27. jaanuaril kl 16-17 saab Postimehe vahendusel jälgida EHLi korraldatavat erakondade haridusdebatti

Reedel, 27. jaanuaril kl 16-17 on erakondade esindajad koha sisse võtnud Tallinna Reaalkoolis ning aset leiab erakondade suur haridusdebatt “Kes päästab Eesti hariduse?”. Vestlust juhib Ainar Ruussaar, kes on ka ise Kohtla-Järvel õpetajana töötanud.

Seda sündmust saab järele vaadata Postimees TVst (https://tv.postimees.ee/):
https://arvamus.postimees.ee/7700040/valimised-2023-haridusdebatt-kes-paastab-eesti-hariduse#_ga=2.16129270.1324388259.1674644317-278747467.1623047961

EHL saatis kõikidele erakondadele haridusküsitluse. Saime kaheksa vastust. EHLi asjatundjad valisid vastuste sisukuse ja detailsuse alusel välja neli parimat. Need sisukaimad vastused saatnud erakondade esindajad saavadki 27. jaanuari debatil võimaluse oma seisukohti ja valimislubadusi selgitada. Vaata debatt üle ja siis on lihtsam otsustada, kelle poolt oma hääl seekordsetel parlamendivalimistel anda.


Postimehe 25.01.23 kajastust saate lugeda siit.

*Pilt on tehtud 05.10.22 haridusdebatil KUMUs.

Artikli tekst:

Ligi 7000 õpetajat ühendav Eesti Haridustöötajate Liit saatis riigikokku pürgivatele erakondadele vastamiseks kaheksa teravat küsimust.

Küsimused olid Eesti üldhariduse rahastamise, kärpimise ja raskete otsuste kohta, et teha selgeks, kas ja millistel parteidel on pakkuda reaalseid lahendusi Eesti süveneva hariduskriisi ületamiseks. End parimast küljest näidanud erakonnad saavad võimaluse oma ideid täpsemalt tutvustada reedel, 27. jaanuaril kell 16.00 toimuvas ja Postimehe veebis üle kantavas haridusdebatis.

Läbipõlemine ja väike palk

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul on haridus kõigi erakondade programmide järgi oluline, aga konkreetseid hädavajalikke reforme pole aastaid tehtud ning mitmes mõttes on Eesti üldharidus kriisis.

“Meie õpetajate keskmine vanus on OECD riikide seas üks kõrgemaid. Kevadise suure uuringu järgi on üle 90% õpetajatest kogenud läbipõlemist. Sügisel tegid koolijuhid valitsusele avaliku pöördumise, et õpetajate puudus ähvardab koolide sulgemisega. Eesti hariduses tuleb kiiresti langetada suuri, olulisi ja ilmselt ka valusaid otsuseid, muidu sõidab meie seni tipptasemel haridus üle kaljuserva,” ütles Voltri.

Suurima probleemina tõi Voltri esile õpetajate järelkasvu puuduse, mille põhjuseks on madal palk ning ebanormaalselt suur töökoormus.

«Õpetaja on magistrikraadiga tippspetsialist, aga täna jääb õpetaja palk võrreldavate ametite palkadele teistes sektorites alla rohkem kui viiendiku. Nii näemegi, kuidas pooled noored õpetajad lahkuvad koolist juba esimese nelja aasta jooksul. Oleme nõiaringis, kus vanad lähevad pensionile ja noored mujale tööle, allesjäänute koormus kasvab, mis tekitab läbipõlemist ja veel suuremat lahkumist,» selgitas õpetajate esindaja.

EHL kui Eesti õpetajate suurim esindusorganisatsioon saatis kõigile Riigikokku pürgivatele erakondadele konkreetsed küsimused, millega Voltri sõnul soovitakse terad sõkaldest eraldada.

«Saame näha, kes Eesti õpetajaskonna muresid üldse ignoreerib, kes vastab ümmarguse jutuga ning kellel on realistlikud ja sisulised plaanid. Eesti kokku rohkem kui 26 000 õpetajale, aga ka sadadele tuhandetele lapsevanematele annab see võimaluse näha, kas olulisel teemal on loosungite taga ka sisu,» ütles Voltri.

Erakondadele saadetud küsimused:

  1. Teie erakonna programmis on haridus tähtsal kohal. Kui hakkate pidama koalitsiooniläbirääkimisi, siis millised on need kolm konkreetset suurt otsust, mida hariduse vallas koalitsioonilepingusse nõuate?
     
  2. Kus on hariduse teemal teie erakonna punane joon: kui olete järgmises valitsuses, mis on see üks konkreetne suur asi, mis kindlasti peab saama hariduse vallas koalitsiooni poolt otsustatud, vastasel korral astute teie valitsusest välja?
     
  3. Teie erakonna juhtivad liikmed on väljendanud seisukohta, et õpetajate palk peab tõusma. Kui hakkate pidama koalitsiooniläbirääkimisi, milline peab olema koalitsioonilepingus fikseeritud õpetajate miinimumpalga tõus alates 01.01.2024 (täna on alampalk 1749 eurot), et teie erakond oleks nõus koalitsioonilepingule alla kirjutama?
     
  4. Üle 90% Eesti õpetajatest on tundnud tööl läbipõlemist. Põhjuseks on ülekoormus. Mida konkreetselt kavatsete muuta, et õpetajate ülekoormuse probleem lahendada?
     
  5. Eesti haridus vajab lisaraha. Mis on teie erakonna jaoks kolm kõige pakilisemat või tähtsamat tegevust hariduses, kuhu tuleb lisaraha suunata?
     
  6. Konkreetsete summadena, kui palju iga-aastast püsivat lisarahastust iga nimetatud tegevus teie erakonna hinnangul vajab?
     
  7. Nagu teie erakond vastutustundlike ja riigimehelike kodanike ühendusena kahtlemata nõustub, oleks demagoogiline rääkida, et hariduse vajalik lisaraha tuleb üldisest majanduskasvust vms. Seega, palun tooge välja konkreetsed otsused, mida teie erakond võimul olles teeb, et eelmises vastuses toodud summad hariduse jaoks leida. Näiteks, konkreetselt kust võtate mujalt raha ära? Või konkreetselt kuidas toote raha riigieelarvesse juurde?
     
  8. Kujutagem ette, et teie erakonna liige on uues valitsuses haridus- ja teadusminister, aga koalitsioon tervikuna kahjuks ei väärtusta haridust niivõrd, nagu teie erakond. Palun tooge välja kolm konkreetset otsust, mida minister peaks tegema, et haridusvaldkonnas olemasolevat raha tõhusamalt kasutada. Kust ja kuidas saaks kokku hoida? Kuhu tuleks raha mille asemel suunata?