Tööandjal ei ole õigust õppepuhkuse andmisest keelduda
Külli Kröönström, EHLi jurist
Eesti Vabariigi tööõiguses kehtib elukestva õppe printsiip. Õigus puhkusele, sealhulgas õppepuhkusele, on üks töötaja fundamentaalsetest õigustest. Tööandjal ei ole õigust puhkuse andmisest keelduda. Sellega (puhkuse andmisest keeldumisega seadustes ettenähtud tingimustel) võib tööandja olla sooritanud karistusseadustiku mõttes väärteo ja saada karistatud väärteomenetluse korras (võimalikud õiguslikud alused: põhiseaduse § 19, õigus vabale eneseteostusele, rikkumine; viide töölepingu seaduse §-dele 122, 126, 127).
Eesti Vabariigis tööõigus toimib elukestva õppe printsiibil. Selleks, et igaüks saaks soovi korral õppepuhkust, et õppida, on Eesti Vabariik kehtestanud täiskasvanute koolituse seaduse.
Nimetatud seaduse § 13 fikseerib üheselt, et töötajale antakse tema taotlusel õppepuhkust. Tööandja ei saa keelduda õppepuhkuse andmisest seadusega kehtestatud ulatuses (30 kalendripäeva aastas ja kui on tasemeõppe lõpetamine, siis veel 15 kalendripäeva lisaks).
Eraldi on seaduse §-s14 välja toodud ainult kaks juhtumit, millal tööandja võib keelduda töötaja lubamisest õppepuhkusele. Need on järgmised:
1) Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.
2) Tööandjal on õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (ettenägematu hädavajadus, nt kui on tarvis päästa inimelusid).
Asjaolud, et töötajad jäävad haigeks, on koolitustel, on puhkustel jmt on tavalised asjaolud, need ei ole ettenägematud asjaolud. Kohtupraktikas on see üheselt selgeks tehtud.
Rohkem aluseid, kui selles seaduses toodud, töötaja õppepuhkusele minemise keelamiseks, tööandja ise välja mõelda ei tohi. See on keelatud. Tegemist on avaliku õiguse obligatoorse normiga, kus teisiti kokku leppida ei tohi.
Asendamise korraldamine on mahukas täiendav tööülesanne, mis ei kuulu õpetaja töö hulka.
Kooli administratsiooni töötajad eesotsas direktori ja õppejuhiga saavad selle eest töötasu, et asendamine oleks sujuvalt ära korraldatud. See on klassikaline inimeste juhtimise üks osa. Igaüks saab aru, sealhulgas ka tööandja peaks sellest aru saama, et ta töötab inimestega, kellel on õigus puhkusele, sealhulgas õppepuhkusele; õigus jääda haiguslehele, lapsega hoolduslehele jne.
Kooli juhtidelt on seadusega nõutud inimeste juhtimise kompetentside olemasolu. Kooli administratsioon peab ise oma tööd tegema, mitte seda õpetajatele lükkama.
Töösuhtele laienevad võlaõigusseaduse §-des 6 ja 7 toodud hea usu ja mõistlikkuse printsiibid. See ei ole heas usus käitumine, kui tööandja enda kohustused paneb töötajale. Seejuures on õpetaja töötasu puutumatu.
Kui õpetaja soovib õppima minna, siis tuleb küsida sellelt õppeasutuselt teatis. Õpetaja kirjutab tööandjale avalduse, et soovib tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osaleda. Avaldus tuleb esitada kaks nädalat enne õppepuhkuse algust. Tööandjal ei ole õigust sellist avaldust eirata.
Õiguslik alus: täiskasvanute koolituse seadus:
§ 13. Õppepuhkuse taotlemine ja tasustamine
(1) Töötajale ja ametnikule (edaspidi koos töötaja) antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööandja huvidest lähtuva koolituse puhul lähtutakse töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 5 või avaliku teenistuse seaduse §-s 31 sätestatust. Õppepuhkust antakse ka välisriigi samaväärses õppeasutuses tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks.
(2) Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest selle õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille alusel toimuvad õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu.
(3) Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.
(4) Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu. Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse õppepuhkuse päevade arv töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määraga. Ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta päevade arvu ja arvu 12 jagatisega. Tööandja võib keelduda tasemeõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on samale töötajale juba andnud puhkust sama õppekava lõpetamiseks.
(5) Õppepuhkuse taotluses määrab töötaja, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks.
(6) Puhkuste ajakavasse märkimata õppepuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neliteist kalendripäeva ette.
(7) Kõrgkooli eksternõppes osalejale antakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule õppepuhkust tasemeõppe lõpetamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustel ja käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093
Pilt: Pixabay
