EHL UUDISKIRI: Tähistame rahvusvahelist hariduse päeva

Tere!

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) kutsub liituma uue traditsiooniga: tähistame üheskoos igal 24. jaanuaril rahvusvahelist hariduse päeva! 🙂 Tänavuse tähtpäeva puhul edastab EHL möödunud aasta kokkuvõtte ning jagab ka poliitilisi kultuuri ja koolikogukondi puudutavaid üleskutseid. 

Tähistagem rahvusvahelist hariduse päeva!

Eesti Haridustöötajate Liit

EHL KUTSUB TÄHISTAMA RAHVUSVAHELIST HARIDUSE PÄEVA

24. jaanuaril 2020 tähistatakse teist aastat järjest rahvusvahelist hariduse päeva. Selle aasta teema on „Õppimine inimeste, planeedi, jõukuse ja rahu jaoks“ ning EHL soovib tähtpäevast kujundada uut traditsiooni.

Sarnaselt õpetajate päevaga annab rahvusvaheline hariduse päev võimaluse teha õpetajate hääl kuuldavaks ning kinnitada veelkord hariduse kui loomuliku inimõiguse ja avaliku hüve olulisust. EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri soovib rahvusvahelise hariduse päevaga hoida fookuses hariduse tähtsust ja selle jätkusuutlikku tulevikku. 

,,Rahvusvahelise hariduse päev annab võimaluse kutsuda üles valitsusi investeerima haridusse ja õpetajatesse,” räägib päeva tähtsusest Reemo Voltri. ,,On oluline, kui suudame hariduse temaatika hoida päevakajalise ja olulisena läbi erinevate valdkondade ning tegevuste,” lisas Voltri. EHL-i juhatuse esimehe sõnul kinnitavad ülemaailmse õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemused, et Eesti haridus on edetabelite tipus, kuid kõrged tulemused nõuavad suurt vastutust. ,,Meil on ülesanne säilitada hariduse taset ka järgmised aastad,” lausus Voltri, ,,mis tähendab, et peame aina rohkem hoidma tähelepanu õpetajaskonnaga seotud teemadel.” 

EHL-i rahvusvaheline koostööpartner Education International (EI) pöörab sel päeval tähelepanu ka jätkusuutliku arengu eesmärkidele (SDG 4). Koos EHL-ga kutsub EI organisatsioone ja üksikisikuid rahvusvahelist hariduse päeva tähistama. ,,Andke kogu maailmale teada teemaviidetega #EducationDay ja #ShapetheFuture, kuidas teie seda päeva tähistate ning järgmisel aastal peame juba suuremalt ning põhjalikumalt,” avaldas EHL-i juhatuse esimees ja õpetaja Reemo Voltri organisatsiooni tulevikuplaane. 

ÜHINE RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE TÖÖGA

Rahvusvahelisel hariduse päeval on sobilik esile tõsta internatsionaalseid organisatsioone, kus on läbi EHL-i esindatud ka Eesti õpetajad. Haara võimalusest ja ühine alljärgnevate rahvusvaheliste ühingute tegevusega!

EHL kuulub Euroopa Ametiühingute Hariduskomiteesse (ETUCE), mis esindab 132 ametiühingut 51 riigis, kokku on ETUCE-s 11 miljonit liiget üle Euroopa. Alates 2015. aasta sügisest esindab Eestit ja meie õpetajaskonda EHL eesotsas välissekretäri Elis Culleniga. Ühtlasi tähendab kuulumine Euroopa õpetajate esindavasse ametühingusse ka osalemist ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsioonis Education International (EI).

Euroopa Haridusala Sotsiaaldialoogi komitee (ESSDE) käivitati 2010. aastal. Igast riigist osaleb organisatsiooni töös esindaja nii töötajate kui tööandjate poolt. Eestit esindab haridusala töötajaid EHL, mille kaudu on meie õpetajadki panustanud nii Eestit kui Euroopat viimastel aastatel puudutanud valdkondadesse. Välja on töötatud juhised Euroopa Liidu hariduse ja koolituse riiklike investeeringute toetusteks ning psühhosotsiaalsete ohtude vältimise ja nendega võitlemise kohta haridussektoris. Tehtud on ühisavaldus Euroopa valdkondliku sotsiaaldialoogi potentsiaali edendamiseks, kutsehariduse ja -koolituse parandamise ning sotsiaalpartnerite kaasatuse suurendamiseks. Edendatud on ka sisserändajate ja põgenike integreerumist haridusse.

Kesk- ja Ida-Euroopa võrgustiku (CEENET) eesmärgiks on tihedam koostöö Euroopa venekeelsete riikide vahel, mitmepoolse ja -tasandilise suhtluse tugevdamine, demokraatlike struktuuride arengu toetamine ja võimekuse suurendamine. Eestist osaleb organisatsiooni töös EHL-i tegevjuht Aleksander Tiidemann.

Kui Sul on soov kaasa lüüa rahvusvaheliste organisatsioonide tegevustes, siis võta ühendust EHL-i välissekretär Elis Culleniga (e-mail elis.cullen@ehl.org.ee). Loe täpsemalt ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsioonist (http://www.ei-ie.org/) ja EHL-i rahvusvahelisest tegevusest (https://ehl.org.ee/liidust/rahvusvahelised-suhted/).

