EHL-i OKTOOBRIKUU UUDISKIRI: Tähtsündmustest ja palgakõnelustest

Tere!

Oktoobrikuu on õpetajate elus pidulik ja tähtsündmusi täis kuu. Õpetajaid tänati hariduselu edendamise eest Aasta õpetaja galal, terve Eesti tähistas 5. oktoobril õpetajate päeva, käisid õpetajate palgaläbirääkimised.

 

Oleme olulised!
Teie Eesti Haridustöötajate Liit

 

EHL-i 30.  juubeliaasta esimese sünnipäevapeo korraldab Viljandimaa

EHL kuulutas mõni aeg tagasi välja juubelisündmuse korraldamise toetuse. Kõige kiiremate peoplaanid on juhatuse poolt heakskiidu saanud ning juubeliaasta esimesed tordiküünlad süütab 16. oktoobril Viljandimaa Haridustöötajate Liit. Juubelipidustused saavad jätku 21. oktoobril Tallinna Haridustöötajate Ametühingu Liidus, sealt edasi  24. novembril Saaremaa Haridustöötajate Liidus. Uue aasta alguses jätkub sünnipäev Tartu Maakonna Haridustöötajate Ametühingus.

Juubelisündmuse toetuse abil on võimalus kõikidel EHL-i maakondlikele liikmesliitudel tähistada EHL-i 30. aastapäeva. Idee ja küsimuste korral pöördu oma maakonna või linnaliidu esimehe poole. Täpsem info toetuse andmise kohta on kodulehel: https://bit.ly/33QTfaO

 

Aasta õpetaja konkursile  “Eestimaa õpib ja tänab” esitati rekordarv kandidaate 

Aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”  tänati taas haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kelle viimase kolme aasta töö on kolleegidele eeskujuks olnud. Teiste hulgas tunnustati preemiatega ka aasta hariduse sõbra ning haridusasutuse aasta teo laureaate. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Konkursile esitati ligi 2051 kandidaati, mis on kõigi aegade rekord. EHL-i lugupidamise andis üle EHL-i esimees andes üle ka aasta haridusteo preemia. Selle pälvis Cleveroni akadeemia töökohapõhise kõrgharidusõppe käivitamise eest.  Cleveron pakub koos ettevõtluskõrgkooliga Mainor võimalust õppida töötamise kõrvalt robootikatarkvara arendamise erialal. Rõhutamaks saavutuste olulisust hariduses kinkis EHL koostöös Olerex‘ga kõikidele nominentidele kinkekaardi. Laureaadid said ametühingu poolt mälestuseks tuntud tootedisaineri Tarmo Luisu disainitud kella.

Kõikide laureaatide nimekiri on Haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel: https://bit.ly/2SFeOpr. Rohkem infot gala kohta www.hm.ee/gala.

FotolEHL-i juht Reemo Voltri ning Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ning  haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Hetk Eestimaa õpib ja tänab konkursi ning Aasta õpetaja gala ettevalmistustelt.

 

Mida toob endaga kaasa Vabariigi valitsuse otsus õpetajate töötasu palk järgmised neli aastat külmutada

Vabariigi Valitsuse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning EHL õpetajate palgaläbirääkimistel selgus, et õpetajate töötasu alammäära 2021. aastal ei tõsteta. Olukorra muudab veelgi halvemaks riigieelarve 2021-2024. aasta strateegia, mis ütleb väga selgelt, et järgmised neli aastat õpetajate töötasu ei tõuse. 

Avalikkusele on Valitsus kinnitanud, et õpetajate töötasu tõus on olnud üks kiiremaid OECD-s. EHL-i juhi Reemo Voltri sõnul on see ainult näiline. “Kui väga madalale töötasule lisada juurde suur protsent palgatõusu, siis see ei tähenda veel, et on saavutatud hea või konkurentsivõimeline palk.”

Selgitav näide: Eesti õpetaja töötasu miinimum oli 2016. aastal 958 eurot. Kui seda tõsteti 37%, siis tõusis palk 357 euro võrra (see tähendab, et töötasuks kujunes 1315 eurot). Kui sama ajal tõsteti mõnes teises OECD riigis 3000 euro suurus palka (Soome õpetajate keskmise töötasu suurusjärk) ainult 15% (mis teeb palgatõusuks 450 eurot), siis millises riigis oli palgatõus suurem? Kas riigis X või Eesti riigis?

