PRESSITEADE, 2. juuli 2019

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri: „Õpetajate esindusorganisatsioon on nördinud. Haridus- ja Teadusministeerium suhtub ükskõikselt ettepanekusse alustada läbirääkimisi.“

 

Õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tunneb muret riigi eelarvestrateegia pärast, mis seab tõsiselt ohtu  Eesti hariduse kvaliteedi ning kõrgharidusega õpetajate järelkasvu. Vaatamata korduvatele ettepanekutele alustada läbirääkimisi olukorra parandamiseks, pole Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad reageerinud.

 

EHL juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on Eesti Vabariigi kollektiivlepingust tulenevalt (paragrahv 76) kohustus alustada läbirääkimistega seitsme päeva jooksul peale ettepaneku esitamist. ”Oleme varemgi märku andnud, kui katastroofiline on  õpetajate järelkasv. Kui praegune valitsus ei näe ette lasteaia- ja kooliõpetajate töötasu tõusu järgmiseks neljaks aastaks, suureneb oht, kus õpetajate puudus langeb veelgi madalamale.  Me ei saa tagada sellistes tingimustes sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida maailm eeskujuks seab,“ selgitab Voltri põhjuseid miks on õpetajaskonnale oluline alustada eelarvestrateegia läbirääkimistega.

EHL juhatuse esimehe ütlust mööda on Haridus- ja Teadusministeerium kursis olukorra tõsidusega ning seetõttu on eriti nördima panev riigi valitsemisorganite ükskõiksus. Tema sõnul on möödunud kuus korda rohkem aega kui seaduses ette nähtud ja EHL-i ametlikule pöördumisele pole vastatud: „Kui ministeerium ei leia põhjust läbirääkimiste alustamiseks ning koos lahenduste leidmiseks, siis on EHL-i  volikogu otsustanud kaaluda streigi planeerimist,“ tõdeb Reemo Voltri.

Uus eelarvestrateegia ei puuduta mitte ainult õpetajaid vaid ka mitmeid teisi avaliku sektori ameteid, loobuti ka teadusrahade 1%-st tõusust. See on tekitanud paljudes muret Eesti haridusega seotud valdkondade pärast, aga eriti lasteaia- ja kooliõpetajate seas. Eesti on OECD riikide hulgas kõige vanema õpetajaskonnaga riik. Meie 7.–9. klassi õpetaja keskmine vanus on 49 aastat (OECD riikide keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 eluaastat (OECD liikmete vastavaks näitajaks 34%).

„Riigi eelarvestrateegia ei näe ette õpetajate töötasude tõusu järgneval neljal aastal. Kuna õpetajate puudus on juba praegu Eestis väga suur, siis uudis Eesti Vabariigi valitsuse poolt kinnitatud riigi eelarvestrateegiast aastateks 2020-2023 on väga halb. See peletab ka need vähesed noored, kes praegu õpivad või on asumas õpetaja ametit omandama, ametist eemale. Teised kõrgharidusega töökohad on Eestis palju paremini tasustatud,“ selgitab Voltri.

„Jääme ootama Haridus- ja Teadusministeeriumi poolset seaduste täitmist, varasematest kokkulepetest kinni pidamist ning valitsuse otsustavat kursi muutust enne uue õppeaasta algust kooli- ja lasteaiaõpetajate palkade osas. Ainult nii saame ära hoida lähenevat katastroofi Eesti hariduses, kus koolides ei ole õpetajaid, lapsed õpivad halva õhkkonnaga koolides ning antav haridus on konkurentsi puuduse tõttu kehv,“ lisas EHL juhatuse esimees Reemo Voltri.

 

Täpsem info ajakirjanikule:

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate (lasteaia, huvikooli, üldhariduse, kutsehariduse) ja teiste haridusalal töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL-i kuulub 17 liikmesliitu. EHL-i eesmärgiks on ühistegevuse kaudu oma liikmeskonna töö- ja kutsealaste, majanduslike, ühiskondlike ja sotsiaalsete  huvide ning õiguste esindamine ja kaitsmine. EHL on ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsiooni Education International (EI) ja Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ETUCE liige.

