EHLi noored õpetajad Harjumaa Haridustöötajate Liidust käisid 23. novembril tutvumas Soome haridussüsteemiga

Meie noorte õpetajate grupp (31 inimest) sai suurepärase võimaluse tutvuda nelja Helsingi haridusasutuse siseelu ja argipäevaga. Need toredad ja külalislahked haridusasutused olid: Katajanokka algkool, Pihlajamäe algkool, Kruununhaka Ankkalampi lasteaed ning Helsingi uus ühiskool.

Soome haridusametiühingu katusorganisatsioon (OAJ) võttis meid oma peamajas soojalt vastu. Saime nende tegevusest väikse ülevaate. Suur tänu, Helsingi haridustöötajate liidu esimees Timo Saavalainen, Soome õpetajateks õppivate üliõpilaste ühendusest SOOL Thea Venho ja Sibeliuse gümnaasiumi eesti keele õpetaja ning OAJ pikaaegne liige Marjo Mela!

Päev oli pikk ja elamusrohke! Eriline tänu: Kersti Kaldmäe (Harjumaa Haridustöötajate Liidu eestvedaja) ning Ruth Rappold, suurepärase korraldustöö eest!

Teada saime järgmist:
✮ Soome õpetaja palk on 2000 kuni 4500 eurot (sõltuvalt kvalifikatsioonist ja staažist).
✮ Õpetaja nädala tunnikoormus on 16 kuni 24 tundi (sõltuvalt õpetatavast ainest ja kooliastmest).
✮ Soomes on enamasti ühes õpirühmas kuni 22 õppijat.
✮ Soome õppeaastas on 190 koolipäeva, Eestis 175 koolipäeva.

✮ Soome õpetajad on rõõmsad, rahulikud ning nad suhtuvad õpilastesse äärmiselt lugupidavalt. Töökeskkond on hea ja toetav. Kõik õppematerjalid (k.a. lisaülesanded, diferentseeritud harjutused, kontrolltööd, laulud, videod) on olemas ja kättesaadavad. Õpetaja saab keskenduda ainult õpetamistööle.

✮ Soome õpilased on samuti rõõmsad ja rahulikud, õppetöö käib üsna vabas õhkkonnas. Pole liigset sundi tingimata alati maksimaalne tulemus saavutada. Rahulik, toetav ja pingevaba õpikeskkond toetab nende vaimset tervist ja enesehinnangut. Õpilaste arvamust küsitakse ja sellega arvestatakse. Kõik pingutavad oma võimete kohaselt. Vahetunnid veedetakse õues.

✮ Üle 90% Soome õpetajaid kuulub ametiühingusse. See on nende jaoks loomulik ja loogiline. Ametiühing pakub turvatunnet, toetust, soodustusi, koolitusi, üritusi, kindlustust, koostöövõimalust, vajaduse korral töötutoetust. Soomes on ametiühingu liikmemaks 1% brutopalgast. Soomes on ametiühingul väga hea maine. Nad on vääriline partner valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

Tagasiteel laevas tõid noored õpetajad välja kolm asja, mis neile Soome haridussüsteemi puhul meeldis:

✮ tähtis pole vorm, vaid sisu

✮ kool on stressivaba

✮ parema palga eest tasub ja tuleb võidelda

Ruth Rappoldi infoloeng Soome haridussüsteemi kohta:

Kui perre tuleb laps

Rasedusvaba 30 argipäeva (E-L)

Vanemavaba 160 + 160 argipäeva (E-L) kui kaks vanemat, üks võib osa oma päevadest teisele anda. Kasutusaeg on lapse kaheseks saamiseni.

