EHLi pöördumine uue Vabariigi Valitsuse moodustajate poole

Täna, 01.07.22 saatis EHL koalitsiooniläbirääkimistel osalejatele järgmise sisuga pöördumise.

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni EHLi volikogu võttis 27.06.22 vastu otsuse alustada haridustöötajate streigi ettevalmistusi, kui loodav valitsuskoalitsioon ei astu kiiresti konkreetseid samme, et lahendada Eesti õpetajate palgavaesuse probleem ning sellest tulenev õpetajate järelkasvu probleem. Need sammud peavad kajastuma ka loodavas koalitsioonilepingus.

Eesti erakondade vahel ei ole olnud suuri erimeelsusi selles, et õpetaja palk peab olema vähemalt 120% Eesti keskmisest palgast. 2023. aastal tähendab see brutokuupalka üle 2000 euro. Eesti õpetajate tungiv ootus on, et alates 2023. aasta 1. jaanuarist on õpetaja palga alammäär vähemalt Eesti keskmine palk (tolleks ajaks prognooside järgi 1750 eurot), mis edaspidi tõuseb kiiremini, kui kasvab elukallidus.

Juhime tähelepanu, et õpetajate kehv palk ning sellest tulenevad läbipõlemine ja järelkasvu puudus on tänase Eesti ühiskonna kõige tõsisem probleem. Nagu on hiljuti osutanud Eesti juhtivad ettevõtjad eri majandussektoritest, näiteks Hando Sutter, Guido Pärnits või Markus ja Martin Villig, ohustavad õpetajate kehv palk ja olematu järelkasv teravalt Eesti majandust ning seeläbi riigi võimet pakkuda vajalikke teenuseid. Õpetajate palga jäämine allapoole 120% riigi keskmist toob peatselt kaasa sisuliselt riigi pankroti.

Samuti tasub märkida, et ilma õpetajate palga tõusuta minimaalselt riigi keskmiseni pole mingit lootust leida, koolitada ega motiveerida vajalikke õpetajaid, et minna üle üldisele eestikeelsele haridusele. Ilma kiire ja suure õpetajate palgatõusuta kujuneb eestikeelsele haridusele üleminekust Eesti Vabariigi jaoks piinlik farss.

EHLi volikogu lähtub EHLi liikmete tahtest ja olukorrast. Streigivalmidus pole Eesti õpetajaskonnas kunagi olnud nii suur kui praegu. Hiljutine järsk hinnatõus on toonud kaasa õpetajate majandusliku olukorra halvenemise kriitilise piirini.

Koostööle lootma jäädes

Reemo Voltri

EHL esimees

Õpetajad: kui uus valitsus palka oluliselt ei tõsta, hakkame streikima

EHL saatis täna hommikul välja järgmise pressiteate.


Õpetajad: kui uus valitsus palka oluliselt ei tõsta, hakkame streikima

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) volikogu otsustas sel nädalal, et kui loodav koalitsioon ei tõsta õpetajate töötasu uuest aastast ammu lubatud 120%-ni keskmisest palgast, hakkavad Eesti õpetajad sügisel streikima.

EHLi juhi Reemo Voltri sõnul on ülikiire hinnatõus tõuganud Eesti õpetajad vaesusesse ning Eesti koole ähvardab kvalifitseeritud õpetajatest tühjaksjäämine. “Juba aastaid lahkub koolidest oluliselt rohkem vajaliku haridusega õpetajaid, kui juurde tuleb. Meie niigi ülikõrge õpetajate keskmine vanus kasvab iga aastaga ühe aasta võrra. Üle 90% õpetajatest on läbi põlenud või sellele lähedal. Praegune järsk hinnatõus ja ees ootav veel hullem talv ei jäta muud valikut, kui enda eest jõulisemalt seista,” ütles Voltri.

EHL edastas reedel ka streigiplaani teavituse loodava koalitsiooni läbirääkijatele. “Nagu on hiljuti osutanud Eesti juhtivad ettevõtjad eri majandussektoritest, näiteks Hando Sutter, Guido Pärnits või Markus ja Martin Villig, ohustavad õpetajate kehv palk ja olematu järelkasv teravalt Eesti majandust ja seeläbi riigi võimet pakkuda vajalikke teenuseid. Õpetajate palga jäämine allapoole 120% riigi keskmist toob peatselt kaasa sisuliselt riigi pankroti,” ütles Voltri. Ta lisas, et sellele on juhitud ka peatsete valitsusparteide tähelepanu.