2019. AASTA OLI EHL-i AJALOOS ERAKORDNE

Suur rõõm on rahvusvahelisel hariduse päeval teatada, et 2019. aasta oli EHL-i ajaloos erakordselt edukas – EHL-i liikmeskonna kasv tegi rekordi ning kuldseid medaleid jagatakse teistelegi aladele. 🙂

EHL-i tegevjuhi Aleksandr Tiidemanni sõnul pole organisatsiooni liikmeskond kunagi nii suurel määral kasvanud kui möödunud aastal. ,,Sellel on märgiline  tähendus ja põhjused – EHL on suutnud aina rohkem lahendada meie liikmete töövaidlusi ning muresid erinevates tööalastes küsimustes,” lausub Tiidemann. ,,Sel aastal 30-aastaseks saav organisatsioon on saanud oluliseks partneriks Haridus- ja Teadusministeeriumile, erinevatele aineliitudele, ühendustele ja koostöökodadele,” selgitab EHL-i tegevjuht Aleksandr Tiidemann heade tulemuste tagamaid.

Aleksandr Tiidemanni sõnul on aidanud organisatsiooni liikmete arvu suurendada ka meedia. ,,Üha enam kaasatakse päevakajalistel haridusteemadel EHL-i liikmeid,” rõõmustas Tiidemann, ,,ja see omakorda kasvatab ka noorte osakaalu organisatsioonis.” EHL-i tegevjuhi sõnul viitab erinevate näitajate kasv ka sellele, et Eesti ühiskonnas väärtustatakse õpetajat. ,,Inimesed peavad endast üha rohkem lugu ning seetõttu hoolivad ka oma õiguste eest, mida just ametühingud hoida aidata püüavadki,” lisas Tiidemann.

ANNA OMA ALLKIRI:  KOOLIKOGUKONNALE SUUREMAD ÕIGUSED

Viimastel kuudel on olnud päevakorras kohalike omavalitsuste ja koolijuhtide omavahelised õigused ja suhted. Ka EHL avaldas oma liikmetele antud küsimustes nii toetust kui juriidilist abi. Selleks, et Riigikogu asuks arutama koolijuhtide valimise protseduuri, algatas Eesti 200 erakond allkirjade kogumise kampaania.

Algatajale tekitab muret kehtiv seadus, mis ei võimalda koolikogukonnal, keda esindab hoolekogu, koolijuhi ametisse valimisel või ametisse vabastamisel kaasa rääkida. Algatajate eesmärk pole pelgalt tõstatada arutelu, vaid ka küsimus KOV kompetentsidest kaasaegse haridusasutuse pidamisel. Loe lähemalt Postimees.ee-st.

Rahvaalgatus on allkirjastatav 17. veebruarini  siin.

EHL ANNAB OMA LIIKMETELE TASUTA JURIIDILIST NÕU 

,,Lõpetage see plakatitega kekutamine ja tehke oma tööd!” ütles Lüganuse vallavanem Postimehes ilmunud Anu Vau artiklis ,,Lüganuse kogukond vajab Eesti riigilt tuge” Kiviõli I Keskkooli õpetajate esindajatele.

Pidupäev pole parim aeg erimeelsustest rääkimiseks, kuid ehk aitab hea ettevalmistus edasisi konflikte vältida. Sissejuhatuses keskendusime koolitülile, mis lahvatas Kiviõli 1. keskkooli õpetajate ning Lüganuse vallavalitsuse esindajate vahel. EHL nõustas Kiviõli 1. Keskkooli õpetajaid kogu protsessi vältel ning oli toeks, kui poliitilistel põhjustel vabastati ametist koolidirektor. Kahjuks eskaleerus töötuli ka streigiga. Mida teha olukorras, kui töötüli on jõuab streigini? Soovituse jagab EHL-i jurist Külli Kröönström:

  • ametiühingu liikmetel on õigus seista oma õiguste eest kõikide seadusega kooskõlas olevate vahenditega;
  • esitada konkreetselt töötajate nõudmised tööandjale, mis peavad olema täidetavad, puudutama töötingimusi ja nende parandamist, samuti tuleb anda tähtaeg vastamiseks;
  • saadud vastus arutada läbi, kaaluda võimalusi kompromissiks. Ettepanekutele vastatakse, kui vastused on eitavad, siis vastused argumenteeritakse. Kui kompromissile ei jõuta, tuleb asuda konkreetselt kollektiivse töötüli seaduses toodud protseduurireegleid järgides streiki ette valmistama;
  • käituda tuleb heas usus.

    Kollektiivse töötüli lahendamise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018021.

EHL pakub kõikidele liikmetele tasuta juriidilist nõu – võta ühendust jurist Külli Kröönströmiga (e-mail kylli.kroonstrom@ehl.org.ee).

 

LIITU MEIEGA: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/ KÜSI MEILT: https://ehl.org.ee/liikmele/foorum/ JÄLGI MEID: kodulehel ja Facebookis TELLI UUDISKIRI: https://ehl.org.ee/.

Tere!