Kui brutopalk 1500,- kuus

rasedusvaba bruto: 51,40 e (E-L)

vanemavaba bruto 39,98 e (E-L)

kuus bruto: 999,50 e, neto: 871,50 e

Kui brutopalk on Soome õpetaja keskmine 3500,-

rasedusvaba bruto: 113,61e (E-L)

vanemavaba bruto 88,37 e (E-L)

kuus bruto: 2 209,25 e, neto: 1 546,50 e

Kuni 3-aastase lapsega kodus olla, siis toetused järgmiselt:

  • üks alla 3-aastane 362,61 e kuus
  • teised pere alla 3-aastased 108,56 e
  • üle 3 alla 7-aastane 69,76 e
  • Helsingi-lisa 264 e (kuni lapse aastaseks saamiseni)

+ väikese sissetulekuga 194,06 e

Lasteraha:

Lapsilisän määrä lapsiluvun mukaan euroa kuukaudessa

Yhdestä lapsesta 94,88

Toisesta lapsesta 104,84

Kolmannesta lapsesta 133,79

Neljännestä lapsesta 163,24

Viidennestä ja jokaisesta seuraavasta lapsesta 182,69

Yksinhuoltajakorotus on 63,30 euroa kuukaudessa jokaisesta lapsesta

9-10-kuused lapsed võib viia lasteaeda. Lasteaiatasu vastavalt sissetulekule:

pere sissetulek 4000 e – maks 0 e

4500 e – 79 e

5000 e – 133 e

7000 e – 295 e

5 ja 6-aastastel 4 tundi lastehoidu / eelkooli päevas tasuta

Soome koolisüsteem on oma praegusel kujul olnud 1970.ndatest aastatest

1-2 klass – algõpetus

3-6 klass – algkool

7-9 klass – põhikooli vanemad klassid

10 klass – põhikooli kordusklass (kymppiluokka =TUVA)

2-5 aastat gümnaasiumi, gümnaasiumid enamasti kallakutega, kursuste vormis

1-6 samas koolimajas nimetusega ala-aste / algkool

1-9 samas koolimajas nimetusega peruskoulu / põhikool

7-9 ylä-aste / põhikooli vanemad klassid

7-9 ja gümnaasium / yläaste ja lukio

Soome haridustöötajate liit OAJ loodi 1973, enne seda olid õpetajate ametiühingud vastavalt sellele koolitüübile, kus õpetaja õpetas, näiteks 1-4.klasside („kansankoulu“) õpetajate liit, 5.-8.klasside („oppikoulu“) õpetajate liit.

Eelkoolisel aastal kui laps saab kuueseks

– 4 õppetundi 5 korda nädalas

– õpitakse kujundeid, värve, tutvustatakse numbreid ja tähti

– enamasti piirkonna lasteaias, kohustuslik

Esimesse klassi sel aastal kui laps saab seitsmeseks (hilissügisel sündinud lastele tehakse mõnikord kooliküpsustest)

Esimesse klassi katseid ei ole, enamik lastest lähevad piirkonna kooli. Vanematele tuleb koju tutvustav materjal, kus on kirjas piirkonna koolide kontaktid, soovitused kooli alustamise jaoks ja kooliks vajalikud oskused.

Enne kooli algust oleks hea kodus harjutada

  • Oma asjade eest hoolitsemist
  • Teistega arvestamist
  • Riidesse panemist (kingapaelte sidumist)
  • Söömist noa ja kahvliga (kartulite koorimist)
  • Turvalist kooliteed

Riiklik õppekava ütleb, et esimeses klassis julgustatakse õpilast tooma esile oma ideid ja teda huvitavaid probleeme. Esimeses klassis harjutatakse enda eest hoolitsemist ja kooliõpilase põhioskuseid. Õpilane õpib töötama koos kaasõpilastega ja iseseisvalt.

Lugemine peab selge olema teise klassi lõpuks. Juhul kui ei ole, siis vaadatakse üle tugimeetmed kolmanda klassi jaoks või õpilane jääb teist klassi kordama.

Pikapäevarühma organiseerivad erinevad seltsid, kirikud, mängupargid, vald jne.

Kolmandasse ja seitsmendasse klassi on sisseastumiskatsed mõnedesse koolidesse, näiteks keelte-, muusika-, tantsuklassid

Integratsioon – erivajadustega õpilased (ka sisserändajad) kaasatakse tavaõppesse.

