Eesti Haridustöötajate Liit otsustas üleriigilise tähtajatu õpetajate streigi lõpetada
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) ning haridus- ja teadusministeerium (HTM) jõudsid töötüli lahendamisel kokkuleppele. Homsest, 31. jaanuarist on üldhariduskoolides üle Eesti töörahu jälle taastatud.
22. jaanuarist alanud haridustöötajate streik tulenes eelmise aasta mai kuus alustatud palgaläbirääkimisetest haridus- ja teadusministeeriumiga. Iga-aastast läbirääkimist peeti üldhariduskoolide õpetajate palga alammäära osas, et see jõuaks vastavalt poliitilistele kokkulepetele lubatud 120%-ni Eesti riigi prognoositavast keskmisest. Riikliku lepitajani jõudnud töötüli lahendust ei leidnud kompromissisoovi puudumise tõttu valitsuses.
Lähtuvalt seadusest on EHLi sooviks olnud:
- õpetajate töötasu alammäära 11% tõus aastal 2024. Läbirääkimiste käigus jõudsime alammäära tõusu osas kompromissini, milleks oli 5%. Kompromissi tingimuseks oli soov näha reaalseid samme ehk:
- sõlmida kollektiivleping, tagamaks järgnevateks aastateks kindlus palgakasvu osas.
Konkurentsivõimeline palk on oluline komponent motiveerimaks õpetajaskonna järelkasvu ja tagamaks kvaliftseeritud õpetajate ning kvaliteetse õppe jätkumine Eestis. Praeguses olukorras jäävad õpetajate palgad ca 30% maha teistest kõrgharidusenõudega ametikohtadest ning õpetajate puudus toob kaasa süvenevaid probleeme ülekoormuse ja läbipõlemise näol. Samuti suureneb igal aastal õpetajakutset mitteomavate töötajate hulk ning jätkuvalt tõuseb õpetajaskonna keskmine vanus.
Täna leppisid EHL ning haridus- ja teadusminister kokku töötüli lahendamises järgmistel tingimustel:
- õpetajate töötasu alammäära 4,1% tõus aastal 2024;
- kollektiivlepingu sõlmimiseks on kokku kutsutud laiapindsed läbirääkimised.
Kollektiivlepingu läbirääkimisi juhib haridus- ja teadusministeerium ning nende sisuks on üldhariduskoolide õpetajate töötasu ja töötingimused, s.t. lisaks palga küsimusele vajavad lahendamist karjäärimudel, töökoormus, rahakasutus omavalitsustes jmt. EHL kindel soov on ka tagada lasteaiaõpetajate palkade seotus üldhariduskoolide palkadega ning selgemalt reguleerida kutsekoolide õpetajate palgaküsimus. Selleks alustame eraldi läbirääkimistega ning hoiame kindlasti fookuses ka huvihariduse rahastust.
„Valitsus on näidanud praeguse töötüli lahendamisel paindumatust ja sisemist killustumist. Ühiskonnale on antud selgelt mõista, et poliitilisi lubadusi tulebki murda. Usalduse taastamine haridustöötajate ja Eesti inimeste jaoks saab olema suur väljakutse. Samuti jääb õpilaste õpilünkade eest vastutus valitsuse südametunnistusele,“ kommenteeris EHL esimees Reemo Voltri. „Kas pakkumine on ideaalne? Ei. Kuid see on suur samm edasi võrreldes eelmise aasta läbirääkimistega ning mõeldes kooliõpilaste peale, anname valitsusele võimaluse meiega ühte paati tulla“, lisas Voltri.
EHL juhib tähelepanu, et vastupidiselt peaministri öeldule tõusevad riigisektoris palgad ka meditsiinitöötajatel, riigikogul ja kõrgematel riigiametnikel. EHL usub siiski, et valitsuse edasised sammud on suunatud ühtselt hariduse edendamisse, mitte selle kahjustamisse ja demagoogilised jõuvõtted jäävad minevikku.