Aasta 2019 ja kogu meie ühine aastate töö võtab kõige kenamini kokku ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kokkuvõte – Eesti põhiharidus on Euroopas esikohal. Selles valguses on oluline peatuda peagi lõppeva aasta olulistel sündmustel, otsustel ja ettevõtmistel, mille mõjud ulatuvad kaugele ja sügavale ning mõjutavad Eesti head haridust. Meenutagem põhikooli riiklike lõpueksameid, alushariduse valdkonna riikliku õppekava eelnõud, palgaläbirääkimisi. Loe EHL-i uudiskiri lõpuni, jagame kingimõtteid ja kutsume uue ettevõtmisega “Minu õpetaja” ühinema 🙂

Head!

Eesti Haridustöötajate Liit

 

EUROOPAS NUMBER 1 JA MAAILMAS NUMBER 2 RIIK HARIDUSES

2018. aastal tehti üle maailma rohkem kui 70 riigis taaskord PISA test, millega mõõdetakse ja võrreldakse 15 aastaste põhikooliõpilaste õpioskuste taset.  OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemuste kohaselt on Eesti põhikooliõpilaste oskused Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes uuritud valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes.

Üldarvestuses on Eesti maailmas riikide arvestuses teisel kohal Singapuri järel. PISA 2018 uuringus osales 600 000 15-aastast noort 79 riigist ja majanduspiirkonnast. Eestist osales 5371 noort. Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees ja õpetaja Reemo Voltri: “Edu on saavutatud suuresti tänu eesti õpetajatele, kes teevad oma igapäevast tööd pühendunult. Väga suurt rolli mängivad maailmatasemel hariduses lisaks põhikooliõpetajatele ka lasteaiaõpetajad, kes loovad tugevale põhikooliharidusele väga tugeva alusvundamendi.”

Olemasoleva taseme säilitamiseks peab Voltri oluliseks iga õpetaja arengut ja mõistlikke täiendusi Eesti haridussüsteemis: “Aga iga muudatus peab olema põhjendatud ning toimuma  õpetajaskonda kaasates. Samuti peab Euroopa parima haridusega riigis õpetajad saama konkurentsivõimelist palka ning sellega tegeleb EHL kindlasti uuel aastal edasi.”

Mis on PISA (rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm), miks see tähtis on, kuidas toimub hindamine? Loe lähemalt veebilehest Postimees.ee:  https://leht.postimees.ee/6839593/maie-kitsing-pisaga-maailmakaardile

Ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuringu PISA 2018 tulemustega on võimalik tutvuda siin: https://www.innove.ee/uudis/pisa-2018-eesti-pohiharidus-on-euroopas-esikohal/

 

PÕHIKOOLI RIIKLIKUD LÕPUEKSAMID TULEB SÄILITADA

EHL  toetab koos õpetajate aineliitudega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Seisukoht on kujunenud koos pea 30 aineliidu ekspertidega ja EHL-i piirkondlikke esindusliitude seisukohti arvestades.  

EHL osales Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud ümarlaual, kus  kaardistati põhikooli ning gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente. EHL toetab seisukohti, mille kohaselt peab õppekavade arendamine lähtuma haridusstrateegiast, lõimima erinevaid haridusastmeid ning koolitüüpe, olema läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate ühendusi. Välishindamise arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.

EHL-i ning õpetajate ja aineliitude ühispöördumist põhikooli lõpueksamite kohta loe kodulehelt: https://ehl.org.ee/2019/10/31/pressiteade-31-oktoober-2019/

 

ETTEPANEKUD ALUSHARIDUSE VALDKONNA RIIKLIKU ÕPPEKAVA KOHTA 

Nagu EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri tänases uudiskirjas välja tõi, on Eesti hea hariduse põhjuseks ka lasteaiaõpetajad ning alusharidus. Koos alushariduse õpetajaid esindavate ühenduste ning ekspertidega esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile parandusettepanekud alushariduse uue õppekava (KELA) tööversiooni parandamiseks. 

Ühispöördumises kutsusid ühendused ministeeriumi võtma kehtiva KELA riikliku õppekava kaasajastamisel aluseks esimese alushariduse valdkonna ekspertide töörühma poolt esitatud muudatusettepanekud koos seletuskirjaga ning loobuma teise töörühma dokumendist täielikult.

EHL-i juhatuse liige ja lasteaiaõpetaja Reet Lepa ütlust mööda peab lugu pidama uue õppekava tööversiooni loomisel alushariduse spetsialistide ja valdkonna ekspertide arvamustest. Ühispöördumises pöörati tähelepanu valmiva õppekava õpikäsituse nõrkustele, mis pole kohati demokraatlikke põhimõtteid väärtustava ühiskonna haridustavadele vastavad.  “Alushariduses ei ole võimalik järgida enam uue õpikäsituse põhimõtteid, kus lapsed on ise uurijad ja avastajad, seoste loojad. Õpetaja autonoomia oma tööd korraldada on piiratud. Toimub tagasiminek praegustest suundadest, mida õpetajakoolituses praegu ülikoolid oluliseks peavad ja õpetavad,” selgitab Lepp.

EHL-i liige ja lasteaiaõpetaja Reet Lepp võtab õpetajaskonna mured uue õppekava pärast kokku järgnevalt: “Õppekavas peab säilima kõik see, mis toimib praegu hästi, see peab olema avatud uuele ning väärtustama koostööd õpetaja, lasteasutuse meeskonna, lapse ja pere vahel. Õppekava on mõeldud vanusele 3-7 eluaastat. Alusharidus peab olema võimaldatud edumeelses riigis aga alates sünnist saadik. Nii sünniks Eesti alushariduse parim võimalik uus riiklik õppekava.”