Inklusioon –  (inclusive education) kedagi ei eristata, vaid kõik lapsed käivad piirkonna lasteaias ja piirkonna koolis.

Riiklikule õppekavale tuginedes teeb iga kool oma õppekava. Uued õppekavad võeti kasutusele sügisel 2016, üks uuematest asjadest ilmiöpohjainen oppiminen interdistsiplinaarne õpe

  • eri õppeained seotakse ühe kindla teemaga
  • õppimine baseerub suurematele ilmingutele
  • vähem pööratakse tähtsust faktidele

Püütakse kaasata palju õppijate endi mõtteid, õppijate koduseid kultuure, õppimine peaks lähtuma õpilasest.

Riiklik õppekava on annab ette ainult minimaalse õppesisu ning koolidel on palju vabadust ning võimalusi organiseerida näiteks lõimitud õppeaineid.

Õppeaastas 190 tööpäeva (Eestis 175).

Õppetundide pikkus on erinevates koolides erinev, enamasti 45 min, aga osades koolides on 75, osades 90 min.

1-2. klass min. 20 õppetundi nädalas

3. klass 22

4. klass 24

5-6. klass 25

7-8. klass 29

9. klass 30

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab sooritama 75 kursust. Riiklikke kohustuslikke kursuseid on 47 (kui õpilane õpib kitsast maatemaatikat) või 51 (lai matemaatika), muud kursused pakub kas kool või võib valida ka teistest koolidest. 

Üks kursus on 22 x 75 minutilist tundi. Igas gümnaasiumis on 5 perioodi. Iga periood lõppeb kontrolltöönädalaga. Järelarvestused ehk uue kontrolltöö võimalus on 6 korda õppeaastas.

Puudumistest peab teatama oma rühmajuhendale või kooli kantseleisse. Kui kool nõuab, peab õppija esitama haigustõendi. Kui kursuselt on puudumisi rohkem kui neli tundi ja puudumistel pole arvestatavat põhjust, jääb kursus sooritamata. Lõpliku otsuse selle kohta teevad kursuse õpetaja ja direktor koos. Kursuse võib sel juhul teha uuesti (enamasti järgmisel õppeaastal, kui just sama kursust ei pakuta kaks korda aastas). Õppija vastutab ise oma õppimise eest oma puudumiste ajal.


Kui õpilasel on mingi õppimist takistav tegur, näiteks düsleksia või puudulik soome keel, siis sellega arvestatakse tagasisidestamisel (kontrolltöös on valikvastused).

– Gümnaasiumi õppekavas on kirjas, mis järjekorras soovitatakse kursuseid sooritada. 

– Inglise keeles on kohustuslikud 6 kursust, võib teha 11 kursust

– Rootsi keeles on kohustuslikke kursuseid 5, valikkursuseid 2

  • Kitsas mat 5 (kohustuslikud) + 2 (valik)
  • Lai mat 9 + 3
  • Bioloogia 2 + 3
  • Geograafia 1 + 3
  • Füüsika 1 + 6
  • Keemia 1 + 4
  • Filosoofia 2 + 2
  • Psühholoogia 1 + 4
  • Ajalugu 3 + 4
  • Ühiskonnaõpetus 3 + 6
  • Kehaline 2 + 4
  • Muusika 1 + 10
  • Kunst 1 + 4
  • Terviseteadus 1 + 2
  • Religioon / Eetika 2 + 4
  • jne

Esimeses klassis on tunniplaani tihti märgitud vaid koolipäeva algus ja lõpp, millal on usuõpetuse tund ja kehaline kasvatus.

Esimene võõrkeel A1 algab esimeses klassis,

vabalt valitav võõrkeel A2 algab 3.-5.klassis,

teine kohustuslik võõrkeel B1 kuuendas klassis

B1 vabatahtlik võõrkeel 7.-9.klassis.