“Samuti pole riigi keskmisest madalama palga juures lootustki leida ega motiveerida üldisele eestikeelsele haridusele üleminekuks vajalikke õpetajaid. Ilma kiire ja suure õpetajate palgatõusuta kujuneb plaanitavast ühtsest eestikeelsest haridusest Eesti Vabariigi jaoks piinlik farss,” ütles EHLi esimees.

“Küsimus on lihtne: kas Eesti Vabariik loeb õpetajat samaväärseks teiste kõrgharitud spetsialistidega või peab teda lihtsalt tubliks tööloomaks, keda võib narritada mikroskoopiliste palgatõusudega, mille hinnatõus järgmise kuuga ära sööb. Meie ettepandud 2000 eurot töötasu on 21. sajandi õpetaja töö komplekssust ja ülikõrgeid nõudmisi arvestades pigem tagasihoidlik. See vastab sellele, mida erinevad erakonnad on aastaid sõnades lubanud, aga pole ära teinud. Mõistame, et on keerulised ajad. Seetõttu piirdumegi esialgu vaid elementaarsega,” ütles Eesti Haridustöötajate Liidu juht.
Eesti Haridustöötajate Liidu pöördumine koalitsiooni läbirääkijate poole

Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni EHLi kõrgeim organ volikogu pidas 27.06.22 oma koosolekut. EHLi volikogu võttis sellel koosolekul vastu otsuse alustada haridustöötajate streigi ettevalmistusi, kui loodav valitsuskoalitsioon ei astu kiiresti konkreetseid samme, et lahendada Eesti õpetajate palgavaesuse probleem ning sellest tulenev õpetajate järelkasvu probleem. Need sammud peavad kajastuma ka loodavas koalitsioonilepingus.

Juhime tähelepanu, et EHLi maikuus tehtud liikmeküsitluses ei olnud vaid alla 10% õpetajatest valmis alustama streiki, et Eesti haridust ja õpetajate heaolu kaitsta. Küsitluse tulemustega saab tutvuda siin:
https://ehl.org.ee/2022/06/21/ehli-liikmete-2022-aasta-palgakusitluse-tulemused-olid-ullatavad/

Koostööle lootma jäädes

Reemo Voltri
EHLi esimees

Reemo Voltri: Tähelepanu, lapsevanemad! Koroona oli alles algus, varsti on lapsed kogu aeg koduõppel

29.06.2022 Delfis ilmunud arvamusartikkel

(https://epl.delfi.ee/artikkel/120027610/reemo-voltri-tahelepanu-lapsevanemad-koroonaaeg-oli-nohu-varsti-on-lapsed-kogu-aeg-koduoppel)

Kõik teavad, et Eestis on õpetajate palk kehv. OECD riikide seas oleme 28 riigi võrdluses täpselt eelviimasel kohal. Aga kohe on selle tõttu käes veel tõsisem kriis, mis puudutab sisuliselt igaühte meist. Lühidalt öeldes: meie koolidest saavad õpetajad varsti lihtsalt otsa. Kes tahab lapsele haridust, peab hakkama teda kodus ise õpetama. Koroonaaeg ja distantsõpe oli selle kõrval nohu.

Eesti kool veel seisab, kangelaslike pensionäride najal

Asi on tegelikult lihtne: Eesti õpetajad on nii vanad, et lähevad kohe varsti tuhandete kaupa pensionile. Aga kuna õpetaja palk on kehv, siis uusi õpetajaid juurde peaaegu ei tule. Õpetajad saavad Eesti koolidest otsa. See on puhtalt Eesti häda: mitte kuskil mujal arenenud riikides pole õpetajate keskmine vanus nii kõrge ega palk nii madal. Loogiline: miks peaks noor inimene valima ameti, kus võrreldes muu sarnase tööga saab peaaegu poole vähem palka?

