EHL jätkab sel kolmapäeval palgaläbirääkimistega

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) istub läbirääkimiste laua taha Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga 22. septembril 2021 kell 12.30-13.30. Kohtumise tulemus puudutab pea 26 000 õpetajat üle Eesti.

EHL-i esimees Reemo Voltri sõnul peab Eesti õpetaja, kes on magistriharidusega spetsialist, töötasu algama Eesti kõrgharidusega spetsialisti keskmisest töötasust. Paraku õpetaja töötasu viimastel palgaläbirääkimistel hoopiski vähenes võrreldes Eesti keskmise palgaga.

“Kõik läbirääkimisel osalejad, kelle prioriteediks on Eesti hea hariduse jätkamine ning õpetajate järelkasvu tagamine, peavad pidama oluliseks taastada õpetaja töötasu miinimum (võrreldes keskmise töötasuga) selliseks nagu see oli 2020. aastal.  See on ligi 91% riigi keskmisest töötasust  ning tähendab õpetaja miinimum töötasu tõstmist aatal 2022 vähemalt 1500 euroni,” selgitas Voltri.

Siin EHL-i selgitav pöördumine ja selgitus, mis saadeti osapooltele välja septembris, kui 2022. a. töötasude alammäära läbirääkimised alguse said. EHL pöördumine ja selgituskiri õpetaja 2022. a. töötasu kohta

 

EHL esineb Eesti õpetajate suurkogul ja osaleb haridusvaldkonna ühisel pressikonverentsil

Täna, 23. augustil algusega kl 12 toimub Estonia teatri talveaias (restoranis) haridusvaldkonna ühine pressikonverents, kus haridusvaldkonna esindajad tutvustavad peatselt algava kooliaasta olulisemaid teemasid. Sündmus jätkub samal päeval Estonias ka Eesti õpetajate suurkoguga. Eesti õpetajate suurkogu on osa EV iseseisvuse taastamise 30 programmist. Selle peamine eesmärk on mõtestada Eesti kooli ja õpetaja rolli ning väärtust Eesti omariikluse rajamisel ja Eesti arengus. 

20. augustil 2021 möödub 30 aastat Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest. Toetamaks noorte teadlikkust meie riigi loost ja kaasatust meie riigi ajaloo mõtestamisel, korraldab Riigikantselei koostöös erinevate partneritega noortele suunatud projekte. Noorte kujunemisel on erakordne roll nii vanematel kui ka Eesti koolil ning õpetajaskonnal, seetõttu toimubki Riigikantselei eestvedamisel 23. augustil Estonias Eesti õpetajate suurkogu. Samuti on Riigikantselei soov avaldada tänu õpetajatele südamega ja pühendunult tehtud töö eest. Riigikantselei ettevõtmist toetab ka Haridus- ja Teadusministeerium.

23. august on Eesti iseseisvumise taastamise loos märgilise tähendusega. See kuupäev sümboliseerib vaimsust, ühtekuuluvust ning soovi elada Eestis, mis on tugeva  kodanikuühiskonnaga demokraatlik õigusriik. See on kuupäev, mil 1979. aastal avaldati Balti apell, mis andis ränga hoobi Nõukogude propagandamasinale. See on kuupäev, mil koguneti 1987. aastal Hirveparki, see on kuupäev, mil 1989. aastal toimus Balti kett.

Eesti õpetajate suurkogu esinejatest

Suurkogu avab tervitusega riigisekretär Taimar Peterkop.Järgneb haridus- ja teadusministri Liina Kersna ja Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnavõtt. 2020. aastal kaasas Riigikogu kultuurikomisjon laiapõhjaliselt õpetajate esindusorganisatsioone õpetajaameti väärtustamise ja järelkasvu teemal.

1905. aasta revolutsiooni tulemusena sai võimalikuks eestikeelsele haridusele üleminek, esialgu just erakoolides. Miina Härma Gümnaasium on esimene eestikeelne keskkool, mis avati 1906. aastal (ehk siis 115 aastat tagasi). Läbi ajaloo süvendatud reaalharidust pakkunud Tallinna Reaalkool tähistab 2021. aastal 140. sünnipäeva. 1918. aastal loeti Reaali trepilt ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest, direktori kabinetis toimus Ajutise Valitsuse esimene töökoosolek. Omariikluse taastamise perioodil oli koolile erakordselt tähtis just oma endiste sümbolite taastamine, sh Reaali Poisi taasavamine 1993. aastal.

