Alushariduse ühenduste ühispöördumine

Täna esitasid alushariduse õpetajaid esindavad ühendused haridus- ja teadusministeeriumile ühispöördumise seoses alushariduse valdkonna õppekava väljatöötamisega. Ühispöördumises kutsusid ühendused ministeeriumi võtma kehtiva KELA riikliku õppekava kaasajastamisel aluseks I, alushariduse valdkonna ekspertide töörühma poolt esitatud muudatusettepanekud koos seletuskirjaga ning loobuma II töörühma dokumendist täielikult.

 

Pöördumine ja lisad:

Ühispöördumine HTM-i poole. 18.11.2019

Lisa 1 – Tagasiside Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava muudatusettepanekute kohta (ELALi analüüs)

Lisa 2 – Tagasiside Lasteaia riikliku õppekava tööversioonile (ELALi analüüs)

Lisa 3 – Veebiküsitluse kokkuvõte: Tagasiside Lasteaia riikliku õppekava tööversioonile

 

Pöördumisele on alla kirjutanud:

Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus
Eesti Alushariduse Ühendus
Alushariduse Haridustehnoloogia Innovaatorid
Eesti Reggio Emilia Ühendus
MTÜ Hea Algus
MTÜ Endla Koostöökogu

Johannes Käisi Selts
Child Initiated Education
Eesti Õpetajate Liit
MTÜ Eesti Avastusõppe Liit
Eesti Eralasteaedade Liit
Pärnu linna ühendused:
Ühendus Õppekasvatuskorraldus
Ühendus Eriõpetus
Ühendus Hea Algus
Ühendus Keel ja kõne
Ühendus Kunst
Ühendus Keskkonnakasvatus
Ühendus Muusika
Ühendus Tervisekasvatus
Ühendus Haridustehnoloogia lasteaias
Lasteaednike Avastusõppe Ühendus
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Informaatikaõpetajate Selts
Eesti Matemaatika Selts

PRESSITEADE, 31. oktoober 2019

Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud lõpueksamid tuleb säilitada

 

15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.

EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt. Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.

Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.

Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv, arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine peab olema osa õppekavade arendamisest.

Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.
Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Käsitööõpetajate Selts “Aita”
Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
Eesti Alushariduse Ühendus
Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus

EHL UUDISKIRI: Läbirääkimiste eel!

Tere!

25. septembril kell 14.30 astub Eesti õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) Vabariigi Valitsusega läbirääkimiste laua taha. Hinnanguliselt õpib Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel Eesti koolides 150 tuhat last ja noort ning õpetajate arv on 25 400. Need on suured arvud ning hea haridus on  suur väärtus, mille eest EHL seisab. Tänases pöördumises anname veel kord ülevaate õpetajaskonda puudutavatest murekohtadest Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 valguses.  

Üheskoos suudame!

Eesti Haridustöötajate Liit

 

PRESSITEADE
24. september 2019

Eesti Haridustöötajate Liit asub Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu nimel Vabariigi Valitsusega läbirääkimistele 25. septembril kell 14.30

Läbirääkimiste laua taha kogunevad õpetajaskonna tuleviku üle otsustama minister Mailis Reps, Eesti Valdade ja Linnade Liidu esindajad. Eesti õpetajaid esindab Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindus, kes on korduvalt avaldanud muret Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 pärast, mis paneb Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu raskesse olukorda.

EHL-i  juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on mitmeid aastaid pingutatud, et õpetajate olukord paraneks, tekiks stabiilne järelkasv ja õpetajaameti maine kasvaks, seda eeskätt noorte seas. Nii OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) kui ka haridusstatistika kogumik Education at a Glance 2019 toovad esile Eesti magistrikraadiga pedagoogide madala palga võrreldes ametikaaslastega teistes riikides. Samas tõstetakse Eesti õpetajaid esiritta nende oskuste pärast tunde efektiivselt läbi viia.