Samad hallipäised õpetajad õpetavad mõnel pool juba kolmandat põlvkonda sama pere inimesi. Iga viies Eesti õpetaja on üle 60 aasta vana ja üle poole õpetajatest on üle 50 aasta vanad. Ülikoolide õpetajaõppes on inimesi küll, aga suurem osa on juba töötavad ja ennast täiendavad õpetajad. Need mõned noored, kes juurde tulevad, enamasti paari aastaga jälle ka lähevad, sest palk on kehv ja töökoormus suur. Meie katastroofiliselt kõrge õpetajate keskmine vanus kasvab vääramatult, iga aastaga ühe aasta võrra.

Eesti lapsed enam haridust ei saa

Mida see tavalisele Eesti perele tähendab? Praegu juba jäetakse aina rohkemates koolides õppeaineid ära, sest õpetajat lihtsalt pole. Loodetakse, et äkki järgmisel aastal õnnestub kuskilt leida… Ilmselt paraku siiski mitte. Samuti käib koolielu aina rohkem nii, et kes iganes koolis tööl on, see n-ö õpetab ära ka selle aine, mille jaoks õpetajat pole. Otsapidi on käes aeg, kui näiteks tööõpetust, ajalugu ja füüsikat õpetab sama inimene, sest kedagi teist klassi ette lihtsalt ei leia.

See tähendab, et õpetamist koolides varsti enam ei toimu. Kool peaks olema keskkond, kus noort inimest arendatakse, et ta saaks elus hästi hakkama. Aga tegelikult on Eesti koolid üha rohkem kohad, kuhu saab lapsi lihtsalt tuua selleks ajaks, kui vanemad on tööl. Tahad, et laps saaks targaks ja tulevikus head palka? Pead teda ise õpetama. Lapsi on koolis palju, õpetajaid vähe, noortel pinged ja paljudel erivajadused. Seega ilmselt peab iga pere hakkama arvestama, et võimalus laps üleüldse kooli saata tuleb kohati tema vaimse tervise hinnaga. Kui samamoodi edasi läheb, siis Eesti kool ei aita noort inimesi paremale järjele, pigem vastupidi.

Ei tasu süüdistada koolidirektoreid, õpetajaid ega vallavanemaid. Nad kõik teevad neile antud raha eest üliinimlikult palju. Aga seda raha, millega sadade tuhandete noorte Eesti inimeste eest hoolitseda, on neile antud lihtsalt väga vähe. Ma ei imestaks, kui paari aasta pärast ei saa mõnes väiksemas kohas kooli enam üldse pidada, sest klassi ette pole võtta kohatäitjaidki, rääkimata kvalifitseeritud õpetajast, kes tagaks kvaliteetse hariduse.

Kohe sõidame üle kaljuserva

Olukord on juba hull, väiksemates kohtades väga hull. Aga seni oleme saanud ainult natuke aimu, mis katastroof meid ees ootab. Meie õpetajatest ülekaalukas osa on just nüüd jõudnud ja jõudmas vanusesse, kus hakatakse järjest pensionile jääma. Veel viis aastat tagasi polnud probleem nii terav, aga nüüd aina teravamaks läheb. Järgmiste aastatega lahkub enam-vähem korraga töölt enneolematult palju õpetajaid.

Eestlastele meeldib mõnikord irvitada, et küll keskmine ameeriklane on rumal, küll seal levivad igasugu jaburad ideed ja inimesed lähevad täiesti totakate teemade üle tülli ja lausa kaklema. Oma tõde selle stereotüübi taga on. USA üldharidus on kohutavalt kehvasti rahastatud. Seeniorõpetajate kangelaslike pingutusega on Eesti laste tarkus praegu veel maailma tipus. Aga kui need kangelased nüüd ära väsivad, siis me kukume umbes sinna, kus on USA. Äsja uurisime selle kohta õpetajatelt ja ligi kaks kolmandikku tunnetab, et õpilaste õppetulemuste langus toimub juba lähiaastatel, sest õpetajaid ei ole.

Mida siis teha? Tegelikult peab igaüks endalt küsima, kust tema elukvaliteet tuleb. Kui oluline on see, et laps saab minna iga päev kooli, kust ta tuleb koju rõõmsana ja kus ta ka tegelikult õpib? Või sobiks ka see, et viid lapse kooliks nimetatud majja, mis on kvalifitseeritud õpetajatest tühjaks jooksnud, aga päris hariduse jaoks on vaja koduõpet? See on mõtlemise ja valikute koht kõigile.