Eesti omariikluse taastamise perioodil asutati riigikoolina Noarootsi Gümnaasium, mis avas uksed 1990. aastal. Noarootsi Gümnaasium oli esimene, mis kasutas sel perioodil nimetust „gümnaasium”. Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium tähistab 12. oktoobril 100. sünnipäeva, samuti on oktoobris 100. sünnipäev Tallinna Prantsuse Lütseumil. Kool rajati koos Eesti Vabariigiga, likvideeriti okupatsiooni ajal ning taastati omariikluse taastamise perioodil.

Programmi teist osa alustavad demokraatlikule ühiskonnale iseloomulikud ning kodanikualgatusel tuginevad õpetajate aineühendused. Esimesena saab sõna 1989. aastal rajatud Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Humanitaariale järgneb reaal: Eesti Matemaatika Selts (EMS) ja Koolimatemaatika Ühendus. Eesti Matemaatika Seltsi rajati 1987. aastal. EMS loetakse Akadeemilise Matemaatika Seltsi järeltulijaks. 1989. aastal rajati EMS osakonnana Koolimatemaatika Ühendus. Järgnevad Eesti Lasteaednike Liit ning Eesti Klassiõpetajate Liit. Seega kõnelevad just laste esimesed õpetajad. Järgnevad õpetajate suurimad esindusorganisatsioonid: õpetajate ühendusi koondav Õpetajate Ühenduste Koostöökoda ning Eesti Haridustöötajate Liit. Viimane on ametiühinguna suurim õpetajate esindusorganisatsioon. Suurkogu teise osa võtavad kokku rektorid Tartust ja Tallinnast – ülikoolidest, kus toimub õpetajate tasemeõpe ning viiakse läbi õpetajate täiendkoolitusi.

Päeva kolmandat osa alustab Eesti Haridusfoorum, kelle järgnevad mitmed väga huvitavad ja erilised koolid: 1956. aastal tööd alustanud Tallinna Pae Gümnaasium (Eesti kooli, kus on vene õppekeel), Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, mis on 1990. aastal asutatud Eesti esimene erakool (omariikluse taastamise perioodil), 1924. aastal rajatud ning läbi erinevate ajastute kutseõpet pakkunud Räpina Aianduskool, 1992. aastal asutatud Tartu Herbert Masingu Kool, mis rajati terviseprobleemidega laste õpetamiseks, maakoole esindav Kääpa Põhikool, mille juured ulatuvad aastasse 1835. Suurkogu viimane esineja on Kihnu Kool – kool, kus õpetatakse ka kihnu keelt ja kultuuri. Programmi on põimitud ka veidi laulu ja pillimängu.

Eesti õpetajate suurkogu modereerivad õpetajad Liis Reier ja Madis Somelar.

Vaata kava SIIT.

EHL on mures MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoja pöördumise pärast

EHL on mures MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoja pöördumise pärast

Viimastel päevadel on ringlusse jõudnud eksitava nime  ja pöördumisega MTÜ, nimeks  Haridusvaldkonna Esinduskoda. Antud organisatsioon ei ole õpetajate ametiühing. Samuti ei ole see seotud mitte mingil viisil Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) ega tema seisukohtadega COVID-19 vaktsineerimise kohta. Eesti haridustöötajaid esindav ametiühing on EHL.

Pöördumine paneb muretsema ka paljusid õpilasi ja lapsevanemaid, kuna pöördumine peab õpetajate diskrimineerimiseks vaktsineerimistõendi olemasolu ning vaktsineerimist. Teadupärast aitab just vaktsineerimine hoida inimesed tervemad ning õppeasutused töös. EHL (6500 liiget) ja ligi 30 haridustöötajate ühendust (üle 10 000 haridusvaldkonna töötaja) panevad seoses algava kooliaasta ning COVID19-ga kõigile südamele:

  •       Viimaste aastate kogemus näitab, et suurema osa õpilaste jaoks on parim ja tulemuslik õppimise viis koolimajas koos õpetajaga. Õpetajad usaldavad arste  – umbes 70% Eesti õpetajatest on läbinud vaktsineerimiskuuri COVID-19 vastu.