4. klassis algavad ajalugu ja ühiskonnaõpetus,

7. klassis terviseteadus, bioloogia, keemia, füüsika,

+ erinevad valikained.

  • Õpilaspäevikut ei kasutata, mõnes koolis kasutusel veel ”reissuvihko”.
  • Wilma = Stuudium / e-kool
  • Koduseid töid antakse 1-2 klassis väga vähe.
  • Koolides, kus on palju sisserändajate lapsi, on tihti koduste tööde ring.
  • Kodukeele õpe, kui min 10 õpilast kooli piirkonnas (Helsingis kogu linna piirkonnas. On võimalik ka inglise keele kui oma emakeele õpe. Rootsi keelt emakeelena ei saa õppida, sest on olemas ka rootsikeelsed koolid.)

Kui õpilase emakeel / kodune keel ei ole soome keel, õpib ta soome keelt teise keelena (S2).

– S2 kuni ta keeletase kõikides õppeainetes on saavutanud emakeele taseme, S2 –õpilastel oma kontrolltööd nt loodusõpetuses, ajaloos. Õpilane võib teha ka gümnaasiumi lõpueksami õppeaines Soomes keel teise keelena.

– Sageli S2 ja emakeele rühm eraldi.

Soome keele ja kirjanduse õpik 4.klassile Välkky:

Välkky 4 Lukukirja (õpik)

Välkky 4 Harjoituskirja (töövihik)

Välkky 4 Eriyttävä harjoituskirja (diferentseeritud töövihik)

Välkky 4 Suomi toisena kielenä (S2 töövihik)

Välkky 4 Kirjoitusvihko (kirjutamist arendavad harjutused)

Välkky 4 Digilisätehtävät (80 veebiharjutust)

Välkky 4 Digiopetusmateriaali (interaktiivne materjal)

Välkky 4 Opettajan opas (õpetaja materjal)

Välkky 4 Harjoituskirja Ratkaisut (töövihiku vastused)

Välkky 4 Arviointi (hindamine – testid jne + 3 kontrolltööd)

Bingel ja Peikkoleiri (mobiilimängud õpilastele)

Hindamine

– Riiklikus õppekavas on kirjeldused heast oskusest – umbes hinne 8. Õppimine moodustab terviku, hinnatakse kogu protsessi, mitte ainult lõplikku tulemust.

– 1 – 2. kl kirjeldav sõnaline hinnang, kujundav õppimist toetav hindamine, kõige tähtsam protsess

– 3 -7. kl kujundav ja / või numbriline hindamine

– 8. – gümnaasium numbriline hindamine

– Kooliaasta lõpul saab õpilane tunnistuse, põhikoolis võib saada ka nt jaanuaris, gümnaasiumis Wilmasse iga perioodi lõpul. Kui mõne õppeaine eest hinnet ei anta, siis talvel tuleb tunnistusele O (osavõtnud), kevadel S (sooritatud).

– Õpilast suunatakse ise endale hinnangut andma, tihti kontrolltöö viimasel leheküljel väike tabel või hindamise lehekülg töövihikus. Alates 5 – 6 kl mõned korrad kooliaastas tabel „Kuidas õpin järgmised kaks kuud“ ja siis paari kuu pärast kokkuvõte „Kuidas mul läks?“.

Numbrilise hindamise skaala alati õpetajamaterjali vahel (nagu ka kontrolltööde valik koos punktidega). Kontrolltöödele märgitakse saadud punktide arv/ maksimaalne punktide arv.

Põhikooli skaala:

Eesti hinneSoome hinne35 punkti50 punkti 
5 / A103550100%
 B9314590%
4 / C8284080%
 3 / D, E7233366%
2 / F6162346%
 571020%
46 või vähem9 või vähem 

Gümnaasiumis saab hinde viis kui on sooritatud 50%, kuus 60% jne.

Gümnaasiumi lõpueksamitest on ainult üks kõikidele kohustuslik – soome keel kas emakeelena või teise keelena. Lisaks peab tegema veel vähemalt kolm lõpueksamit, aga võib teha igast ainest. Lõpueksamid on tasulised – 14 eurot registreerimise eest, 14 eurot iga eksam.

