PRESSITEADE, 31. oktoober 2019

/in ,

Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud lõpueksamid tuleb säilitada

 

15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.

EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt. Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.

Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.

Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv, arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.

Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.
Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Käsitööõpetajate Selts “Aita”
Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
Eesti Alushariduse Ühendus
Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus

PRESSITEADE, 23. september 2019

/in

PRESSITEADE

23. september 2019

 

Eesti Haridustöötajate Liit asub Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu nimel Vabariigi Valitsusega läbirääkimistele 25. septembril kell 14.30

Läbirääkimiste laua taha kogunevad õpetajaskonna tuleviku üle otsustama minister Mailis Reps, Eesti Valdade ja Linnade Liidu esindajad. Eesti õpetajaid esindab Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindus, kes on korduvalt avaldanud muret Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 pärast, mis paneb Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu raskesse olukorda.

EHL-i  juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on mitmeid aastaid pingutatud, et õpetajate olukord paraneks, tekiks stabiilne järelkasv ja õpetajaameti maine kasvaks, seda eeskätt noorte seas. Nii OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) kui ka haridusstatistika kogumik Education at a Glance 2019 toovad esile Eesti magistrikraadiga pedagoogide madala palga võrreldes seda ametikaaslastega teistes riikides. Samas tõstetakse Eesti õpetajaid esiritta nende oskuste pärast tunde efektiivselt läbi viia.

„See kõik tõestab veel kord, kui kõrgel tasemel on meie õpetajaskond ja Eesti riigis antava hariduse kvaliteet. Aga milles me pole eesrinnas, on õpetajate palgad. Juba praegu on õpetaja palk teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmisest töötasust oluliselt väiksem. Kui see järgmised neli aastat ei tõuse, siis kukub magistrikraadiga pedagoogide keskmine palk samale tasemele, kui see oli 2012. aastal, mil õpetajad olid sunnitud streikima. Siis ei olnud õpetajate järelkasvuga nii katastroofiline olukord kui praegu. Mitte järgnevad neli aastat ei vii õpetajate puudust katastroofi äärele, vaid me juba oleme seal ja Vabariigi Valitsuse otsused ainult süvendavad seda,” nentis Voltri.

Eesti on OECD riikide hulgas kõige vanema õpetajaskonnaga riik. Meie 7.–9. klassi õpetaja keskmine vanus on 49 aastat (OECD riikide keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 eluaastat (OECD liikmete vastavaks näitajaks 34%). Samuti on viimaste hulgas Eesti kõrgharidusega õpetajate palk. OECD haridusstatistika kogumikust selgus ka tõik, mille kohaselt ligi 80% Eesti põhikoolilõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks. “Me ei saa kuidagi oodata, et noored inimesed otsustaksid valida minna õpetajaks õppima, kui sama haridustasemega spetsialistidele makstakse teistes ametites palju suuremat töötasu,” selgitas Reemo Voltri fakti, miks on oluline rääkida lisaks töötingimustele ka palgast.

Kui praegune valitsus ei näe ette lasteaia- ja kooliõpetajate töötasu tõusu järgmiseks neljaks aastaks, suureneb oht, kus õpetajate puudus kasvab veelgi.  „Sellistes tingimustes ei anta Eestis sama head haridust, millega oleme siiani harjunud ja mida maailm eeskujuks seab. Samuti ei hoia me ära õpetajaskonna vähenemist. Seame ohtu Eesti hea hariduse ja hea õppimiskeskkonna koolides,“ rääkis Voltri.

 

Täpsem info ajakirjanikule:

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate (lasteaia, huvikooli, üldhariduse, kutsehariduse) ja teiste haridusalal töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL-i kuulub 17 liikmesliitu. EHL-i eesmärgiks on ühistegevuse kaudu oma liikmeskonna töö- ja kutsealaste, majanduslike, ühiskondlike ja sotsiaalsete  huvide ning õiguste esindamine ja kaitsmine. EHL on ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsiooni Education International (EI) ja Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ETUCE liige.

 

Kontakt ja pressikutse:

 EHL-i juhatuse esimees ja õpetaja Reemo Voltri on valmis jagama ajakirjanikele infot nii enne kui ka pärast läbirääkimisi. Kui on soov saada kommentaare peale Vabariigi Valitsusega kohtumist, siis olete oodatud 25. septembril kell 15.15 Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esindusse aadressil Tõnismägi 5a.