  • Kõikidel haridustöötajatele, kes ei ole vaktsineeritud, võimaldab Vabariigi Valitsus tasuta testimise 2021. aasta lõpuni. (Haridus- ja teadusministeeriumi juhised koolidele ja noorsootööasutusteleleiab siit: https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_juhised_koolidele_2021.pdf).
  •       Suurepärane kool on enamat kui majatäis klassiruume. See on kogukond, mis jagab ühiseid väärtusi ning naudib ühiselt veedetud hetki.
  •       Õpetajad, õpilased ja vanemad  saavad ühiselt kaasa aidata sellele, et peagi algav kooliaasta õnnestuks. Võitluses koroonaviiruse vastu  loeb iga vaktsiinisüst ning igaühe teadlik panus. Kaitseme sellega ennast ja hoolime koolikaaslastest. Hoiame koos Eesti koolid ja elu avatuna.

Eesti Haridustöötajate Liidu ja õpetajate ühenduste avalikku pöördumist õpilaste ning lastevanemate poole seoses algava kooliaasta ja vaktsineerimisega saab täispikalt lugeda siit: https://www.err.ee/1608298122/opetajate-uhendused-kutsuvad-koiki-vaktsineerima.

 

EHL-i ja 30 õpetajate ühenduse ühispöördumine: Õpetajate ühendused kutsuvad kõiki vaktsineerima

EHL ja kolmkümmend haridustöötajate ühendust  (ligi 10 000 haridusvaldkonna töötajat) panevad ühispöördumises südamele õpetajatele, õpilastele kui vanematele, et:

  •       Viimaste aastate kogemus näitab, et suurema osa õpilaste jaoks on parim ja tulemuslik õppimise viis koolimajas koos õpetajaga. Õpetajad usaldavad arste  – umbes 70% Eesti õpetajatest on läbinud vaktsineerimiskuuri COVID-19 vastu.

  • Kõikidel haridustöötajatele võimaldab Vabariigi Valitsus tasuta testimise 2021. aasta lõpuni.
  •       Suurepärane kool on enamat kui majatäis klassiruume. See on kogukond, mis jagab ühiseid väärtusi ning naudib ühiselt veedetud hetki.
  •       Õpetajad, õpilased ja vanemad  saavad ühiselt kaasa aidata sellele, et peagi algav kooliaasta õnnestuks. Võitluses koroonaviiruse vastu  loeb iga vaktsiinisüst ning igaühe teadlik panus. Kaitseme sellega ennast ja hoolime koolikaaslastest. Hoiame koos Eesti koolid ja elu avatuna.

Eesti Haridustöötajate Liidu ja õpetajate ühenduste avalikku pöördumist õpilaste ja lastevanemate poole seoses algava kooliaasta ja vaktsineerimisega saab täispikalt lugeda siit: https://www.err.ee/1608298122/opetajate-uhendused-kutsuvad-koiki-vaktsineerima

JUULIKUU UUDISKIRI: EHL-i valimiste järelkaja ja fotogalerii, uued juhid ja uued arengusuunad

ESINDUSLIKEM ÕPETAJATE ORGANISATSIOON SAI UUED JUHID JA ARENGUSUUNAD
 

28-29. juunil 2021 toimus Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) üldkoosolek, kus valiti järgmiseks neljaks aastaks juhatus, volikogu ja revisjonikomisjon, mis määravad oluliselt esinduslikema õpetajate organisatsiooni arengu ning sotsiaaldialoogi ühiskondlikul tasandil mitmeks aastaks. 

28. juunil kinnitatiEHL-i liikmesorganisatsioonide poolt esitatud volikogu kandidaatidest uus volikogu.  Üldkoosolekul valiti ka 7-liikmeline juhatus (sh esimees ja asetäitja) ning 3-liikmeline revisjonikomisjon. Samuti osales sündmusel esmakordselt loodud EHL-i Noortekogu liikmed. 

Noortekogu esindaja Heleriin Paeoja sõnul on nende peamiseks ülesandeks teha noorte õpetajate hääl ühiskonnas kuuldavaks, neid motiveerida ja olla noortele õpetajatale toeks. Pikemat intervjuud noortekogu plaanidest saad vaadata Aktuaalse kaamera uudistest (minut 04.17). 