Lõpueksamite hinded

L „laudatur“ ehk parim, saab 5% selle eksami tegijatest

E 15%

M 20%

C 24%

B 20%

A 11%

I ”improbatur” = läbi kukkkunud, saab 5% selle eksami tegijatest

Õpilased peaksid osa võtma oma õppekava koostamisest ja ka kooli tegevuste organiseerimistest.

Võimalus valida valikaineid, erinevaid kooli poolt pakutavaid ringe.

Koos vanematega valitakse võõrkeeled, mõnes koolis käsitöö (õmblemine või puutöö). Eraldi ei tohi olla tüdrukute ja poiste gruppe (va kehaline).

Õpilasomavalitsus on igas koolis – valimised on täielik demokraatia õpetus

Verso – väljaõppe saanud õpilased lahendavad teiste õpilaste probleeme

Toitumise toimkond – õpilased saavad kaasa rääkida koolisööklas toimuvale

Roheline toimkond – käitlemine

Ruuti – hanked koolile

Kummit – ristilapsed ehk sõprusklassid

Tööpraktika – kaheksandas 1 nädal ja üheksandas klassis 2 nädalat

Õpetaja tunnikoormus sõltub õpetatavast ainest

  • Klassiõpetaja, eripedagoog 24
  • Väikeklassiõpetaja 22
  • Emakeel / soome keel 18 / gümnaasium 16
  • Matemaatika, füüsika, keemia 21 / gümnaasium 20
  • Kunst, muusika 21 / gümnaasium 20
  • Inglise keel 20 /gümnaasium 18
  • Kehaline kasvatus 24 / gümnaasium 23
  • Muud 23 / gümnaasium 21-22
  • Lasteaiaõpetaja 38,15

Direktori õpetamiskohustus oleneb kooli suurusest, mõnikord on direktoril oma klass, enamasti direktor õpetab oma erialast ainet.

Direktori abi / õppejuht apulaisrehtori – oma õppeaine õpetamiskohustus – 2 tundi (saab palka vastavalt oma kvalifikatsioonile ja staažile, näiteks õpetab inglise keelt põhikoolis 18 tundi ja teeb kaks tundi õppejuhi tööd, mille eest tasu sama kui inglise keele õpetaja tunnitasu)

Tehnika eest vastutav õpetaja – oma õppeaine õpetamiskohustus – 2 tundi

Raamatukogu – 1 tund

Muud kohustused jaotatakse õpetajate vahel võrdselt ära:

Direktor/õppejuht teeb tabeli, kus iga õpetaja taga kaks õppeaasta kohustust, nt: kontakt kirikuga + kevadpidu või vanematekogu + jõulupidu või sisserändajad + ametiühing.

Huvi- / kommunikatsiooni- / projektijuhti ei ole.

Sööklatöötajad, koristajad, majahoidja, sekretär, sotsiaaltöötaja, psühholoog, karjäärinõustaja, med.õde pole kooli palgal, aga mõnikord teevad väga tihedat koostööd.

HUYK-s kokk ja kõik koristajad eestlased, kooli direktor tunneb neid kõiki nimepidi ning teab kui kaua on keegi Soomes elanud ning kuidas soome keelt oskab.

Asendusi teevad asendusõpetajad, olemas ka asendajaid vahendav firma (kui õpetaja teab, et ta on ära v.a. haigus, peab ta ise endale asendaja leidma).

