Kas see oli kaotus? Ei, kindlasti mitte
Eilne kokkuleppe sõlmimine riikliku lepitaja juures töötüli lahendamiseks ehk streigi lõpetamiseks on kütnud väga palju kirgi. Mõned parastavad, teised saavad väga hästi aru ja tunnustavad, on pettunuid, aga ka neid, kes on rahul. Meedia on kajastanud just neid kõiki aspekte, kommentaariumide sopaloopimisest me end häirida ei lase. Aga oleks ka väga kummaline, kui streik ei tekitaks ühiskondliku resonantsi – kuigi oli tajuda ka teatud väsimust streigiteemast.
Praegu on fookus peamiselt rahal, mis on inimlikult arusaadav. Alustame siis sellest. Eelmisel aastal oli palga alammäär üldhariduskoolides 1749 eurot, see aasta on 1820. Lisaks suurenes diferentseerimisfond omavalitsustele. Kui EHL alustas eelmisel aastal palgaläbirääkimisi, oli õhus valitsuse poolt täiesti nulliring ja novembriski andis rahandusminister signaale, nagu võidaks kõik palgad riigisektoris järgnevateks aastateks külmutada. Seda siis ka enamikul õpetajatest ja teistest haridustöötajatest.
Kas me saavutasime eile streiki lõpetades hea tulemuse? Ei. Aga kui parafraseerida internetis levivaid meeme 17-eurose palgatõusu teemal (tegelik on ju 71 eurot), siis parem kohvipakk laual kui tuul taskus. Ja selles osas on vahelduseks ministritel ka õigus: palgatõusuks leiti raha majanduslanguse olukorras. Ning olukorras, kus üks valitsuserakond on selgelt keeranud haridustöötajatele selja ja veeretanud kogu vastutuskoorma oma koalitsioonipartneritele.
Aga vaatame nüüd ka suurt pilti. Esimest korda Eesti ajaloos on riiklikult algatatud õpetajate palga ja töötingimuste parandamiseks pikaaegse kollektiivlepingu sõlmimise protsess. Ehk riik võtab endale pikaaegsed kohustused, seda ka eelarvestamisel. Detsembris anti EHL-ile selgelt mõista, et selliseid volitusi ega soovi kollektiivlepinguga edasi minna haridusministrile ei anta. Me allkirjastasime lepingu, mis paneb riigile kohustuse, ning lepingu punktide rikkumise korral katkeb töörahu automaatselt. Me tõime lauale alushariduse ja kutsehariduse palgateema, millega minnakse edasi.
Streik tõi Eesti lasteaedade ja koolide murekohad ühiskonna fookusesse teravamalt kui kunagi varem ajaloos. Seda on tunnistanud ka enamik endistest haridusministritest. See on võit, see on oluline võit meile kõigile, kes me haridusvaldkonnas töötame. Uskuge, Eesti Haridustöötajate Liit ei lase sel tähelepanul raugeda ka kollektiivlepingu läbirääkimiste ajal.
Kas streik oli asjatu? Ei, kindlasti mitte. See oli riiklik ühiskonnaõpetuse tund, mis annab loodetavasti edaspidiseks kodanikujulgust ja selgroogu kõigile ametiühingutele ja Eesti inimestele enda eest seista. Poliitikud said samuti selge signaali – poliitiline vastutus tuleb võtta. Kui vaja, anname selle signaali teinekordki ja veel selgemalt. Märgiline on, enamik poliitikuid seisis koos haridustöötajatega ja mõistis, et riigi edukuse vundamendi laome just meie.
Esimest korda Eesti ajaloos oli tegemist nii pikka aega kestnud streigiga (seitse tööpäeva, kokku üheksa päeva). Kas me oleksime jaksanud see nädal veel streikida? Jah. Aga EHL on läbiviija, meie inimesed võivad ju koormuse all kokku kukkuda, seda tähele ei panda. Küll aga pannakse tähele seda, kui koolimajad on lahti ja õppetegevus toimub. See ei ole streik ehk tööseisak, pigem annab üldsusele ja poliitikutele signaali, et kõik on korras ja seega töötajad olukorraga rahul.
Kõik õpetajad, meiega konkureerivate haridustöötajate ametiühingute ja õpetajate ühenduste liikmed esitage endale lihtne küsimus: kui kaua mina streikisin ja mis oli minu panus streigi õnnestumisse?
Sügav kummardus kõigile neile, kes meiega koos lõpuni pingutasid ja lippu kõrgel hoidsid. Toome peatselt meie superkolleegid ja -liitlased väljapoolt haridusvaldkonda eraldi tunnustamiseks esile. Teie toetus ja energia aitasid mitte ainult vastu pidada, vaid olid ka eeskujuks kõigile edaspidiseks.
Kas EHL on valmis uuesti streiki korraldama? Me esindame haridustöötajaid koolidest ja lasteaedadest. Kui teie ise olete valmis enda eest seisma, siis teadke, et Eesti Haridustöötajate Liit ametiühinguna on teiega alati ja lõpuni. Mida rohkem on meil liikmeid, seda suuremad on ka meie võimalused eduks. Ja teadke, et meil on ka väga häid liitlasi.
Uskuge endasse head kolleegid, uskuge endasse natuke veel rohkem ja saame saavutada palju!