EHL-i  järgmiste aastate eesmärgiks on olla kõiki haridustöötajaid ühendav organisatsioon ja arvamusliider. Vastutusrikkaks ülesandeks on sotsiaaldialoogi kaudu haridustöötajate huvide esindamine, õiguste eest seismine ning õpetajaameti väärtustamise tagamine ühiskonnas. EHL-i juhatuse esimeheks valitud Reemo Voltri peab selle eesmärgi täitumisel kõige olulisemaks EHL-i  partnerlust haridussektoris. “Tehes  koostööd  nii väljaspool organisatsiooni erinevate partneritega kui ka organisatsioonis sees-  liikmesorganisatsioonide vahel, saavutame õpetaja ameti väärtustamise. Läbi selle aitame kaasa ka väga hea hariduse jätkumisele Eestis,” selgitas Voltri

EHL-i juhtimis- ja esindusorganisatsioon on volikogu, kes kinnitab EHL-i tegevusega seotud olulisemad küsimused. Volikogu uus koosseis järgmiseks neljaks aastaks on: Aavo Jakobsoo (Pärnumaa), Karin Klemmer (Tallinn), Kersti Kaldmäe (Harjumaa), Ene Külanurm (Jõgevamaa), Jüri Gurejev (Hiiumaa), Andero Vaarik (Tallinn),   Külli Nõmmiste (Ida-Virumaa), Eve Tammekänd (Järvamaa), Vera Ryzhkova (Kohtla-Järve), Marju Viitmaa (Läänemaa), Reet Naaris (Lääne-Virumaa), Kersti Lillo (Põlvamaa), Aavo Jakobsoo (Pärnumaa), Margot Sarv (Raplamaa), Signe Stern (Saaremaa), Andero Vaarik (Tallinn), Ingrid Aamisepp (Tallinn), Tiiu Laan (Tartumaa), Sille Allik (Valgamaa), Reemo Voltri (Tartumaa), Rita Kadaja (Viljandimaa), Helle Reiljan (Võrumaa). Volikogu tööd hakkab juhtima Aavo Jakobsoo ning aseesimeheks on Andero Vaarik.

EHL-i juhatuse uue koosseisu esimene tööpäev on augustikuus. Juhatuse liikmeteks valiti volikogu poolt: Helle Reiljan (Võrumaa), Karin Klemmer (Tallinn), Külli Nõmmiste (Ida-Virumaa), Reemo Voltri (Tartumaa), Reet Lepp (Harjumaa), Tiiu Laan (Tartumaa), Ulvi Noor (Tallinn). Reemo Voltri jätkab esimehena, aseesimeheks kinnitati Karin Klemmer. Juhatus organiseerib EHL-i igapäeva tegevusi volikogude vahelisel perioodil. 

Revisjonikomisjonis täidavad ülesandeid: Ene Külanurm, Ülle Karro ja Mari Lepp.

Teisel päeval kohtus EHL-i kui Haridus- ja Teadusministeeriumi partnerorganisatsiooniga ka minister Liina Kersna. Tema postitust kohtumisest loe siit.  Viimasesse päeva mahtus ka aastateks 2021-2025 EHL-i arengukava kinnitamine ning koolituspäev “Ametiühingu olemus, iseloom ja olulised tervisenäitajad”. Tähtsündmuselt ei puudunud mh õhtused pidulikumad noodid ja bankett elava muusik saatel.

*Üldkogu meeleoluka fotogaleriist saad häid emotsioone sellelt lingilt.

 

EHL-i UUED SUUNAD, UUS ARENGUKAVA 2021-2025 

Üldkoosolekul kinnitati ka EHL-i arengukava aastateks 2021-2025. EHLi missioon on sotsiaaldialoogi kaudu haridustöötajate huvide esindamine, õiguste eest seismine ning õpetajaameti väärtustamise tagamine ühiskonnas. EHLi visiooniks on olla kõiki haridustöötajaid ühendav organisatsioon ja arvamusliider.

Arengukava koostamise protsessi käigus kaardistati organisatsiooni hetkeolukord ja arenguvajadused, mille tulemusel valmis sisehindamise dokument, kus on käsitletud üheksat juhtimisvaldkonda. EHL-i tegevusest kasu saavate huvigruppide (ehk kasusaajate) ning olulisemate tegevuste kaardistamiseks viidi läbi küsitlus kõigi EHL-i lihtliikmete hulgas.

Arengukava uuendamise protsessi juhtis eksperdina Kaidi Holm Juhatuse Kompetentsikeskusest. EHL-i volikogu määras arengukava koostama arengukava töögrupi, kuhu kuulusid Aavo Jakobsoo, Aleksandr Tiidemann, Elis Cullen, Ene Külanurm, Heldi Ruiso, Karin Klemmer, Kersti Kaldmäe, Reemo Voltri, Reet Lepp, Ulvi Noor. Arengukava töögrupp kohtus regulaarselt perioodil jaanuar kuni aprill 2021, kokku 18 korral.