Ülevaade EHL-i ja alushariduse ühenduste muudatusettepanekutest alushariduse eelnõu kohta: https://ehl.org.ee/2019/11/18/alushariduse-uhenduste-uhispoordumine/

 

PARIMATELE ÕPETAJATELE PARIM PALK

Rõõmustame maailma parima hariduse üle, millest on saamas Eesti uus edulugu. Edulugu esitab tõsise väljakutse- kuidas leida järgnevatel aastatel noori õpetajaid juurde, kuna õpetajaskond järjest vananeb. Üheks põhjuseks on õpetajate keskmine palk, mis ei ole konkurentsivõimeline teiste magistrikraadiga spetsialistide keskmise palgaga.

Selle aasta pinevatel palgaläbirääkimistel valitsusega saavutas Eesti suurim õpetajate esindusorganisatsioon ja ametühing olukorra, kus õpetajate töötasu alammäär ei kaugenenud Eesti keskmisest palgast. See tähendab, et aastal 2019 ja 2020 õpetajate olukord ei halvene. “Küll ei ole me veel jõudnud peamise eesmärgini milleks on õpetajaskonna keskmise töötasu tõus samale tasemele, kui seda on teiste Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmine palk. Tegutseme selle nimel, et ka järgnevatel aastatel hoitakse järjepidevust, peetakse kinni põhimõttest tõsta õpetajate palka igal aastal ja seda vajalikus tempos. Soovime saavutada õpetajate keskmiseks sissetulekuks palganumbrit, mis väärtustab igat kõrgharidusega spetsialisti,” selgitab EHL-i esimees Reemo Voltri uue aasta eesmärke.

Olulistest hetkedest läbirääkimiste ajaloost loe EHL-i oktoobrikuu uudiskirjast Hariduselu pidulikud toonid: https://ehl.org.ee/2019/12/18/ehl-uudiskiri-hariduselu-pidulikud-toonid/

 

EHL KUTSUB KÕIKI JAGAMA „MINU ÕPETAJA“ LUGUSID

Eestit on hakatud nimetama maailmas haridusmaaks ja eestlasi haridusrahvaks. Eesti hariduse arengu vastu on väga suur huvi üle maailma. EHL soovib, et ka meie õpetajaskonna igapäevased tunded, mõtted, kujunemised ja märkamised kostuksid aina rohkemate inimesteni. EHL-i uhiuue ettevõtmise raames luuakse Instagrami konto nimega “Minu õpetaja”. Anna märku endast või mõnest põnevast persoonist, kelle saamislugu või mõtted õpetajaametist võiksid inimesi liigutada  heldi.ruiso@ehl.org.ee

EHL-i kommunikatsioonispetsialisti Heldi Ruiso sõnul on koos tegutsedes võimalik jõuda kaugemale ning üksteist mõistes on parem meie õpetajaskonda toetada. “On siis lugeja rollis õpetajad ise, koolidirektor, lapsevanemad, õpilased või riigiametnikud. Soovime Instagrami vahendusel tuua inimesteni lood, mis on ausad ja siirad nii lõbusad, valusad, isiklikud kui ka seiklusi täis. Eesti õpetajad väärivad tähelepanu ja kuulamist,” avab Ruiso tagamaid. EHL-i kommunikatsioonispetsialisti arvates võiks EHL-i algatusest kujuneda sisukas osa Haridus- ja Haridusministeeriumi loodavast Eesti hariduse rahvusvahelise turunduse kontseptsioonist (“Education Nation – for the smartEST people in the world”), mille eesmärgiks on maailmas Eestit hariduse edulugu tutvustada.

 

KINGITUSTENURK

EHL kingib EHL-i liikmetele jätkuvalt erinevaid lisahüvesid. Sõbrapakkumisi teevad MyFitness, Pere Optika, Forum Ilutuba OÜ, Park Inn Meriton hotell, Olerex AS, ERGO õnnetusjuhtumi kindlustus, Tiit-Reisid OÜ. Tore nimekiri avaneb siin: https://ehl.org.ee/lisahuved/

Alates 16. jaanuarist saab end registreerida Digikoristuse päevale. Digitaalse koristuspäeva eesmärk on teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on muutunud ajaga prügiks ning võtab nutiseadmetes liigselt ruumi. Ja kas sa teadsid?! Iga päev miljardite rämpskirjade kohaletoimetamine toodab sama palju kasvuhoonegaase kui 3 miljonit autot (viirusetõrje ettevõte Mac 2009. aasta Affee raport). Koristuspäev ise leiab aset 31. jaanuaril 2020. Põneva kingituse kohta loe rohkem Telia kodulehelt: https://koristuspaev.digitark.ee/.

Telli õpetajatetuppa Õpetajate Leht. Eesti ainus õpetajate oma ajaleht. Väljaanne käsitleb haridus- ja sotsiaalküsimusi, pakub haridusjuhtidele ja pedagoogidele tuge igapäevatöös ning osalust väitlustes.. https://tellimine.ee/est/ajalehed/opetajate-leht .