EHL-i ülevaatlikku artiklit 2021-2024. aasta riigieelarve strateegiast õpetajaameti valguses loe EHL-i kodulehe uudiste rubriigist. Rohkem sellel teemal ka meedia vahendusel: Delfi.eePostimees.ee.

 

EESTI ETTEVÕTE OLEREX TOETAB ÕPETAJAID

Olerex´i tugevuseks on lisaks eestimaisusele 25-aastane kogemustepagas. Nende eestimeelsusest kõneleb ka koostöö EHL-ga. Ametiühingu liikmeid on toetatud soodustustega juba ligi viis aastat. Viis aastat on Olerex`il jätkunud ka energiat tänada õpetajaid kinkekaardiga Aasta õpetaja galal.

Teised EHL-i koostööpartnerid, kes pakuvad liikmesoodustusi leiab siin: https://ehl.org.ee/lisahuved/

 

PALJU ÕNNE REET LEPP! 

Oktoobrikuu sünnipäevaõpetaja on lasteaedade esindaja, Harjumaa Haridustöötatajate Liidu liige ning EHL-i juhatuse liige Reet Lepp. 26. oktoobril on Reedal sünnipäev! 


 

LIITU MEIEGA: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/ KÜSI MEILT: https://ehl.org.ee/liikmele/foorum/ JÄLGI MEID: Facebookis TELLI UUDISKIRI: https://ehl.org.ee/.

EHL-i juht Reemo Voltri riigieelarve 2021 – 2024 strateegiast: Vabariigi valitsuse otsus õpetajate palk järgmised neli aastat külmutada viib streigini 

PRESSITEADE
6.oktoober 2020

 

Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri riigieelarve 2021 – 2024 strateegiast: Vabariigi valitsuse otsus õpetajate palk järgmised neli aastat külmutada viib streigini

Vabariigi Valitsuse, Eesti Linnade ja Valdade Liit  ning Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) õpetajate palgaläbirääkimistel selgus, et õpetajate palka 2021. aastal ei tõsteta. Olukorra muudab veelgi halvemaks riigieelarve 2021-2024. aasta strateegia, mis ütleb väga selgelt, et järgmised neli aastat õpetajate töötasu ei tõuse. Eesti suurim õpetajate esindusliit ei ole tulemustega rahul. 

Päev tagasi tähistas kogu Eesti õpetajate päeva. Alles see oli, kui rõõmustasime maailma suurima haridusuuringu PISA tulemuste üle, mis pidas Eestis antavat haridust maailma parimaks (PISA, 2018). Küll edastas rahvusvaheline uuring Education at a Glance 2020 kurvemaid sõnumeid. Eesti õpetajate ja koolijuhtide töötasud arvestades ostujõudu on nii OECD kui ka Euroopa riikide võrdluses eelviimased kohal, edastatakse üksnes Lätit. “Küll tegeletakse naaberriigis aina jõulisemalt riiklikul tasandil õpetajaskonna väärtustamise ning konkurentsivõimeliste palkade tagamisega. See tähendab, et  järgmisel aastatel võib Eesti end juba viimaselt kohalt leida,” nendib EHL-i juht Reemo Voltri.

EHL on Eesti Vabariigi Valitsusele aastast aastasse ettepanekuid teinud leidmaks vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja lahendust eesootavale katastroofile. Nimelt, 40% Eesti õpetajast soovib lähima viie aasta jooksul ametist lahkuda (OECD, 2020). Mitmete uuringute kinnitusena on see tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrghariduse spetsialistide töötasudega.

Vabariigi Valitsus ning Haridus- ja teadusministeerium rõhutavad õpetajate töötasude tõusu, mis nende sõnul on olnud OECD riikidega võrdluses üks kiiremaid ja seda just protsentuaalselt. „See on ainult näiline. Meie stardipositsioon võrreldes teiste riikide õpetajate palkadega on lihtsalt väga madal olnud. Kui väga madalale töötasule lisada juurde suur protsent palgatõusu, siis see ei tähenda veel, et on saavutatud hea või konkurentsivõimeline palk,“ selgitas EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri.

Eesti riigi kulutused haridusele on vähem tõusnud kui valitsussektori kulud üldiselt, selgus Education at a Glance 2020 uuringu tulemustest. Seetõttu on Eesti riigi hariduskulude protsent SKP-st oluliselt alla Euroopa keskmise. „Eestlased peavad end haridusrahvaks ja valitsuserakonnad räägivad haridusest kui prioriteedist. Aga viimaste palgaläbirääkimistega on tekitatud olukord, kus õpetajate keskmine töötasu (võrreldes teiste kõrghariduse spetsialistide keskmise töötasuga) langeb, mitte ei tõuse,“ nentis Voltri.