„See kõik tõestab veel kord, kui kõrgel tasemel on meie õpetajaskond ja Eesti riigis antava hariduse kvaliteet. Aga milles me pole eesrinnas, on õpetajate palgad. Juba praegu on õpetaja palk teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmisest töötasust oluliselt väiksem. Kui see järgmised neli aastat ei tõuse, siis kukub magistrikraadiga pedagoogide keskmine palk samale tasemele, kui see oli 2012. aastal, mil õpetajad olid sunnitud streikima. Siis ei olnud õpetajate järelkasvuga nii katastroofiline olukord kui praegu. Mitte järgnevad neli aastat ei vii õpetajate puudust katastroofi äärele, vaid me juba oleme seal ja Vabariigi Valitsuse otsused ainult süvendavad seda,” nentis Voltri.

Eesti on OECD riikide hulgas kõige vanema õpetajaskonnaga riik. Meie 7.–9. klassi õpetaja keskmine vanus on 49 aastat (OECD riikide keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 eluaastat (OECD liikmete vastavaks näitajaks 34%). Samuti on viimaste hulgas Eesti kõrgharidusega õpetajate palk. OECD haridusstatistika kogumikust selgus ka tõik, mille kohaselt ligi 80% Eesti põhikoolilõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks. “Me ei saa kuidagi oodata, et noored inimesed otsustaksid valida minna õpetajaks õppima, kui sama haridustasemega spetsialistidele makstakse teistes ametites palju suuremat töötasu,” selgitas Reemo Voltri fakti, miks on oluline rääkida lisaks töötingimustele ka palgast.

Kui praegune valitsus ei näe ette lasteaia- ja kooliõpetajate töötasu tõusu järgmiseks neljaks aastaks, suureneb oht, kus õpetajate puudus kasvab veelgi.  „Sellistes tingimustes ei anta Eestis sama head haridust, millega oleme siiani harjunud ja mida maailm eeskujuks seab. Samuti ei hoia me ära õpetajaskonna vähenemist. Seame ohtu Eesti hea hariduse ja hea õppimiskeskkonna koolides,“ rääkis Voltri.

*OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

 *Eestikeelne kokkuvõte OECD läbi viidud rahvusvahelise haridusstatistika kogumikust Education at a Glance 2019 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf

 

 EHL SELGITUS EESTI VABARIIGI  EELARVESTRATEEGIA TAGAJÄRGEDEST

  • Koalitsiooniläbirääkimistel osalevatest erakondadest on Keskerakond lubanud 2019. aasta valimisplatvormis õpetajate töötasu tõusu 2000 euroni, mis on ca 120% prognoositavast keskmisest palgast aastal 2023. Isamaa on lubanud, et õpetaja töötasu peab olema vähemalt 120% keskmisest palgast.
  • Õpetajate järelkasv on juba hetkel ebapiisav ja seda just eelkõige konkurentsivõimetu palga pärast. Meil on üle kahe korra rohkem üle 60 aasta vanuses õpetajaid kui õpetajaid vanuses alla 30ndat eluaastat. Eesti õpetajate keskmine vanus on OECD riikide kõrgeim.
  • Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist. Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetaja töötasu miinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10% madalam. Seega on vahe 1/3 ning see suureneb iga järgneva aasta jooksul aina rohkem.
  • Kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu kaugeneb Eesti keskmisest palgast, kukub see õpetajate 2012. aasta palgatasemele. Suureneb väga tõsiselt oht, kus õpetajate puudus võib langeda veelgi madalamale.
  • Kooliõpetaja töötasu miinimum käesoleval aastal on 1250 eurot, mis moodustab selle aasta Eesti prognoositavast keskmisest 89%. Allolevas tabelis on ära toodud, kuidas on õpetaja töötasu miinimum viimastel aastatel muutunud võrreldes riigi keskmise palgaga:

Aasta

Riigi keskmine palk (€)

