Arvamuslugu: Õpetajad saavad taas petta
https://arvamus.postimees.ee/7863063/kersti-kaldmae-opetajad-saavad-taas-petta
KERSTI KALDMÄE ⟩ Õpetajad saavad taas petta
- Riigivalitsejad ei taju, et haridus on kuristikku kukkumas.
- Õpetajate keskmist palka on peaaegu võimatu arvutada.
- Õpetajate töökoormus on kasvanud järjest suuremaks.
Selle aasta eelarve koostamisel tuli õpetajatele n-ö rõõmusõnum: te olete ainukesed, kelle palka riigisektoris tõstetakse. Õpetajate miinimumpalk pidi tõusma 1,7 protsenti ja palgafond kokku 4,3 protsendi võrra. Aga miks õpetajad ei rõõmusta? küsib Jüri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja Eesti Haridustöötajate Liidu liige Kersti Kaldmäe.
Räägime arvudest. Praegu on õpetaja miinimumpalk 1749 eurot ja järgmisel aastal oleks 1778 eurot, tõus on «lausa» 29 eurot. Kas see on summa, mille üle saab haridusminister tunda töövõitu? Pigem tunneb õpetaja, et teda on jälle petetud. Sellega ei anna me noortele signaali, et tulgu õpetajaks õppima. See näitab pigem, et riigivalitsejad ei saa ikka veel aru, et haridus on pea ees kuristikku kukkumas.
Võtame teise arvulise näitaja: palgafondi tõus 4,3 protsenti. Räägitakse õpetajate arvestuslikust keskmisest (tihti jäetakse ajakirjanduses sõna «arvestuslik» ära), sel aastal 2048 eurot, järgmisel 2136 eurot. Arvestuslik keskmine on summa, mille riik eraldab iga arvutusliku õpetaja ametikoha kohta KOV-le. Seda summat vaadates võiks rahul olla, aga üldjuhul see summa õpetajani ei jõua. Riik annab raha omavalitsustele, omavalitsustel on õigus otsustada, kas jaotavad ise selle summa oma koolide vahel või annavad selle õiguse koolijuhtidele.
Kas see on summa, mille üle saab haridusminister tunda töövõitu? Pigem tunneb õpetaja, et teda on jälle petetud.
Ma ei süüdista siin omavalitsusi või koolijuhte, sest tean, et summad tulevad Exceli tabelist, st et igas põhikooli klassis peab olema 24 õpilast ja gümnaasiumi klassis 32 õpilast ning normkoormuse tundide arv 21. Aga kui mõnes piirkonnas pole klassidesse panna nii palju õpilasi või on õpilasi nii palju, et paralleelklassid on näiteks kahekümnesed?
Tegelikult on õpetajate keskmist palka peaaegu võimatu arvutada, sest koolides on normkoormuseks erinev kontakttundide arv, õpetajad töötavad eri koormusega ning osa (jõukamad) kohalikke omavalitsusi tasustab oma koolide õpetajaid lisaks. Kui õpetaja saab suuremat palka, siis teeb ta üldjuhul ületööd.
Kõige muu puhul, mis puudutab tundide ettevalmistamist, tööde parandamist, uurimis- ja praktiliste tööde juhendamist ning retsenseerimist, kirjavahetust lapsevanematega, erivajadustega õpilastele eraldi tunnitöö ettevalmistamist, koosolekuid, kooli ja ainekavade arendusega tegelemist ja paljut muud, on arvestatud, et seda tehakse üldtööaja arvelt, see tähendab siis, kui kontakttunnid on antud. Tõde on see, et kõik tegevused sinna loomulikult ei mahu. Koolivaheajad on sisustatud koolituste, koosolekute ning kooli ja ainekavade arendustööga.
Õpetajate töökoormus on kasvanud aastatega järjest suuremaks, lisaks ei tule piisavalt noori õpetajaid juurde, aga hariduse peavad saama kõik õpilased. Suures ülekoormuses langeb õpetamise kvaliteet, mis ei taga enam väga head haridust Eestis kõigile õpilastele.
Natuke ajaloost ka. Õpetajate nädalase normkoormuse mõiste kaotati ära 2013. aastal. Alates sellest on iga omavalitsuse pädevuses otsustada, mitu tundi õpetaja peab nädalas klassi ees andma, et saada täiskoormus – see võib teoreetiliselt minna kuni 35 tunnini nädalas. 2013. aastal kaotati ära ka õpetajate karjäärimudel, mis oli seotud miinimumpalgaga. Sellest alates ei tehtud enam vahet, kas õpilasi õpetab värskelt ülikoolist tulnud või juba aastaid töötanud õpetaja. Lisaks otsustas valitsus sel ajal eesotsas Reformierakonnaga, et alandatakse üksikisiku tulumaksu ja tehakse riigi rahakott õhemaks.
Miks peaks üks ettevõtlik ja asjalik kõrgharidusega noor inimene soovima minna tööle kooli, kus makstakse täiskoha eest 1749 eurot?
Mida valitsus saavutas selle n-ö palgatõusu ettepanekuga? Valitsus suutis osa Eesti elanikest häälestada õpetajate vastu: «Te olete ainukesed, kellel sel aastal palka tõstetakse, aga ikka on teile vähe?!» Ning andis õpetajatele ning tudengitele signaali, et see eriala ei ole riigi silmis prioriteetne.
Toon Harjumaa näite: 2023. aasta II kvartali keskmine palk oli Harjumaal (koos Tallinnaga) 2093 eurot. Miks peaks üks ettevõtlik ja asjalik kõrgharidusega noor inimene soovima minna tööle kooli, kus makstakse täiskoha eest 1749 eurot? Ja see on bruto summa. Suure tõenäosusega ei saa ta isegi kodulaenu, lisaks on tööaeg ja -koormus ettearvamatu.
Õpetaja amet on kõikide ametite alus. Kogu riigi edukuse vundamendi laovad üles õpetajad. Kas tõesti ei näe valitsus suurt pilti ja kogu aur läheb ainult uute maksude väljamõtlemisele? Me teeme oma tööd südamega ja õpetaja amet on üks parimaid ameteid maailmas! Aga me soovime, et seda ka väärtustataks vastavalt!