 

Kontakt:
Reemo Voltri
Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees
reemo.voltri@ehl.org.ee
Mob: 510 1797

 

Statistika:

*Taustainfo EHL kodulehelt https://ehl.org.ee/res-2023/

*OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring TALIS (The Teaching and Learning International Survey) õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

PRESSITEADE, 31. mai 2019

PRESSITEADE

31.05.2019

 

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees Reemo Voltri riigieelarve strateegiast: „Õpetajate pealekasv Eestis langeb katastroofiliselt ja oleme palgaga jõudmas tagasi aastasse 2012“

Riigikogu infotunnis teatas Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palkasid järgneval neljal aastal ei tõsteta. Samuti ei nähta ette palgatõususid mitmetes teistes avaliku sektori ametites,  loobuti ka teadusrahade 1%-st tõusust. Õpetajad näevad selles suurt ohtu Eesti riigi hariduse kvaliteedile.

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni EHL juhatuse esimees Reemo Voltri peab riigieelarve strateegia võimalikke tagajärgi ülimalt tõsisteks. Peamiseks mureks on tema sõnul Eesti hariduse kvaliteedi langemine kui riik ei suuda tagada konkurentsivõimelisi tingimusi heade ja kõrgharidusega õpetajate pealekasvule. „Õpetajate järelkasv on juba hetkel ebapiisav ja seda just eelkõige konkurentsivõimetu palga pärast. Meil on üle kahe korra rohkem üle 60 aasta vanuses õpetajaid kui õpetajaid vanuses alla 30ndat eluaastat.  Eesti õpetajate keskmine vanus on OECD riikide kõrgeim,“ räägib Voltri. „Kõiki neid näitajaid arvestades võime õpetajate järelkasvu pidada katastroofiliseks. Me ei saa tagada sellistes tingimustes sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida ülejäänud maailmas eeskujuks seatakse,“ selgitab EHL juhatuse esimees.

Reemo Voltri arvates on vastu võetud riigieelarve strateegia väga selgeks signaaliks, kui vähe väärtustatakse Eestis õpetaja ametit. Kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu kaugeneb Eesti keskmisest palgast, kukub see õpetajate 2012. aasta palgatasemele. „Suurendame väga tõsiselt ohtu, kus õpetajate puudus võib langeda veelgi madalamale. Arvestades siinjuures Eesti õpetajate vanuselist hetkeseisu, näib olukord järgnevatel aastatel muutumas lausa lootusetuks,“ lisab Voltri.

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni EHL juhatuse esimehe meenutuste kohaselt on enamus parteisid parlamendi valimistel pidanud prioriteediks õpetajate töötasu, mille miinimum oleks võrdne riigi keskmise palgaga. Tema sõnul eelmise parlamendi ajal võimul olnud valitsuse ajal eesmärki ei saavutatud ning ka uus riigieelarve strateegia ei toeta olukorra paranemist. „Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist. Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem keskmisest palgast. Õpetaja miinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10% madalam. Seega on vahe 1/3 ning see suureneb iga järgneva aasta jooksul aina rohkem,“ selgitab Voltri õpetajate ootusi ja olukorda.

EHL juhatuse esimees Reemo Voltri peab lahenduseks valitsuse tõsiseid samme ja tugevat sõnumit just noortele, kes on omale ametit valimas: „Valitsusel on vaja ellu viia oma lubadus ning tõsta järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum 1458 euroni, st võrdseks riigi keskmise palgaga. Me peame jõudma lähiajal olukorrani, kus õpetaja töö on ihaldusväärne ning õpetajate töökohtadele on konkurents. Voltri lisab: „Lähtudes antud lubadustest ja kriitilisest seisust Eesti õpetajaskonna hulgas, ootame, et antud lubadused viiakse ellu praeguse parlamendi ajal.“

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on Eesti suurim õpetajate (lasteaia, huvikooli, üldhariduse, kutsehariduse) ja teiste haridusalal töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL-i kuulub 17 liikmesliitu. EHL-i eesmärgiks on ühistegevuse kaudu oma liikmeskonna töö- ja kutsealaste, majanduslike, ühiskondlike ja sotsiaalsete  huvide ning õiguste esindamine ja kaitsmine. EHL on ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsiooni Education International (EI) ja Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ETUCE liige.

Kontakt ja täpsem info:

Reemo Voltri

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees

reemo.voltri@ehl.org.ee

Mob: 510 1797