EHLi jurist Külli Kröönström: järjest rohkem on näiteid, et õpetaja ületöötamise tõttu läbi põleb. Hoidke ja kaitske ennast!

EHLi laiendatud volikogu suveüritusel (27. juunil Varbla puhkekülas) pidas EHLi jurist tööõiguse muudatustest huvitava loengu.

Eesti tööõiguses lähtutakse Kontinentaal-Euroopa õigusruumist ning üldinimlikest eetilisuse ja hea usu printsiipidest. Töövaidluse korral on kõige tähtsam püüda jõuda kokkuleppele töötaja ja tööandja läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, võib töötaja pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni.

Tööõiguses lähtutakse eelkõige hea usu põhimõttest: õpetaja teeb oma tööd ja tööandja maksab õpetajale kokku lepitud tasu. Tähtis on suhtuda üksteisesse lugupidavalt, ausalt ja üksteisega arvestades. Samuti on tähtis töösuhtes mõistlikkuse põhimõte. Eeldatakse, et osapooled räägivad töötingimused läbi, fikseerivad need töölepingus ja peavad kokkulepetest kinni. Läbirääkimiste teel jõutakse kompromisslahendusele. Õiguskaitseorgani poole tasub pöörduda siis, kui läbirääkimiste teel pole võimalik töövaidlust lahendada. Tähtis on teada, et ka õiguskaitseorgan lähtub kõigepealt hea usu põhimõttest. Kui ilmneb ühe poole soov kedagi alt tõmmata või vähem maksta või halvemasse positsiooni asetada, siis see pool on üldjuhul kaotaja. Ka töövaidluskomisjoni pöördudes eeldatakse siiski võimekust omavahel kokku leppida. Isegi Riigikohtu astmes.

Töösuhtes tuleb lähtuda inimesest. Töötamine muutub järjest paindlikumaks. Igaühele peab leidma sobiva töökorralduse, olenevalt töötaja tervislikust seisundist, hoolduskoormusest vmt. Tööandja peab töötaja ära kuulama nii palju kui võimalik. Igat töötajat tuleb väärtustada! Tööandjad teevad tööturul suuri pingutusi, et töötajaid enda juures kinni hoida. Näiteks on ebaseaduslik töötajat vallandada haigestumise tõttu. Samuti on täiesti lubamatu sekkuda töötaja eraellu.

Inimesel on õigus täita ainult tema töölepingus olevaid töökohustusi ja kehtestatud tööaja piires. Muul juhul on tegemist volituseta asjaajamisega, mis võib töötajale sekeldusi põhjustada. Niisiis tasub vältida töötamist väljaspool tööaega (nt õhtused telefonikõned lapsevanematelt). Väga tähtis on ise enda õiguste eest seista. Siinkohal on toeks kooli ametiühing, kohaliku piirkonnaorganisatsiooni juht või EHLi jurist. Inimesel on omavastutus: ärge töötage üle! Järjest rohkem on näiteid, kus õpetaja ületöötamise tõttu läbi põleb. Niisiis on inimesel endal vastutus oma tervise kahjustumist vältida!

Töövaidluse korral on töötajal töövaidluskomisjoni otsusega võimalik saada kuni 3 kuu palga suurune hüvitis. Tähtis seadusemuudatus on see, et haridusasutuse usaldusisiku ebaseadusliku lahtilaskmise korral on tal nüüd õigus saada 12 kuu palga suurune hüvitis (varem oli hüvitis 6 kuu suurune) (TLS § 109). See on ametiühingu jaoks äärmiselt oluline seadusemuudatus. See muudatus näitab, et riik peab vajalikuks seista usaldusisikute õiguste eest. Tähtis on see, et usaldusisikul on õigus teha tööaja sees ametiühingutööd. See võib olla töölepingus fikseeritud tööajana (31 tundi 35 tunni asemel, ametiühingutööks on ette nähtud 4 tundi tööaega nädalas) või töökoormusena (nt 0,1). Tööandja peab teadma ja arvestama, et kontakttundidele lisandub tundide ettevalmistamine, tööde parandamine jm.