Palgad 😊

Põhikool / gümnaasium

  • Aineõpetaja, magister, õpetaja kvalifikatsioon, õpetatava aine pädevus 3040 / 3184
  • Aineõpetaja, magister, õpetaja kvalifikatsioon 2834 / 3046
  • Aineõpetaja, magister 2484 / 2571
  • Aineõpetaja, muu 2249 / 2277
  • Klassiõpetaja, õpetaja kvalifikatsioon, ühe õppeaine spetsifikatsioon 3040
  • Klassiõpetaja, muu 2124
  • Lasteaiaõpetaja, magister 2568
  • Lasteaiakasvataja 2480
  • Pädevaid õpetajaid on enamasti rohkem kui vajatakse, samale kohale võib konkureerida üle 100 pädeva õpetaja
  • Kui õpetaja õpetab rohkem kui ühte õppeainet, siis valitakse selle järgi, mis aine kõige rohkem kvalifikatsiooni nõuab
  • https://www.oaj.fi/contentassets/8e19822fc55b479c992bab141c4c638a/ovtes-palkat-ja-palkkiot-1.10.2022-lukien-1.pdf

Staazile vastavalt palk suureneb:

Vuosisidonnainen lisä

Peruskoulu

5 vuotta: 4 prosenttia

8 vuotta: 3 prosenttia

10 vuotta: 6 prosenttia

15 vuotta: 6 prosenttia

20 vuotta: 6 prosenttia

Lukio

5 vuotta: 6 prosenttia

8 vuotta: 2 prosenttia

10 vuotta: 10 prosenttia

15 vuotta: 4 prosenttia

20 vuotta: 6 prosenttia

Õppeaastas:

– 2 kogu kooli koolituspäeva (enamasti päev enne kooli algust, üks laupäev enne kooli lõppu)

– 2 x 4 tundi kogu kooli koolituspäeva

– 1-2 kogu kooli väljasõidupäeva

Kõik koolivaheajad on õpetajatele vabad.

Nädalas 1,5 tundi ühist koosoleku- / organiseerimisaega (rohkem õpetajad väljapool koolipäeva koos aega ei viida, kui vaja midagi kokku leppida, siis selleks on ka vahetunnid)

Õpetaja tööpäev enamasti 8.00 – 16.00. Peale seda aega kontakt hooldajaga ainult vastastikusel kokkuleppel, e-postile (ka direktori omale) ei ole vaja vastata

Õpetajate koostöö:

Samad kontrolltööd samal ajal

Õppematerjali vahetamine

Tundide koos planeerimine

Samaaegne õpetus:

Klassiõpetaja ja klassiõpetaja

Klassiõpetaja ja keele õpetaja

Klassiõpetaja ja eripedagoog (resurssiõpetaja)

Keele õpetaja ja eripedagoog (resurssiõpetaja)

Õpetaja kohustused:

  • Õpetaja vastutab oma grupi eest kogu aeg (põhikoolis).
  • Õpetaja peab tagama turvalise õpikeskkonna.
  • Õpilased on kogu tunniplaanis ettenähtud aja koolipersonali järelvalve all (põhikoolis).
  • Õpilast ei saadeta teisele õpetajale sõna viima, õpilane ei ava kunagi klassiust, õpilased ei ole kunagi ilma järelvalveta klassis ega sööklas).
  • Kui õpilane tunneb ennast halvasti, õpetaja peab võtma ühendust hooldajaga ja küsima loa, kas õpilane võib minna koju (hooldaja antud luba dokumenteeritakse e-koolis).

Õpetaja võib:

  • jätta õpilase peale tunde maks 2 tundi (õpilane võib istuda vaikselt või teha ülesandeid, koristada)
  • kutsuda õpilane (üksi või koos vanematega) pedagoogilisele vestlusele
  • saata õpilase ukse taha (õpetaja jätab klassiukse lahti ja jälgib, mida õpilane teeb)
  • talutada õpilane klassist välja
  • õpilast kinni hoida
  • õpilaselt ära võtta õpetust segavad või teisi ohustavaid esemed
  • kontrollida õpilase kotti, pinalit, kappi, kontrollida õpilase riideid.

Direktor võib õpilase ajutiselt koolist eemaldada.

Õpetaja on Soomes tore olla, see on päris lihtne amet.

Õpetaja on professionaal, teda usaldatakse.

Õpetaja teab, et ta ei ole täiuslik ja iga koolipäev on täis uusi teadmisi.