Mait Palts: haridus peab olema valimiste põhiteema!
26.01.23 veebiartikkel: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120133718/ettevotjad-sonastasid-saabuvate-valimiste-tahtsaima-teema-vaid-siis-ei-jaagi-me-soomlastest-vaesemaks
Mait Paltsi sõnul muudab ettevõtjaid murelikuks, kui vähe räägivad erakonnad enne valimisi haridusest. Sellest oleneb majanduskasv ja haridusprobleemide tõttu on eestlaste palgad endiselt madalad. „Ainus viis, kuidas me saame püsivalt rohkem raha nii riigi kui ka perede eelarvesse, on parem haridus. Näiteks soomlased on jõukad just tänu hästi juhitud haridussüsteemile. Eesti targad ettevõtted on aga juba ammu karjuvas tööjõupuuduses, sest noortele ei hakata vajalikke oskusi piisavalt vara õpetama. Jutt ei käi treialitest või müürseppadest, kuigi ka neid on alati vaja, vaid tipptehnoloogiat rakendavatest spetsialistidest, kes võiksid teenida oluliselt üle keskmise palka,“ ütleb Palts.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektori sõnul on nii kesk- kui ka põhihariduse kohta vaja kiiresti langetada tähtsaid otsuseid. „Meile eeskujuks olevas Soomes on ligi pooltel noortel keskkooli lõpuks olemas spetsialisti oskused, mida tööturul väga oodatakse. Meil aga saab umbes kolmveerand noori lihtsalt teoreetilisi teadmisi, mis peagi ununevad. Nii pole imestada, et piltlikult öeldes soomlane arendab ja ekspordib kõrgtehnoloogilisi seadmeid, eestlane aga teeb soomlase heaks lihtsaid ja teenindavaid töid,“ näitlikustab Palts.
„Valimistest valimistesse sügavamaid haridusteemasid ignoreerides on reaalne oht, et veel meie lapselapsed on soomlastest märksa vaesemad, kuigi see ei pea sugugi nii olema. Konkreetselt tahaks kuulda näiteks plaane, kuidas on kavas tagada põhihariduse kõrge kvaliteet ka väljaspool tõmbekeskusi, kuidas tagada õpetajate järelkasv ning kuidas ametiõpe ja gümnaasiumiõpe omavahel rohkem integreerida,“ lisab Palts.
Eesti suurima ettevõtteid koondava organisatsiooni tegevjuhi sõnul on meie hariduse põhiprobleem tervikliku juhtimise puudumine. „Eri küsimustega tegeldakse nii-öelda silotornides: algharidus ja põhikoolid on delegeeritud kohalikele omavalitsustele, keskhariduses on lausa kohati ebavajalik konkurents linna- ja riigigümnaasiumite ning kutsekeskkoolide vahel. Kõrgharidus ja teadus on omakorda eraldi. Iga haridustase ja -liik on mõneti nagu omaette maailm, omaette persoonide, ametnike ja kildkondadega, kus igaüks võitleb oma kaevikus ja oma eksistentsi eest, jättes süsteemi kui terviku sageli tagaplaanile,“ selgitab Palts.
„On õige, et arengukavasid koostatakse laialt kaasates ja alt üles. Aga haridussüsteem kui tervik vajab seejärel ikkagi sihipärast juhtimist. Niimoodi saaks ilmselt oluliselt ressursse kokku hoida ning sama rahaga Eesti noortele paremat haridust pakkuda,“ tõdeb Palts.
Ettevõtjate esindaja sõnul pole haridus päevapoliitikas peaaegu kunagi põletav teema, aga selle unarusse jätmine toob paratamatult kaasa nii ühiskondliku kui ka majanduskriisi. „Hariduse fookusse tõstmine ja uute sisukate lähenemiste väljapakkumine võiks olla sel kevadel riigimehelikkuse näitaja,“ märgib Palts.