Valitsus ning Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul on õpetaja keskmine töötasu 108% Eesti Vabariigi keskmisest palgast. Teadaolevalt on eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmine töötasu ligi 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. „Palgakõneluste tulemusena saab eesti õpetaja järgmisel aastal keskmiselt 10% vähem palka kui teised sama haridusega töötajad Eestis ja miinimum töötasu on veerandi võrra väiksem kui kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu,“ sõnas Reemo Voltri.

Õpetajate nukker olukord aina kasvab, kui mõelda valitsuse sõnumitele õpetajate palkade külmutamise võimalikkusest järgmiseks neljaks aastaks: “Kui valitsus kaalub õpetajate palgad järgmiseks neljaks aastaks külmutada, siis tuleb kindlasti, kas või streigiga kaitsta Eesti väga head haridust ning õpetajaid, kes on Eesti riigi eduloo garantiiks,“ ütles EHL-i juht Reemo Voltri.

Täna kell 15.00 algavad õpetajate palgaläbirääkimised

Õpetajate palgaläbirääkimised puudutavad pea 25 400 õpetajat Eestis

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) asub 30. septembril 2020 kell 15.00 Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga palgaläbirääkimiste laua taha. Kohtumise tulemus puudutab pea 25 400 õpetajat üle Eesti.

Käimas on Eesti Vabariigi 2021. aasta eelarve läbirääkimised ja 2021-2024 eelarvestrateegia (RES) koostamine ja arutelud. EHL on teinud aastast aastasse valitsusele ettepanekuid leida vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja lahendust eesootavale katastroofile, mis on tingitud asjaoludest, et 40% Eesti õpetajast soovib lähima viia aasta jooksul ametist lahkuda (OECD, 2020). Mitmete uuringute kinnitusena on see tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrghariduse spetsialistide töötasudega.

“Õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Me peame võrdlema õpetaja palka teiste, sarnaste haridusnõuetega töökohtadega. Eestis on kõrgharidusega spetsialistide töötasu 20 protsenti kõrgem kui keskmine töötasu ja sellest jääb õpetajate palk ligikaudu 30 protsenti madalamaks,” räägib EHL-i juht Reemo Voltri.

Mitmed uuringud kinnitavad, et õpetajatöö väärtustamine ja tasustamine ei vasta õpetajate ootustele. Töökoormusest ning pingest tulenev stress tekitab läbipõlemist, millega võib sageli kaasneda õpetajaametist loobumine. Üksnes veerand (26,4%) Eesti õpetajatest on arvamusel, et õpetajaametit meie ühiskonnas väärtustataks. See aga, kas ametit peetakse väärtustatuks või mitte, võib mõjutada nii ametisse astuvate õpetajate kvaliteeti kui ka juba ametis olevate õpetajate rahulolu tööga.

“Kuigi rahandusminister ütles, et õpetajate või riigitöötajate töötasu on oluliselt eelistatud, siis tegelikult see nii ei ole. Kui selle ja järgmise aasta prognoosid kokku võtta, siis keskmine töötasu tõuseks Eestis 1,5 protsenti ja õpetajatel 2,5 protsenti. Siit ei nähtu küll olulist eelistamist, kui aus olla,” tõdeb Eesti suurima õpetajate esindusorganisatsiooni juht.

Reemo Voltri tuletas 28. septembri intervjuus ERR-le meelde, et haridusse suunatav raha on investeering ning seab eeskujuks Soomet. “Seal on ka majanduslikult rasketel aegadel just mõeldud selle peale, mis tooks tulevikus majandusedu jälle tagasi. Näiteks Soomes on aru saadud, et see on just haridus, ning ka rasketel aegadel panustatud just haridusse ja õpetajate palkadesse. Paraku on Eestis haridust riiklikult tähtsaks peetud pigem sõnades kui tegudes,” nendib Voltri.