Ühine Eesti Haridustöötajate Liiduga, Eesti ühe suurima õpetajaskonda liitva ning esindava esindusorganisatsiooniga. Uuel aastal peame 30. juubelit. Kui soovid oma kodukandis EHL-ga koos korraldada Juubelituuri, siis kirjuta heldi.ruiso@ehl.org.ee. Täpsest programmist ja kuidas Juubelituuri ellu viime, räägime detailsemalt uuel aastal. Kui soov kaasa mõelda ning tegutseda maailma parimat haridust ja õpetajaskonda  puudutavatel teemadel, siis kliki: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/.

 

LIITU MEIEGA: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/ KÜSI MEILT: https://ehl.org.ee/liikmele/foorum/ JÄLGI MEID: kodulehel ja Facebookis TELLI UUDISKIRI: https://ehl.org.ee/.

EHL UUDISKIRI: Hariduselu Pidulikud Toonid

Tere!

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) saadab Õpetajate päeva puhul teele pidulikud tervitused. Kostugu EHL-i õnnitlused suurelt ja kaugelt igasse kooli, klassi ja õpetaja südamesse! EHL püüab hariduse valdkonda arendada nii, et õpetajatel oleks ka kõik teised päevad veelgi rõõmsamad.

Jätkame ka teistel põhjustel ülevamates meeleoludes. Kutsume kõiki kaasa elama Aasta Õpetaja konkursi finaalile, Aasta Õpetaja 2019 galale. Tunnustusüritusest on kasvanud suurejooneline ettevõtmine. Sündmus, mis päädib väärika tähelepanu ja märkimisväärsete preemiatega. Kohal on ka Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindaja, kellel on au anda üle üks auhindadest. Esimese sügiskuu uudiskirjas peatume muuhulgas läbirääkimistel Vabariigi Valitsusega ja valgustame sündmuste telgitaguseid.

Lugupidamisega!
Eesti Haridustöötajate Liit

 

AASTA ÕPETAJA 2019

Täna, 5. oktoobril selguvad Aasta Õpetaja konkursi laureaadid. Tänusündmus toimub juba seitsmendat korda toimuval Aasta Õpetaja galal. Kokku kuulutatakse välja laureaadid 11 kategoorias. Tunnustusürituse eestvedajateks on Eesti Haridustöötajate Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.

EHL-il on au anda auhinnatule üle tiitel Haridustegu 2019. Haridustegu tiitel antakse tegijatele, kes on lisaks igapäevatööle panustanud viimasel paaril aastal mõnesse hariduselu edendavasse sündmusesse või arendustöösse. Sel korral on nominentideks Liikuma kutsuv kool: pilootkoolist mentoriks (Antsla Gümnaasium, Võrumaa); Luua Metsanduskooli õpilaste innovatsiooniprojekt „Flying Forest“ (Jõgevamaa), Piirkondlik eesti keele kui teise keele metoodikakeskus (Lasteaed Kelluke, Tartu).

Otseülekande Jõhvi kontserdimajas kell 18.45 algavalt galaõhtult toob igasse kodusse ETV. Enne aga vaata, kes on nomineeritud, kellele kaasa elada, kellest innustuda ning keda peagi õnnitleda 😉 https://www.hm.ee/et/uudised/selgusid-aasta-opetaja-nominendid

 

KOOS JÕUAME, KOOS SUUDAME

Aasta Õpetaja konkurss on üks õnnestunud näide, kuidas ühisel jõul ja koostööd tehes jõuame suurte ning oluliste hetkedeni, saavutame palju. See on rõõmus sündmus, mis annab positiivset jõudu igapäevatööks. Lisaks Aasta Õpetaja konkursi eestvedamisele jätkab EHL tööd paremate töö- ja palgatingimuste saavutamiseks. Anname siinkohal statistilise ülevaate, mis puudutab õpetajaskonna ja õpetajate mainet, õppekeskkonna- ning töötingimusi. Tutvustame tööpõldu, mida ootame kõiki harima 🙂

Eestis soovib ainult 1,4% 15-aastastest õpilastest saada õpetajaks, mis on üks madalamaid tulemusi PISA uuringus osalevate riikide seas ja jääb tublisti alla OECD keskmise 4,2% (OECD, 2018). Sellegipoolest on uute õpetajate leidmisel küsimus pigem kvaliteedis kui kvantiteedis. Kuigi õpetajaskond vananeb ja ligi 50% kõigist Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatest on 50-aastased või vanemad (OECD keskmine: 36%), seab koolieas inimeste arvu kahanemine uute õpetajate värbamisele järgmistel aastatel piiranguid.

OECD haridusstatistika kohaselt peab ligi 80% Eesti põhikoolilõpetajatest kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks. Eestis seostub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppevaldkond üldiselt kõrgeima tööhõive määra ja sissetulekuga ning on viimasel viiel aastal olnud kõrghariduse lõpetanute poolest ülekaalukalt kõige kiiremini kasvav valdkond. Üksnes 4% kõrgharidusega täiskasvanuid Eestis on omandanud hariduse IKT valdkonnas, kuid 2017. aastal kõrgharidusõppe lõpetanute seas on IKT valdkonna lõpetanuid ligi 8%. Tegu on OECD riikide seas ühe kõrgeima näitajaga, mis ületab OECD keskmise peaaegu kahekordselt

Kõrgemad palgad on üks peamisi strateegiaid õpetajaameti atraktiivsuse suurendamiseks. 2013. aasta muudatus õpetajate palgaarvestuses (lepinguliste tundide asemel tasu täiskoormusega töö eest) tõi õpetajatele kaasa märgatava palgatõusu (OECD, 2015). Aastatel 2013‒2017 tõusid keskmised tegelikud palgad 35% kõigil tasemetel alusharidusest üldkeskhariduseni. Tegu oli ühe järsema tõusuga OECD riikides, kuid sellest hoolimata on õpetajate tegelikud palgad Eestis kõigil haridustasemetel OECD riikide madalamate hulgas.

Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetaja töötasu miinimum on aga keskmisest palgast 10% madalam. Lasteaiaõpetajad teenivad Eestis u 37% vähem kui kõrgharidusega töötajad (OECD keskmine: 22%). Eesti kõrgharidusega õpetajate palk on võrreldes teiste OECD riikidega viimaste hulgas.

Kui 2013. aastal leidis ainult 13,7% õpetajatest (TALIS, 2018), et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis aastaks 2018 oli rahulolevate õpetajate hulk kahekordistunud (tulemuseks 39%). Teisest küljest vaadatuna näitab see number, et 61% õpetajaskonnast tunnetab pigem teisiti.

*OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

*Eestikeelne kokkuvõte OECD läbi viidud rahvusvahelise haridusstatistika kogumikust Education at a Glance 2019 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf

 

NELI OLULIST HETKE LÄBIRÄÄKIMISTE AJALOOS

31. mai 2019 kell 8.15

Maikuus avalikustab Riigi eelarvestrateegia 2020-2023. Riigikogu infotunnis teatab Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palkasid järgneval neljal aastal ei tõsteta. Samuti ei nähta ette palgatõusu mitmetes teistes avaliku sektori ametites, loobuti ka teadusrahade 1% tõusust. Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees Reemo Voltri seisukoht avalikus pöördumises riigieelarve strateegia kohta: „Õpetajate pealekasv Eestis langeb katastroofiliselt ja oleme palgaga jõudmas tagasi aastasse 2012“.

2. juuli 2019 kell 9.30

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku alustada läbirääkimisi olukorra parandamiseks. Eesti õpetajate esindusorganisatsioon avaldab avalikkusele muret riigi eelarvestrateegia pärast, mis seab tõsiselt ohtu Eesti hariduse kvaliteedi ning kõrgharidusega õpetajate järelkasvu. Vaatamata korduvatele ettepanekutele istuda ühise laua taha Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ei reageeri. EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri: „Õpetajate esindusorganisatsioon on nördinud. Haridus- ja Teadusministeerium suhtub ükskõikselt ettepanekusse alustada läbirääkimisi.“ „Kui ministeerium ei leia põhjust läbirääkimiste alustamiseks ning koos lahenduste leidmiseks, siis on EHL-i volikogu otsustanud kaaluda streigi planeerimist,“ peab edastama Reemo Voltri õpetajaskonna nimel seisukoha. EHL-i esindus pöördus Riikliku lepitaja kantselei konsultatsioonile planeerimaks edasise samme.

24. september kell 14.30

Eesti Haridustöötajate Liit asub Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu nimel Vabariigi Valitsusega läbirääkimistele. Eesti õpetajaid esindab Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindus, kes on korduvalt avaldanud muret Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 pärast, mis paneb Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu raskesse olukorda. „Eesti riigis antava hariduse kvaliteet on kõrge. Aga milles me pole eesrinnas, on õpetajate palgad. Juba praegu on õpetaja palk teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmisest töötasust oluliselt väiksem. Kui see järgmised neli aastat ei tõuse, siis kukub magistrikraadiga pedagoogide keskmine palk samale tasemele, kui see oli 2012. aastal, mil õpetajad olid sunnitud streikima. Siis ei olnud õpetajate järelkasvuga nii katastroofiline olukord kui praegu. Mitte järgnevad neli aastat ei vii õpetajate puudust katastroofi äärele, vaid me juba oleme seal ja Vabariigi Valitsuse otsused ainult süvendavad seda,” nendib Voltri.

26. september kell 14.37

EHL-i juhatuse esimees ja õpetaja Reemo Voltri kokkuvõte läbirääkimistest Vabariigi Valitsusega: „Saavutasime olukorra, kus õpetajaskonna keskmine palk ei kaugenenud Eesti keskmisest palgast. See tähendab, et aastal 2020 õpetajate olukord ei halvene. Küll ei ole me veel jõudnud peamise eesmärgini, milleks on õpetajaskonna keskmise töötasu tõus samale tasemele, kui seda on teiste Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmine palk. Tegutseme selle nimel, et ka järgnevatel aastatel hoitakse järjepidevust, peetakse kinni põhimõttest tõsta õpetajate palka igal aastal ja seda vajalikus tempos. Soovime saavutada õpetajate keskmiseks sissetulekuks palganumbrit, mis väärtustab igat kõrgharidusega spetsialisti.

Täname ja avaldame lugupidamist kõigile toetajatele, kaasamõtlejatele ning partneritele, kes tegutsevad hea hariduse, õpetajaskonna järelkasvu ja hea vaimsusega koolide nimel.

