EHLi jurist Külli Kröönström: õpetaja tööaeg peab olema määratud mõistlikult ja heas usus!
Vabariigi Valitsus on kehtestanud 22.08.2013 määruse nr 125 „Haridustöötajate tööaeg“. Selle kohaselt on haridustöötaja tööaeg 35 tundi nädalas. Kontakttundide arvu või ajavahemikku nädalas või mõnes muus ajaühikus ei ole riik kehtestanud. Erinormi ei ole selle kohta, kas õpilased on haridusliku erivajadusega või mitte.
Tööaja koosseis peab olema määratud mõistlikult ja heas usus. See peab olema kooskõlas inimeseks olemise püsiväärtustega. See tähendab, et iga töötaja tööaeg peab olema eluliselt täidetav viisil, et inimene saab tööd teha parimal võimalikul moel, et ta ei pea kiirustama, et ta ei ole pärast tööpäeva lõppu kurnatud. Iga mõistlik inimene teab, et õpetaja lisaks tunni andmisele valmistab tunnid ette, parandab õpilaste tehtud töid, annab õpilastele tagasisidet, täidab kohustuslikke infosüsteeme, annab konsultatsioone õpilastele ja lapsevanematele, osaleb õppeasutuse kaasavas juhtimises, koosolekutel jne. Kogu õpetaja töö peab mahtuma 35 tunni sisse nädalas. Hea usu ja mõistlikkuse printsiibid on sätestatud võlaõigusseaduse §-des 6 ja 7. Need kohalduvad täies mahus ka töölepingulisele suhtele.
Tööaja koosseisu määramisele kohaldub lisaks veel töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Selle järgi peab töötamine olema tervist edendav. Töökeskkonna võimalikud riskid peavad olema ära hinnatud ja maandatud.
Ületunnitöö on üldjuhul keelatud. Inimene ei tohi ka omal algatusel ületunnitööd teha! Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. Haridustöötaja (nagu iga töötaja) peab saama piisava aja puhkuseks ja taastumiseks. Õiguspraktikas ei ole omaalgatuslikku ületunnitööd arvestatud.
Liigne kiirustamine on töökeskkonna risk, millest tuleb hoiduda. Kiirustades tekivad vead, näiteks järsem kõnekasutus õpilasega või liigne rangus, mille tagajärgede lahendamiseks võib kuluda kordades rohkem aega.
Elu ja tervis on kõige kõrgemad hüved tööõiguses. Meie riik ei ole ilmaasjata kehtestanud tööaja norme ja töötervishoiust kinnipidamise nõudeid. Kordan veel: ületunnitöö on keelatud! Erandid on olemas, aga siis peab ilmnema vääramatu jõud, mis ületunnitööd tegema sunnib. Tervisenõuded kehtivad ikkagi alati.
Ületunnitöö on keelatud näiteks selle tõttu, et ületunde tegeva inimese loomulik vastupanuvõime viiruste suhtes väheneb. Ületunde tegev töötaja haigestub sagedamini ja põeb haigusi raskemalt. Temale peab leidma asendaja, tasuma haiguspäevade eest.
Õpetajad teevad osaliselt kaugtööd. Kaugtöö puhul on suur oht normtööaega ületada. Meie õpetajatele on iseloomulik see, et tööd tahetakse teha väga hästi, tööd tehakse südamega. Õpetamise protsessis lisandub pidevalt üldistele ülesannetele hulgaliselt lahendamist nõudvaid detaile. Probleemid tuleb lahendada pedagoogiliselt, delikaatselt, õpilase huve silmas pidades. See kõik võtab paratamatult aega. Siinkohal on tähtis ise enda tööaega väga rangelt piiritleda ning võtta puhkeaega. Väga tähtis on enda õiguste eest ise seista!
Minu praktikas on juhtum, kus õpetaja asus iseseisvalt, tööandjaga kokku leppimata ületunnitööd tegema. Ta tahtis enda sõnul kõike korralikult teha. Ta tegi rohkelt ületunde, töötas kogu ärkveloleku aja, ka öösiti. Selle tagajärjel tekkis aktsenteeritus, tema koolitundidest ei saanud õpilased enam aru. Ta hakkas ka kolleegidele ülikõrgeid nõudmisi esitama, neid teravalt kritiseerides (et nad teevad vähe tööd). Töötaja vallandati (tööleping öeldi erakorraliselt üles töökohustuste rikkumise ja usalduse kaotuse tõttu). Töövaidluskomisjon luges vallandamise õigeks ja ületunde ei arvestanud. Niisiis on igaühel endal vastutus hoida oma tervist ja teha tööd normaja piires!
Tavakohane soovitus on töötada ökonoomselt. Kui ajaressurss, mida näiteks tundide ettevalmistuseks või konsultatsioonideks kulutada, on piiratud, siis nii ongi. Saab teha ainult seda ja sellises mahus, mis on eluliselt võimalik, ning töötervishoiu nõuded käivad üle kõige. Alati peab saama tööandjaga läbi rääkida, milline töökoormus on õpetaja jaoks mõistlik.
EHLi liige saab tööõiguse küsimustes vajadusel nõu küsida juristilt.
