EHL tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku alustada palgaläbirääkimistega
EHL tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku alustada palgaläbirääkimistega
Käimas on Eesti Vabariigi 2021. aasta eelarve läbirääkimised ja 2021-2024 eelarvestrateegia (RES) koostamine ja arutelud, mille käigus pannakse paika meie riigi rahalised prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks. Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi valitsusele ettepaneku alustada palgaläbirääkimistega ja jätkata tööd kõige suurema eesmärgi nimel – tagada Eesti õpetajatele (kes on magistriharidusnõudega spetsialistid) keskmine töötasu, mis on võrdne meie teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga.
Eesti kõige esinduslikuma õpetajate organisatsiooni esimees ja õpetaja Reemo Voltri sõnul võib öelda, et palgaläbirääkimistega mitte ei alustata vaid jätkatakse. Jätkatakse tööd, mida on tehtud juba aastaid. EHL on teinud aastast aastasse valitsusele ettepanekuid leida vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja lahendust eesootavale katastroofile, mis on tingitud asjaoludest, et 40% Eesti õpetajast soovib lähima viia aasta jooksul ametist lahkuda (OECD, 2020).
EHL-i esimees ja õpetaja Voltri: „Õpetajate palgaläbirääkimised pole ainuüksi läbirääkimised töötasude teemal ning me ei seisa ainult õpetajate eest. Soovime näidata oma meelsust kogu haridus- ja teadussektori nimel. Tahame, et need kaks kõige olulisemat sektorit riigi, hariduse ning innovatsiooni arengus saaksid valitsuserakondadele prioriteedeks ning poleks alarahastatud.“
Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanek alustada läbirääkimisi 2021. aasta palkade üle tuleneb nii seadusandlusest kui EHL-i tõsisest murest õpetajate järelkasvu pärast: „Ka kõige parematel aegadel pole olnud lihtne teha valitsuserakondadele mõistetavaks hariduse tähtsust ja väga suurt probleemi, milleks on õpetajate aina suurenev nappus. See on mitmete uuringute kinnitusena tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrghariduse spetsialistide töötasudega,“ selgitas Reemo Voltri.
Mitmed uuringud (vt allikate nimekirja) kinnitavad, et õpetajatöö väärtustamine ja tasustamine ei vasta õpetajate ootustele. Töökoormusest ning pingest tulenev stress tekitab läbipõlemist, millega võib sageli kaasneda õpetajaametist loobumine. Kaasa ei aita ka fakt, et üksnes veerand (26,4%) Eesti õpetajatest on arvamusel, et ühiskonnas õpetajaametit väärtustataks See aga, kas ametit peetakse väärtustatuks või mitte, võib mõjutada nii ametisse astuvate õpetajate kvaliteeti kui ka juba ametis olevate õpetajate rahulolu tööga.
EHL-i pöördumisega saab tutvuda siin: https://ehl.org.ee/2020/09/10/ehl-i-poordumine-valitsuserakondadele-riigi-eelarvestrateegia-ja-2021-aasta-eelarve-kohta/
Allikate loetelu
- ETUCE-EFEE (2012). Recruitment and retention in the education sector. Külastatud aadressil https://csee-etuce.org/images/Publications/VP-2011-001-0160_Technical_Report_EN.pdf
- HTM (2020). Haridus- ja teadusministeeriumi 2019. aasta tulemusaruanne. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_tulemusaruanne_2019.pdf
- Mets, U., & Viia, A. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Haridus ja teadus. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda. Külastatud aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf
- OECD (2020). TALIS 2018 Results (Volume II): Teachers and School Leaders as Valued Professionals. OECD. Külastatud aadressil https://doi.org/10.1787/19cf08df-en
Taimalu, M., Uibu, K., Luik, P., & Leijen, Ä. (2019). Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused, 1. Osa. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files