Õpetaja töötasu alammäär(€)

Alammäära suhe riigi keskmisesse (€)

2012

887

644

73

2013

948

715

75

2014

1001

800

80

2015

1065

900

85

2016

1137

958

84

2017

1211

1050

87

2018

1314

1150

88

2019

1398

1250

89

2020

1471

1250

81

2021*

1544

1250

81

2022*

1621

1250

77

2023*

1701

1250

73

*30.05.2019 kinnitatud RES-i prognoosi tabelist on näha õpetajate töötasu langust (praeguse valitsuse plaanide järgi) samale tasemele, kus ta oli aastal 2012. Arvestades siinjuures Eesti õpetajate vanuselist hetkeseisu, näib õpetajate järelkasvu vähenemine järgnevatel aastatel veelgi süvenevat.*30.05.2019 kinnitatud riigi eelarvestrateegia (RES) järgne prognoos

  • Sellises olukorras langeb Eesi hariduse kvaliteet ja konkurents õpetaja ametisse. Taolistes tingimustes ei saa tagada sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida ülejäänud maailmas eeskujuks seatakse.
  • Olukord paraneks, kui õpetaja töö oleks ihaldusväärne ning õpetajate töökohtadele on konkurents. Valitsusel on vaja ellu viia oma lubadus ning tõsta järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum 1458 euroni.

Järgmises tabelis on ära toodud EHL-i poolt pakutud alternatiivne võimalus nimetatud eesmärgi täitmiseks:

Aasta

Riigi keskmine palk (€)

Õpetaja töötasu alammäär(€)

Alammäära suhe riigi keskmisesse (€)

2019

1404

1250

89

2020

1484

1360

92

2021

1560

1470

94

2022

1638

1585

97

2023

1719

1700

99

 

KUTSUME KÕIKI, KEL LÄHEB KORDA HARITUD EESTI TULEVIK, ÜHINEMA EHL-ga!

Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 on taas tõstnud teravalt  päevakorda õpetajaskonna järelkasvu ja hea hariduse tuleviku. Käes on aeg, kus EHL vajab iga õpetajat kaasa mõtlema ning koos lahendusi leidma!

Kutsu oma töökaaslased, sõbrad ja tuttavad teistest haridusasutustest meie ühiste tegemistega ühinema. Et EHL-i sõnum võimalikult paljudeni jõuaks, palume Sul edastada meie pöördumine kõikidele, kel soov kursis olla õpetajaskonda puudutavate teemadega. 


Liikmeks saab registreeruda: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/

EHL UUDISKIRI: septembrikuu eri!

Tere!

Septembris asub kooliteele hinnanguliselt 150 tuhat last ja noort. Õpetajate arv Eestis on 24 876. Pühendame oma septembrikuu erinumbri kõigile teile – 24 876 õpetajale -, jagades uue kooliaasta eel ideid, kuidas õppeaasta rahulolevalt läbida. Mõtted ja soovitused pärinevad ekspertidelt ja kolleegidelt, kes osalesid augustikuus toimunud suveseminaril “Värske õpetaja vaimulaager”.

 

Head algust!

Eesti Haridustöötajate Liit

 

MIDA TEHA, ET AASTA  ELUTERVELT LÄBIDA

Avatud Meele instituudi koolitaja ja Eesti tuntud haridusuuenduste eestkõneleja Koidu Tani-Jürisoo vestles suvelaagris enesehoiust ning läbipõlemisest. Koidu palus osalejatel oma kogemusi lahti mõtestada ning jagada neid praktiliste oskustena. Kogutud tarkust jagame teilegi:

  • loobuda perfektsionismist;
  • mitte luua liiga suuri illusioone;
  • säilitada lahenduskesksus (igale probleemile ja takistusele on kuskil lahendus);
  • seada miinimumeesmärgid ja nende saavutamist märgata;
  • olla avatud tunnivaatlustele;
  • endale andeks anda, kui kõik ei õnnestu;
  • leida endale mõttekaaslasi koolist ja ka väljastpoolt kooli;
  • leida mentor kogenud õpetaja näol;
  • kasutada õnnestumiste ja ebaõnnestumiste reflekteerimisel õpitud optimistlikku seletusstiili;
  • rutiinid sisse seada, mis aitab tööülesanded lõpuni viia ja neid regulaarselt jälgida;
  • säilitada elus teised rollid, millest jõudu ammutada (sõber, elukaaslane, teatrikülastaja, jalutaja ja paljud teised);
  • leida oma mediteerimise hetked ja viisid;
  • olla aus oma tunnete suhtes;
  • küsida ise tagasisidet;
  • seista enda puhkuse ja vabade päevade eest, vajadusel küsida neid endale ekstra juurde.

EESTI HARIDUSTÖÖTAJATE LIIT PAKUB LIIKMETELE JURIIDILIST NÕU 

Muutuvas ajas ja koolisüsteemis tunnetavad õpetajad aina rohkem vajadust mõista uusi olukordi ning leida ka juriidilist abi. Korduma kippuvate küsimuste rubriik on tihtipeale tänamatu, sest elu on mitmepalgeline ning täpselt ühesugust juhtumit tavaliselt pole. Lisaks sellele reageerivad tööandjad sarnaste olukordade tekkimisel erinevalt. Aga mis on esimesed sammud, mida teha, kui on vaja juristilt õigusabi? Selgitab Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Külli Kröönström.

  • Kirjuta õigusabi taotlus ise. Kirjelda algusest lõpuni, mis tegelikult toimus. Kes mida ütles, mida tegi, mida kirjutas – ajaliselt kronoloogilises järjekorras. Ainult Sina tead asjas tähendust omavaid asjaolusid. Ära saada juristile mitmete e-kirjade pikka jada.
  • Kasuta taotluses iga isiku ees- ja perekonnanime ning ametikohta. Jurist ei tunne Sinu õppeasutuse töötajaid.
  • Lisa asjassepuutuvad dokumendid. Tavaliselt on juristil adekvaatse õigusabi andmiseks vaja näha töölepingut. Sõltuvalt juhtumist, kas näiteks vastavat direktori käskkirja ja/või lapsevanema kirja või muud kirjalikku dokumenti, mida saab vajadusel taasesitada.
  • Kirjuta alla oma nimi, õppeasutus, maakond, kontakt-meiliaadress ja kontakttelefon, kust ka reaalselt Sinuga ühendust saab.
  • Palun lisa kinnitus, et oled Eesti Haridustöötajate Liidu liige. EHL-i jurist nõustab ainult EHL-i liikmeid. 
  • Kui asjaolud muutuvad, siis palun teata sellest koheselt juristi.
  • Jurist  nõustab meie ametiühingu liikmeid tööõigus-, ametiühingu-, kollektiivlepingu alastes küsimustes. Ametiühingu töö välist õigusabi, nagu näiteks konsultatsioone ostu-müügi, tarbijakaitse, perekonnaõiguse osas EHL-i jurist ei jaga.
  • Sinu  pöördumine on konfidentsiaalne, aga infot kaasuste sisu ja olemuse kohta kasutatakse ilma pöörduja nime ja õppeasutust avalikustamata õppetööks (juristi loengud), õpiku näideteks, õigusnormi kommentaarideks, statistikaks, ülevaadeteks EHL-i infokirjades ning teistel andmekandjatel. Õigusemõistmine on avalik ja toimunud õiguspraktikast teavitamine omab ülekaalukat avalikku huvi.
  • Täpsem info EHL-i liikmete õiguste ja juriidilise abi kohta leiad siit: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikme-eelised/

RAAMATU- JA NUTISOOVITUSI

Vihjeid ekspertide ja kolleegide raamaturiiulitelt ning nutiseadmetest. Mitmedki lugemissoovitused on viinud mõne meie ametikaaslase heade lahendusteni või juhatanud uute avastusteni.