Arengukava kui EHL-i strateegiliste tegevuste dokumenti järgmiseks viieks aastaks saab iga EHL-i liige  lugeda ja oma tegevuste aluseks võtta siit.

 

EHL-i PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS

  • Osalus – liikmed osalevad aktiivselt organisatsiooni arendamises ja otsustusprotsessides ning EHL on õpetajate katus- ja esindusorganisatsioonina aktiivne osapool haridustöötajate huvide ja vajaduste eest seismisel.
  • Läbipaistvus – organisatsiooni struktuur, toimimine ja tegevuspõhimõtted on liikmetele, sotsiaalpartneritele ja teistele haridushuvilistele selged ja arusaadavad. 
  • Avatus – oleme valmis aruteludeks, ettepanekuteks ja uuendusteks, arvestame arvamuste rohkusega ning võtame vastu ja anname ise konstruktiivset tagasisidet.
  • Mõjusus ja tõhusus – lähtudes organisatsiooni võimekusest, liikmeskonna vajadustest ning organisatsiooni missioonist ja visioonist, on meie tegevus sihipärane ja otstarbekas.
  • Legaalsus ja legitiimsus – lähtume organisatsiooni tegevuses, eesmärkide seadmisel ning nende elluviimisel hea usu põhimõttest ja kehtivast seadusandlusest ning oleme nii liikmete kui ka partnerite silmis usaldusväärne, arusaadav, vajalik ja tunnustatud esindusorganisatsioon ja sotsiaalpartner.

*Peatükk EHL-i uuest arengukavast 2021-2015.

 

EHL ARVUDES 

  • EHL on Eesti suurim õpetajate alg-, üld-, kutse- ja huvihariduse ning teiste haridusalal töötajate esindusorganisatsioon ja ametiühing. EHL moodustati 3. aprillil 1990. aastal Eesti haridustöötajate ametiühingute maakonna- ja linnaliitude poolt. 
  • EHL-i moodustavad üle Eesti: 17 liikmesorganisatsiooni (15 maakonna- ja 2 linnaliitu). 17-l liidul on kokku 433 osakonda erinevat tüüpi haridusasutustes.
  • EHL-i väikseimas liidus on 106, suurimas 1632 haridustöötajat. 
  • Üksikliikmeid kuulub EHL-i 6500.
  • Ametiühingu usaldusisikud on olemas 390 osakonnas.
  • EHL-i noorim liige on 21-aastane ja vanima liige on 99 aasta vanune. EHL-i liikmeskonna keskmine eluiga on 53 eluaastat
  • EHL on ka ülemaailmse õpetajate esindusorganisatsiooni Education International (EI) liige läbi Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee (ETUCE). Ehl.org.ee

 

EHL AVALDAS MEELEOLUKA VIDEOLOO ÕPILASTE JA ÕPETAJATE KOOLIELUST 

EHL-i kogus koostöös Get Shot Films`ga pea aasta jooksul lugusid, mis saadavad lasteaialapsi, õpilasi ja õpetajaid tänasel päeval Eesti eri paigus nende koolielus. Meeleolukat ja siirast läbilõiget koolielust vaata ning jaga siit

Täname õpetajaid: Karl-Henri Käämer, Mikk Mänd, Monika Sülla, Aivo Maalmeister, Ene Uuland, Ülle Pinnonen, Reesi Kuslap, Mati Ruul, Ruth Rappold.

Täname õpilasi: Anett Ariva, Annabell Apri, Stefan Honga, Renate Romantšuk, Sandra Pihlak, Kevin Palmets, Alisa Stoten, Kati Kadarpik.

Täname: Keila Kool, Viimsi Gümnaasium, Ramsi Lasteaed “Taruke”, Tallinna Ehituskool, Heimtali Põhikool.

Täname tootjat: Get Shot Films.

 

LIITU MEIEGA: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/ JÄLGI MEID: Facebookis TELLI UUDISKIRI: https://ehl.org.ee/. VAATA INSTAGARAMI: https://www.instagram.com/eesti_haridustootajate_liit/ 
KÜSI MEILT: https://ehl.org.ee/liikmele/foorum/