EHL jätkab ning saame seda teha paremini, mida suuremat hulka inimesi õpetajaskonnast esindame!”

Fotol: EHL-i esindus teel Riikliku lepitaja kantseleisse

 

LIITU MEIEGA: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/ KÜSI MEILT: https://ehl.org.ee/liikmele/foorum/ JÄLGI MEID: kodulehel ja Facebookis TELLI UUDISKIRI: https://ehl.org.ee/.

Alushariduse ühenduste ühispöördumine

Täna esitasid alushariduse õpetajaid esindavad ühendused haridus- ja teadusministeeriumile ühispöördumise seoses alushariduse valdkonna õppekava väljatöötamisega. Ühispöördumises kutsusid ühendused ministeeriumi võtma kehtiva KELA riikliku õppekava kaasajastamisel aluseks I, alushariduse valdkonna ekspertide töörühma poolt esitatud muudatusettepanekud koos seletuskirjaga ning loobuma II töörühma dokumendist täielikult.

 

Pöördumine ja lisad:

Ühispöördumine HTM-i poole. 18.11.2019

Lisa 1 – Tagasiside Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava muudatusettepanekute kohta (ELALi analüüs)

Lisa 2 – Tagasiside Lasteaia riikliku õppekava tööversioonile (ELALi analüüs)

Lisa 3 – Veebiküsitluse kokkuvõte: Tagasiside Lasteaia riikliku õppekava tööversioonile

 

Pöördumisele on alla kirjutanud:

Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus
Eesti Alushariduse Ühendus
Alushariduse Haridustehnoloogia Innovaatorid
Eesti Reggio Emilia Ühendus
MTÜ Hea Algus
MTÜ Endla Koostöökogu

Johannes Käisi Selts
Child Initiated Education
Eesti Õpetajate Liit
MTÜ Eesti Avastusõppe Liit
Eesti Eralasteaedade Liit
Pärnu linna ühendused:
Ühendus Õppekasvatuskorraldus
Ühendus Eriõpetus
Ühendus Hea Algus
Ühendus Keel ja kõne
Ühendus Kunst
Ühendus Keskkonnakasvatus
Ühendus Muusika
Ühendus Tervisekasvatus
Ühendus Haridustehnoloogia lasteaias
Lasteaednike Avastusõppe Ühendus
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Informaatikaõpetajate Selts
Eesti Matemaatika Selts

PRESSITEADE, 31. oktoober 2019

Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud lõpueksamid tuleb säilitada

 

15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.

EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt. Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.

Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.

Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv, arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.

Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.
Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Käsitööõpetajate Selts “Aita”
Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
Eesti Alushariduse Ühendus
Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus

EHL UUDISKIRI: Läbirääkimiste eel!

Tere!

25. septembril kell 14.30 astub Eesti õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) Vabariigi Valitsusega läbirääkimiste laua taha. Hinnanguliselt õpib Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel Eesti koolides 150 tuhat last ja noort ning õpetajate arv on 25 400. Need on suured arvud ning hea haridus on  suur väärtus, mille eest EHL seisab. Tänases pöördumises anname veel kord ülevaate õpetajaskonda puudutavatest murekohtadest Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 valguses.  

Üheskoos suudame!

Eesti Haridustöötajate Liit

 

PRESSITEADE
24. september 2019

Eesti Haridustöötajate Liit asub Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu nimel Vabariigi Valitsusega läbirääkimistele 25. septembril kell 14.30

Läbirääkimiste laua taha kogunevad õpetajaskonna tuleviku üle otsustama minister Mailis Reps, Eesti Valdade ja Linnade Liidu esindajad. Eesti õpetajaid esindab Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindus, kes on korduvalt avaldanud muret Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 pärast, mis paneb Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu raskesse olukorda.

EHL-i  juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on mitmeid aastaid pingutatud, et õpetajate olukord paraneks, tekiks stabiilne järelkasv ja õpetajaameti maine kasvaks, seda eeskätt noorte seas. Nii OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) kui ka haridusstatistika kogumik Education at a Glance 2019 toovad esile Eesti magistrikraadiga pedagoogide madala palga võrreldes ametikaaslastega teistes riikides. Samas tõstetakse Eesti õpetajaid esiritta nende oskuste pärast tunde efektiivselt läbi viia.

„See kõik tõestab veel kord, kui kõrgel tasemel on meie õpetajaskond ja Eesti riigis antava hariduse kvaliteet. Aga milles me pole eesrinnas, on õpetajate palgad. Juba praegu on õpetaja palk teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmisest töötasust oluliselt väiksem. Kui see järgmised neli aastat ei tõuse, siis kukub magistrikraadiga pedagoogide keskmine palk samale tasemele, kui see oli 2012. aastal, mil õpetajad olid sunnitud streikima. Siis ei olnud õpetajate järelkasvuga nii katastroofiline olukord kui praegu. Mitte järgnevad neli aastat ei vii õpetajate puudust katastroofi äärele, vaid me juba oleme seal ja Vabariigi Valitsuse otsused ainult süvendavad seda,” nentis Voltri.