Noored kooli SA on koondanud kokku materjalid, mis on õpetajale abiliseks tema esimestel õpetamise aastatel. Online-aabits on teejuht ja tugi suurepäraseks õpetajaks kasvamisel, sisaldades juhiseid vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks ning harjutamiseks.

  • “Ego is the enemy” Ryan Holiday, 2016. Noor autor, kelle lugusid soovitatakse lugeda  igal mõtlejal ja tegutsejal enne, kui see hävitab Sinu või sulle armsad plaanid või inimesed. Meditatsioon ego olemuse ja ohtude kohta.
  •  “Kiindumussuhe. Käsiraamat õpetajatele: praktilised põhitõed õpetajatele, hooldajatele ja koolide tugispetsialistidele” Nicola Marshall, 2018. Suunatud inimestele, kes töötavad haridus- ja muudes lastega töötavates valdkondades. Pakub kompaktset ja praktilist lugemist ja teadmisi, kuidas mõista lapse käitumist, reaktsioone ning last läbi kõigi tema väljakutsete aidata.
  • “Südikus. Kirglikkuse ja visaduse jõud” Angela Duckworth, 2017. Raamat sellest, mis juhtub inimese peas siis, kui tagasilöögid tal jalad alt viivad, ning kuidas see – mitte anne ega õnn – kõik paika paneb.
  • Mobiiliäpp tähelepanu- ja meelerahu harjutusteks http://vaikuseminutid.ee/nutiapp/. MTÜ Vaikuseminutid keskendub harjutustele ja programmidele, mis on mõeldud  kõigile lapse haridusega seotud osapooltele. Mobiilirakendus sisaldab harjutusi, mis aitavad keskenduda ja seda igas elusituatsioonis ning soovi korral ka lausa koos teistega. 
  • E-koolitus http://e-ope.koolitus.ee/. Avar keskkond, kus ootamas I ja II kooliaste nutiseadmete kasutamise kohta, lisaks palju arendavat infot ja teste. 
  • Digiõpik http://vosk.eu/.  Pärnu linna koolid on pead kokku pannud ja käed kokku löönud ning alustanud e-õpet toetava digiõpiku loomist, mis on mõeldud õpetajatevahelise teadmiste, tarkuse ja praktiliste kogemuste jagamiseks.


TERVITUSED ALANUD KOOLIAASTAKS KOLLEEGIDELT ÜLE EESTI

Siin on selleaastase “Värske õpetaja vaimulaagri” osalejate mõtted, mida just õpetajaametisse astunu võiks meeles pidada. Südamest tulnud soovitusi värsketelt õpetajatelt ka kõikidele teistele kaasteelistele 🙂

  • tutvu reaalsusega;
  • julgust jääda iseendaks;
  • planeeri aega ja tegevusi täpselt;
  • naudi;
  • võta aega endale;
  • kasuta puhkepause ainult puhkamiseks;
  • rahulikku meelt;
  • enesekindlust ja julgust;
  • võta üks päev korraga;
  • kõik möödub, see on kindel loodus- ja füüsikaseadus.

LIITU MEIEGAKÜSI MEILT ⋅ JÄLGI MEID: kodulehel ja FacebookisTELLI UUDISKIRI

HTM vastus EHL 2. juuni pressiteatele

2. juulil saatis EHL laiali pressiteate, mille sisuks oli mure RES 2035 pärast ning nördimus ministeeriumi ükskõiksusest järgida seadust ja asuda palgaläbirääkimistesse.

Haridus- ja teadusministeeriumi vastust EHL avalikule pöördumisele on võimalik lugeda siit: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/haridusministeerium-opetajate-ootused-on-oigustatud-kuid-peame-arvestama-riigi-voimekusega?id=86713011