Lapsehoolduspuhkuselt naastes peavad töötajale kehtima varasemad töötingimused. Kui teistel töötajatel on vahepeal töötingimused paranenud (palk tõusnud või puhkus pikenenud vmt), siis peavad paranenud tingimused kehtima ka lapsehoolduspuhkuselt naasvale töötajale. Hoolduskoormusega töötaja võib 30-päevase etteteatamisega tööle naasta või jääda last hooldama (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). See on tööandjale kohustuslik norm. Seejärel kehtib tavapärane töösuhe. 

Töösuhtes kehtib töötaja eraelu puutumatus ja õigus vabale eneseteostusele. Näiteks töötaja sotsiaalmeediapostitused ei puutu kuidagi tööandjasse. Tööandjal on õigus tööleping usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles öelda. Ja töötajal on õigus seepeale vaidlustada see otsus töövaidluskomisjonis. Lõplik otsus selgub asjaolude läbikaalumise käigus. Tööandja peab tegema enne töölepingu erakorralist lõpetamist töötajale hoiatuse. Kui töötaja paneb toime korduva raske rikkumise, siis on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada. Aga tähtis on reageerida kohe pärast rikkumist.

Tööõiguses on tähtsal kohal emade kaitse ning töö- ja pereelu ühitamine. Emadel on õigus küsida paindlikke töötingimusi! Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab tähtsaid perekondlikke kohustusi (nt hooldab haiget last või vanemat, on hooldus- või haiguslehel). Kui töötaja avaldab soovi paindlikumalt töötada, siis tööandja on kohustatud töötaja soovile kirjalikult vastama mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg on maksimaalselt 30 päeva.

Töösuhe peab olema läbipaistev. Inimene peab teadma, mille eest talle makstakse, millised on tema töökohustused, millised on töötamise kohad. Üllatuskohustusi olla ei tohi. Õpetajate puhul on oluline, et töölepingus olev ametinimetus oleks see (õpetaja), mis vastava määruse kohaselt tagab pikema puhkuse (56 päeva). Kui hüvedes on kokku lepitud, siis peavad need olema fikseeritud töölepingus ja kollektiivlepingus. Töökorraldusreeglid on ühepoolsed. Töövaidluse korral loeb eelkõige see, mis on töölepingus kirjas. Nt ületunnitöö tasustamine ei tohi olla väiksem, kui on töölepinguseaduses kirjas (1,5-kordne tasu). 

Õigusloomesuund on meeldiv. EHL tegutseb selle nimel, et tööandjad kehtivaid seadusi täidaksid. Õpetaja peab ise enda töötingimuste eest seisma. Hoidke ja kaitske ennast!

EHLi liikmete 2022. aasta palgaküsitluse tulemused olid üllatavad

EHL tegi maikuus 2022 oma liikmete seas küsitluse, et uurida oma liikmete (tegevõpetajate) rahulolu palga- ja töötingimustega. Saatsime välja ligikaudu 5500 ankeeti. Vastajaid oli üle 1800 (ligi 33%). Juba asjaolu, et vastajaid oli nii palju, näitab, et küsitluse teema läheb inimestele väga korda.

Küsimused ja vastused olid järgmised:Forms response chart. Question title: Töötan. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Minu vanus on. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kas oled viimasel ajal kaalunud õpetajaameti mõne muu töö vastu vahetada?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kui jah, siis mis on olnud peamised põhjused?. Number of responses: 1,138 responses.Forms response chart. Question title: Kas oled kogenud tööl läbipõlemist?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Mis on peamised põhjused, miks jätkad õpetajatööd?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kui suur õpetaja brutopalk oleks sinu meelest õiglane?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kas sul on praeguse palgaga raske toime tulla?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kas muretsed praeguse palgataseme tõttu, et sinu elatustase halveneb järgmise aasta jooksul?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kas oled valmis streikima, kui õpetajate palk ei tõuse?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kas sinu koolis on olnud raskusi uusi õpetajaid tööle leida?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kas sinu hinnangul võib kvalifitseeritud õpetajate puudus lähiaastatel langetada Eesti õpilaste PISA-testi tulemusi?. Number of responses: 1,779 responses.Forms response chart. Question title: Kas praegune valitsus on teinud õpetajaameti väärtustamiseks piisavalt?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kas julged soovitada noortel valida õpetaja elukutse?. Number of responses: 1,822 responses.Forms response chart. Question title: Kas oled rahul EHLi tegevusega?. Number of responses: 1,734 responses.