Eesti on OECD riikide hulgas kõige vanema õpetajaskonnaga riik. Meie 7.–9. klassi õpetaja keskmine vanus on 49 aastat (OECD riikide keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 eluaastat (OECD liikmete vastavaks näitajaks 34%). Samuti on viimaste hulgas Eesti kõrgharidusega õpetajate palk. OECD haridusstatistika kogumikust selgus ka tõik, mille kohaselt ligi 80% Eesti põhikoolilõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks. “Me ei saa kuidagi oodata, et noored inimesed otsustaksid valida minna õpetajaks õppima, kui sama haridustasemega spetsialistidele makstakse teistes ametites palju suuremat töötasu,” selgitas Reemo Voltri fakti, miks on oluline rääkida lisaks töötingimustele ka palgast.

Kui praegune valitsus ei näe ette lasteaia- ja kooliõpetajate töötasu tõusu järgmiseks neljaks aastaks, suureneb oht, kus õpetajate puudus kasvab veelgi.  „Sellistes tingimustes ei anta Eestis sama head haridust, millega oleme siiani harjunud ja mida maailm eeskujuks seab. Samuti ei hoia me ära õpetajaskonna vähenemist. Seame ohtu Eesti hea hariduse ja hea õppimiskeskkonna koolides,“ rääkis Voltri.

*OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

 *Eestikeelne kokkuvõte OECD läbi viidud rahvusvahelise haridusstatistika kogumikust Education at a Glance 2019 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf

 

 EHL SELGITUS EESTI VABARIIGI  EELARVESTRATEEGIA TAGAJÄRGEDEST

  • Koalitsiooniläbirääkimistel osalevatest erakondadest on Keskerakond lubanud 2019. aasta valimisplatvormis õpetajate töötasu tõusu 2000 euroni, mis on ca 120% prognoositavast keskmisest palgast aastal 2023. Isamaa on lubanud, et õpetaja töötasu peab olema vähemalt 120% keskmisest palgast.
  • Õpetajate järelkasv on juba hetkel ebapiisav ja seda just eelkõige konkurentsivõimetu palga pärast. Meil on üle kahe korra rohkem üle 60 aasta vanuses õpetajaid kui õpetajaid vanuses alla 30ndat eluaastat. Eesti õpetajate keskmine vanus on OECD riikide kõrgeim.
  • Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist. Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetaja töötasu miinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10% madalam. Seega on vahe 1/3 ning see suureneb iga järgneva aasta jooksul aina rohkem.
  • Kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu kaugeneb Eesti keskmisest palgast, kukub see õpetajate 2012. aasta palgatasemele. Suureneb väga tõsiselt oht, kus õpetajate puudus võib langeda veelgi madalamale.
  • Kooliõpetaja töötasu miinimum käesoleval aastal on 1250 eurot, mis moodustab selle aasta Eesti prognoositavast keskmisest 89%. Allolevas tabelis on ära toodud, kuidas on õpetaja töötasu miinimum viimastel aastatel muutunud võrreldes riigi keskmise palgaga:

Aasta

Riigi keskmine palk (€)

Õpetaja töötasu alammäär(€)

Alammäära suhe riigi keskmisesse (€)

2012

887

644

73

2013

948

715

75

2014

1001

800

80

2015

1065

900

85

2016

1137

958

84

2017

1211

1050

87

2018

1314

1150

88

2019

1398

1250

89

2020

1471

1250

81

2021*

1544

1250

81

2022*

1621

1250

77

2023*

1701

1250

73

*30.05.2019 kinnitatud RES-i prognoosi tabelist on näha õpetajate töötasu langust (praeguse valitsuse plaanide järgi) samale tasemele, kus ta oli aastal 2012. Arvestades siinjuures Eesti õpetajate vanuselist hetkeseisu, näib õpetajate järelkasvu vähenemine järgnevatel aastatel veelgi süvenevat.*30.05.2019 kinnitatud riigi eelarvestrateegia (RES) järgne prognoos

  • Sellises olukorras langeb Eesi hariduse kvaliteet ja konkurents õpetaja ametisse. Taolistes tingimustes ei saa tagada sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida ülejäänud maailmas eeskujuks seatakse.
  • Olukord paraneks, kui õpetaja töö oleks ihaldusväärne ning õpetajate töökohtadele on konkurents. Valitsusel on vaja ellu viia oma lubadus ning tõsta järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum 1458 euroni.

Järgmises tabelis on ära toodud EHL-i poolt pakutud alternatiivne võimalus nimetatud eesmärgi täitmiseks:

Aasta

Riigi keskmine palk (€)

Õpetaja töötasu alammäär(€)

Alammäära suhe riigi keskmisesse (€)

2019

1404

1250

89

2020

1484

1360

92

2021

1560

1470

94

2022

1638

1585

97

2023

1719

1700

99

 

KUTSUME KÕIKI, KEL LÄHEB KORDA HARITUD EESTI TULEVIK, ÜHINEMA EHL-ga!

Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 on taas tõstnud teravalt  päevakorda õpetajaskonna järelkasvu ja hea hariduse tuleviku. Käes on aeg, kus EHL vajab iga õpetajat kaasa mõtlema ning koos lahendusi leidma!

Kutsu oma töökaaslased, sõbrad ja tuttavad teistest haridusasutustest meie ühiste tegemistega ühinema. Et EHL-i sõnum võimalikult paljudeni jõuaks, palume Sul edastada meie pöördumine kõikidele, kel soov kursis olla õpetajaskonda puudutavate teemadega. 


Liikmeks saab registreeruda: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/