EHL-i juhi Reemo Voltri sõnul pole ka kõige parematel aegadel olnud lihtne teha valitsuserakondadele mõistetavaks hariduse tähtsust ja väga suurt probleemi, milleks on õpetajate aina suurenev nappus. „Palgaläbirääkimistega mitte ei alustata vaid jätkatakse tööd, mida on tehtud juba aastaid. Eesmärgiks tagada Eesti õpetajatele (kes on magistriharidusnõudega spetsialistid) keskmine töötasu, mis on võrdne meie teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga.“

 

 

EHL tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku alustada palgaläbirääkimistega

EHL tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku alustada palgaläbirääkimistega

Käimas on Eesti Vabariigi 2021. aasta eelarve läbirääkimised ja 2021-2024 eelarvestrateegia (RES) koostamine ja arutelud, mille käigus pannakse paika meie riigi rahalised prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks. Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi valitsusele ettepaneku alustada palgaläbirääkimistega ja jätkata tööd kõige suurema eesmärgi nimel –  tagada Eesti õpetajatele (kes on magistriharidusnõudega spetsialistid) keskmine töötasu, mis on võrdne meie teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga.

Eesti kõige esinduslikuma õpetajate organisatsiooni esimees ja õpetaja Reemo Voltri sõnul võib öelda, et palgaläbirääkimistega mitte ei alustata vaid jätkatakse. Jätkatakse tööd, mida on tehtud juba aastaid. EHL on teinud aastast aastasse valitsusele ettepanekuid leida vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja lahendust eesootavale katastroofile, mis on tingitud asjaoludest, et 40% Eesti õpetajast soovib lähima viia aasta jooksul ametist lahkuda (OECD, 2020).

EHL-i esimees ja õpetaja Voltri: „Õpetajate palgaläbirääkimised pole ainuüksi läbirääkimised töötasude teemal ning me ei seisa ainult õpetajate eest. Soovime näidata oma meelsust kogu haridus- ja teadussektori nimel. Tahame, et need kaks kõige olulisemat sektorit riigi, hariduse ning innovatsiooni arengus saaksid valitsuserakondadele prioriteedeks ning poleks alarahastatud.“

Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanek alustada läbirääkimisi 2021. aasta palkade üle tuleneb nii seadusandlusest kui EHL-i tõsisest murest õpetajate järelkasvu pärast: „Ka kõige parematel aegadel pole olnud lihtne teha valitsuserakondadele mõistetavaks hariduse tähtsust ja väga suurt probleemi, milleks on õpetajate aina suurenev nappus. See on mitmete uuringute kinnitusena tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrghariduse spetsialistide töötasudega,“ selgitas Reemo Voltri.

Mitmed uuringud (vt allikate nimekirja) kinnitavad, et õpetajatöö väärtustamine ja tasustamine ei vasta õpetajate ootustele. Töökoormusest ning pingest tulenev stress tekitab läbipõlemist, millega võib sageli kaasneda õpetajaametist loobumine. Kaasa ei aita ka fakt, et üksnes veerand (26,4%) Eesti õpetajatest on arvamusel, et ühiskonnas õpetajaametit väärtustataks See aga, kas ametit peetakse väärtustatuks või mitte, võib mõjutada nii ametisse astuvate õpetajate kvaliteeti kui ka juba ametis olevate õpetajate rahulolu tööga.

EHL-i pöördumisega saab tutvuda siin: https://ehl.org.ee/2020/09/10/ehl-i-poordumine-valitsuserakondadele-riigi-eelarvestrateegia-ja-2021-aasta-eelarve-kohta/

Allikate loetelu

  • ETUCE-EFEE (2012). Recruitment and retention in the education sector. Külastatud aadressil https://csee-etuce.org/images/Publications/VP-2011-001-0160_Technical_Report_EN.pdf
  • HTM (2020). Haridus- ja teadusministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_tulemusaruanne_2019.pdf
  • Mets, U., & Viia, A. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda. Külastatud aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf
  • OECD (2020). TALIS 2018 Results (Volume II): Teachers and School Leaders as Valued Professionals. OECD. Külastatud aadressil https://doi.org/10.1787/19cf08df-en

Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., & Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused, 1. Osa. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files

EHL-i pöördumine valitsuserakondadele riigi eelarvestrateegia ja 2021. aasta eelarve kohta

Mart Helme
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Helir-Valdor Seeder
Isamaa Erakond
Jüri Ratas
Keskerakond

                                                                                                                                                    8. september 2020

 

Eesti Haridustöötajate Liidu pöördumine valitsuserakondade poole

Lp valituserakondade juhid!