 

Reemo Voltri

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees

reemo.voltri@ehl.org.ee

Mob: 510 1797

 

Heldi Ruiso

kommunikatsioonijuht

Heldi.ruiso@ehl.org.ee

Mob: 5198 4096

 

Statistika:

*Taustainfo EHL kodulehelt https://ehl.org.ee/res-2023/

*OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring TALIS (The Teaching and Learning International Survey) õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

PRESSITEADE, 2. juuli 2019

/in

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri: „Õpetajate esindusorganisatsioon on nördinud. Haridus- ja Teadusministeerium suhtub ükskõikselt ettepanekusse alustada läbirääkimisi.“

 

Õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tunneb muret riigi eelarvestrateegia pärast, mis seab tõsiselt ohtu  Eesti hariduse kvaliteedi ning kõrgharidusega õpetajate järelkasvu. Vaatamata korduvatele ettepanekutele alustada läbirääkimisi olukorra parandamiseks, pole Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad reageerinud.

 

EHL juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on Eesti Vabariigi kollektiivlepingust tulenevalt (paragrahv 76) kohustus alustada läbirääkimistega seitsme päeva jooksul peale ettepaneku esitamist. ”Oleme varemgi märku andnud, kui katastroofiline on  õpetajate järelkasv. Kui praegune valitsus ei näe ette lasteaia- ja kooliõpetajate töötasu tõusu järgmiseks neljaks aastaks, suureneb oht, kus õpetajate puudus langeb veelgi madalamale.  Me ei saa tagada sellistes tingimustes sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida maailm eeskujuks seab,“ selgitab Voltri põhjuseid miks on õpetajaskonnale oluline alustada eelarvestrateegia läbirääkimistega.

EHL juhatuse esimehe ütlust mööda on Haridus- ja Teadusministeerium kursis olukorra tõsidusega ning seetõttu on eriti nördima panev riigi valitsemisorganite ükskõiksus. Tema sõnul on möödunud kuus korda rohkem aega kui seaduses ette nähtud ja EHL-i ametlikule pöördumisele pole vastatud: „Kui ministeerium ei leia põhjust läbirääkimiste alustamiseks ning koos lahenduste leidmiseks, siis on EHL-i  volikogu otsustanud kaaluda streigi planeerimist,“ tõdeb Reemo Voltri.

Uus eelarvestrateegia ei puuduta mitte ainult õpetajaid vaid ka mitmeid teisi avaliku sektori ameteid, loobuti ka teadusrahade 1%-st tõusust. See on tekitanud paljudes muret Eesti haridusega seotud valdkondade pärast, aga eriti lasteaia- ja kooliõpetajate seas. Eesti on OECD riikide hulgas kõige vanema õpetajaskonnaga riik. Meie 7.–9. klassi õpetaja keskmine vanus on 49 aastat (OECD riikide keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 eluaastat (OECD liikmete vastavaks näitajaks 34%).

„Riigi eelarvestrateegia ei näe ette õpetajate töötasude tõusu järgneval neljal aastal. Kuna õpetajate puudus on juba praegu Eestis väga suur, siis uudis Eesti Vabariigi valitsuse poolt kinnitatud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2020-2023 on väga halb. See peletab ka need vähesed noored, kes praegu õpivad või on asumas õpetaja ametit omandama, ametist eemale. Teised kõrgharidusega töökohad on Eestis palju paremini tasustatud,“ selgitab Voltri.

„Jääme ootama Haridus- ja Teadusministeeriumi poolset seaduste täitmist, varasematest kokkulepetest kinni pidamist ning valitsuse otsustavat kursi muutust enne uue õppeaasta algust kooli- ja lasteaiaõpetajate palkade osas. Ainult nii saame ära hoida lähenevat katastroofi Eesti hariduses, kus koolides ei ole õpetajaid, lapsed õpivad halva õhkkonnaga koolides ning antav haridus on konkurentsi puuduse tõttu kehv,“ lisas EHL juhatuse esimees Reemo Voltri.

 

Täpsem info ajakirjanikule:

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate (lasteaia, huvikooli, üldhariduse, kutsehariduse) ja teiste haridusalal töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL-i kuulub 17 liikmesliitu. EHL-i eesmärgiks on ühistegevuse kaudu oma liikmeskonna töö- ja kutsealaste, majanduslike, ühiskondlike ja sotsiaalsete  huvide ning õiguste esindamine ja kaitsmine. EHL on ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsiooni Education International (EI) ja Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ETUCE liige.

 

Kontakt:
Reemo Voltri
Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees
reemo.voltri@ehl.org.ee
Mob: 510 1797

 

Statistika:

*Taustainfo EHL kodulehelt https://ehl.org.ee/res-2023/

*OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring TALIS (The Teaching and Learning International Survey) õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

PRESSITEADE, 31. mai 2019

/in

PRESSITEADE

31.05.2019

 

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees Reemo Voltri riigieelarve strateegiast: „Õpetajate pealekasv Eestis langeb katastroofiliselt ja oleme palgaga jõudmas tagasi aastasse 2012“

Riigikogu infotunnis teatas Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palkasid järgneval neljal aastal ei tõsteta. Samuti ei nähta ette palgatõususid mitmetes teistes avaliku sektori ametites,  loobuti ka teadusrahade 1%-st tõusust. Õpetajad näevad selles suurt ohtu Eesti riigi hariduse kvaliteedile.

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni EHL juhatuse esimees Reemo Voltri peab riigieelarve strateegia võimalikke tagajärgi ülimalt tõsisteks. Peamiseks mureks on tema sõnul Eesti hariduse kvaliteedi langemine kui riik ei suuda tagada konkurentsivõimelisi tingimusi heade ja kõrgharidusega õpetajate pealekasvule. „Õpetajate järelkasv on juba hetkel ebapiisav ja seda just eelkõige konkurentsivõimetu palga pärast. Meil on üle kahe korra rohkem üle 60 aasta vanuses õpetajaid kui õpetajaid vanuses alla 30ndat eluaastat.  Eesti õpetajate keskmine vanus on OECD riikide kõrgeim,“ räägib Voltri. „Kõiki neid näitajaid arvestades võime õpetajate järelkasvu pidada katastroofiliseks. Me ei saa tagada sellistes tingimustes sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida ülejäänud maailmas eeskujuks seatakse,“ selgitab EHL juhatuse esimees.

Reemo Voltri arvates on vastu võetud riigieelarve strateegia väga selgeks signaaliks, kui vähe väärtustatakse Eestis õpetaja ametit. Kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu kaugeneb Eesti keskmisest palgast, kukub see õpetajate 2012. aasta palgatasemele. „Suurendame väga tõsiselt ohtu, kus õpetajate puudus võib langeda veelgi madalamale. Arvestades siinjuures Eesti õpetajate vanuselist hetkeseisu, näib olukord järgnevatel aastatel muutumas lausa lootusetuks,“ lisab Voltri.

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni EHL juhatuse esimehe meenutuste kohaselt on enamus parteisid parlamendi valimistel pidanud prioriteediks õpetajate töötasu, mille miinimum oleks võrdne riigi keskmise palgaga. Tema sõnul eelmise parlamendi ajal võimul olnud valitsuse ajal eesmärki ei saavutatud ning ka uus riigieelarve strateegia ei toeta olukorra paranemist. „Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist. Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem keskmisest palgast. Õpetaja miinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10% madalam. Seega on vahe 1/3 ning see suureneb iga järgneva aasta jooksul aina rohkem,“ selgitab Voltri õpetajate ootusi ja olukorda.

EHL juhatuse esimees Reemo Voltri peab lahenduseks valitsuse tõsiseid samme ja tugevat sõnumit just noortele, kes on omale ametit valimas: „Valitsusel on vaja ellu viia oma lubadus ning tõsta järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum 1458 euroni, st võrdseks riigi keskmise palgaga. Me peame jõudma lähiajal olukorrani, kus õpetaja töö on ihaldusväärne ning õpetajate töökohtadele on konkurents. Voltri lisab: „Lähtudes antud lubadustest ja kriitilisest seisust Eesti õpetajaskonna hulgas, ootame, et antud lubadused viiakse ellu praeguse parlamendi ajal.“

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate (lasteaia, huvikooli, üldhariduse, kutsehariduse) ja teiste haridusalal töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL-i kuulub 17 liikmesliitu. EHL-i eesmärgiks on ühistegevuse kaudu oma liikmeskonna töö- ja kutsealaste, majanduslike, ühiskondlike ja sotsiaalsete  huvide ning õiguste esindamine ja kaitsmine. EHL on ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsiooni Education International (EI) ja Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ETUCE liige.

Kontakt ja täpsem info:

Reemo Voltri

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees

reemo.voltri@ehl.org.ee

Mob: 510 1797