Hariduslepe

Suures pildis on haridusmaastiku osapooltel vaja põhimõtteliselt leppida kokku:

  • üldhariduse rahastamise põhimõtetes;
  • õpetajate töötasus ja töötingimustes, KOVi ja koolijuhi autonoomia ulatuses;
  • õpetaja karjäärimudeli rakendamise põhimõtetes;
  • õpetaja palga alammääras;
  • õpetaja riikliku palgatoetuse kasutamise põhimõtetes.

Hariduslepe on õpetajate, nende tööandjate esindajate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi läbirääkimiste tulemusena saavutatav kokkulepe õpetajatöö väärtustamiseks ning järelkasvu tagamiseks Eestis. See on ühine kokkulepe, millest tulenevalt iga osapool annab panuse, et kindlustada õpetajatele ja õpetajaametisse astujatele väärikad töötingimused ja töötasu. Hariduslepe ise ei ole kollektiivleping.

Haridusleppes:

  • lepitakse kokku sammud õpetaja ameti väärtustamiseks ja järelkasvu tagamiseks ning see, milline on osapoolte vastutus, sh rahaline panus;
  • määratletakse see, mida lahendatakse kollektiivlepingutega;
  • lepitakse kokku millised on vajalikud õigusaktide muudatused;
  • lepitakse kokku edasised vajalikud reformid ja nende ajakava.

Läbirääkimiste töörühmad

Läbirääkimist vajavate teemade osas on moodustatud 3 töörühma:

  1. Õpetajate töötingimuste ja koormusarvestuse töörühm (juhib Reemo Voltri, EHL).
  2. Üldhariduskooli rahastusmudeli töörühm (juhib Hando Sutter; EHLi esindab Reemo Voltri).
  3. Õpetaja karjäärimudeli eksperttöörühm (juhib Mari Nõmm, TÜ; EHLi esindavad Reemo Voltri ja Karin Klemmer).


Töörühmade ja kohtumiste protsessi koordineerib sekretariaat HTM-is.

Õpetajate töötasu alammäär aastateks 2025-2027

Haridusleppe raames on soov kokku leppida PGS § 76 lõike 1 alusel õpetajate töötasu alammääras kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras kolmeks aastaks. Selle järgi peavad alammääras kokku leppima:

tööandjate esindajatena:

  • haridus- ja teadusminister,
  • kohaliku omavalitsuse üksuste volitatud esindajad või üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad ja
  • erakoole pidavate eraõiguslike juriidiliste isikute volitatud esindajad ning

õpetajate esindajana:

  • õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad.

Üksnes kõigi osapoolte osalusel on võimalik leppida kokku alammäära tõusus järgmiseks kolmeks aastaks!

EHL tegi läbirääkimiste osapooltele ettepaneku alustada 29. aprillil kollektiivlepingute läbirääkimisi alus-, üld- ja kutseõppeasutuste õpetajate töötingimuste, sh töötasu osas.

Läbirääkimiste ajakava

I kohtumine (19.02.2024): Probleemi avamine, õiguslik raamistik, õpetaja karjäärimudel.

II kohtumine (18.03.2024): Õpetajate ametiühingu(te) ettepanekud õpetajate töö- ja palgakorralduse ning koormusarvestuse kohta. Koolijuhtide küsitluse kokkuvõte töö- ja palgakorralduse süsteemi rakendamise kohta.

 III kohtumine (29.04.2024):

  • Hariduskulude struktuuri analüüs ja koolivõrk. Rahastusmudeli töörühma ettepanekud.
  • EHLi ettepanekul kollektiivlepingute läbirääkimised alus-, üld- ja kutseõppeasutuste õpetajate töötingimuste, sh töötasu osas.

IV kohtumine (20.-21.05.2024): Leppe teksti formuleerimine. Kokkulepete fikseerimine, jätkukohtumiste kokkuleppimine ajaperioodile september – detsember 2024.

EHLi seisukohad

Haridusleppe töörühmadele sisendi loomiseks moodustasime EHLi-sisese töörühma, kuhu kuulub 12 õpetajat erinevatest koolitüüpidest ja piirkondadest. Töörühma tööle annab esmase tagasiside 25 õpetajast koosnev tagasisidering, misjärel esitatakse organisatsiooni seisukohad Haridusleppe partneritele.

EHLi töörühma arutelude tulemusena on koostatud ja läbirääkimispartneritele esitatud õpetaja koormusmudeli versioon, mis sisaldab:

  • koormusmudeli ideaalversiooni;
  • rahastusmudelist lähtuvat koormusmudelit;
  • hetkel kehtivat rahastusmudelit;
  • õpetaja täiendavaid tööülesandeid, mis ei mahu 35-tunnise töönädala sisse (lisatasu eest tehtav töö);
  • klassijuhataja tööülesanded, töö eesmärgid ja sisu.

Karjäärimudel:

  • peab põhiosas olema üleriiklik;
  • ei toetuks kutsestandardi süsteemist omandatud kutse järkudele – kõrgema järgu tõendamine peab toimuma muudel, täpsustamist vajavatel alustel, kuna kutsestandardi süsteem on kohmakas ja aeganõudev;
  • tuleb luua kvalifikatsioonipõhiselt, st järgu tõstmisel suureneb töötasu samu tööülesandeid tehes;
  • hõlmab riiklikult reguleeritud klassijuhataja töötasu määra;
  • määratleb staaži alusel töötasu suuremise (nt töötasu järk-järguline tõus 10. /15. tööaastani koos täiendkoolituse nõudega).