Pöördun teie poole Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni – Eesti Haridustöötajate Liidu nimel. Täna on algamas riigi eelarvestrateegia (RES) arutelud, mille käigus pannakse olulisel määral paika meie riigi rahalised prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks. Me usume, et kõik valitsuserakonnad on seda meelt, et Eesti riik ja rahvas peavad olema ka edaspidi konkurentsvõimelised. Selleks peab jätkuma väga hea hariduse võimaldamine Eestis. Kui meie rahvas on hästi haritud, siis saab pikas perspektiivis riigi majandus õitseda ning seeläbi kasvada kogu ühiskonna hea- ja rahulolu.

Praegu veel on Eestis saadav haridus väga heal tasemel, mida näitavad ka rahvusvahelised uuringud. Vaadates meie õpetajate vanuselist koosseisu, sh väga madalat noorte õpetajate osakaalu ja aina kasvavat vanemate õpetajate osakaalu, on olukord pehmelt öeldes muret tekitav. Olukord võib võtta lähiaastatel katastroofi mõõtmed, kui nüüdseks pensioni ikka jõudnud ning järgmistel aastatel sinna jõudvad õpetajad töölt lahkuvad ning meil ei ole neid kellegagi asendada. Noorte õpetajate puuduse peamiseks põhjuseks on aga paraku konkurentsivõimetu töötasu.

Saime eriolukorra ajal, kui õpetajate töökoormus oluliselt tõusis, kinnitust, et õpetaja on asendamatu. Eesti õpetaja on auga magistriharidusnõudega spetsialist, mistõttu on üksnes õiglane, et ka tema töötasu on vähemalt võrdne meie teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga, mis on suurusjärgus 20% kõrgem riigi keskmisest töötasust. Seda eesmärki on praktiliselt kõik (ja mitte ainult valitsuses olevad) erakonnad deklareerinud. Tulenevalt sel aastal kogu maailma ja ka Eestit tabanud COVID-19 kriisist, oleme jõudnud õpetajate töötasuga väga lähedale kauaoodatud eesmärgile. Nüüd on valitsusel ja parlamendil ajalooline võimalus sõnad konkreetseteks tegudeks muuta!

Praegust, käesolevast aastast muudetud rahastamissüsteemi arvestades, kus omavalitsustele eraldatakse iga õpetaja ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks vaid 17,1%, peab õpetajate töötasu alammäär olema riigi keskmisest töötasust kõrgem, et õpetaja keskmine töötasu oleks kõrharidusega spetsialistide töötasuga võrdne. Allolevas tabelis oleme välja toonud, kuidas on aga viimastel aastatel muutunud õpetaja töötasu alammäär võrreldes riigi keskmise töötasuga ning õpetajate keskmine töötasu võrreldes kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga:

Aasta

Riigi keskmine töötasu (€)

Õpetaja töötasu allammäär (€)

Õpetaja töötasu allammäära suhe riigi keskmisesse (%)

Õpetaja keskmise töötasu suhe riigi kõrgharidusega septsialistide keskmisesse (%)

2017

1211

1050

87

87

2018

1314

1150

88

88

2019

1407

1250

89

89

2020*

1422

1315

92

90

Selleks, et jõuaksime olukorranid, kus õpetaja keskmine töötasu oleks võrdne teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga on praegusel hetkel puudu 10 protsendipunkti. Keerulised ajad nõuavad julgeid otsuseid. Me usume, et see valitsus omab julgust teha selliseid otsuseid, leides vahendeid vajalikuks töötasu tõusuks.

Eesti õpetajad kutsuvad valitsust seadma haridust ka tegudes prioriteediks ning viima õpetajate palgad vastavusse ametile seatud nõudmiste ja ootustega. Tugevaks indikaatoriks, et Eesti riik hindab kvaliteetset haridust ja väärtustab õpetajate tööd, on töötasu puudutava lubaduse elluviimine järgmisest aastast. See tähendaks, et õpetajate töötasu alammäär on alates 2021. aastast võrdne prognoositava riigi keskmise töötasuga, mis vastavalt 2020. aasta suvisele majandusprognoosile on 1428 eurot. Ka igal järgneval aastal tuleb tagada õpetajate töötasu alammäära vähemalt võrdne tase riigi keskmise töötasuga. See julge ja edumeelne samm on ka väga selgeks sõnumiks noortele, et tasub õppida ja pidada üht väga olulist ja väärikat ametit.

Lähtudes antud lubadustest ja kriitilisest seisust Eesti õpetajaskonnas, ootame, et enne valimisi antud lubadused saaksid kindlasti kajastatud loodavas RES-is ning konkreetsemalt 2021. aasta eelarves.

 

Asjalikku koostööd soovides
(allkirjastatud digitaalselt)
Reemo Voltri
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees