Viljandimaa Haridustöötajate Liidu avalik pöördumine
Eile, 31. augustil 2022, saatis Viljandimaa Haridustöötajate Liit Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigikogule ning Viljandi linna ja maakonna omavalitsustele avaliku pöördumise. Selle on allkirjastatud liidu esimees Rita Kadaja.
Algaval õppeaastal on koolielus mitmeid lahendamata probleeme, millega peab koheselt tegelema.
Meie koolidesse on õppima asumas hulk ukraina lapsi. See toob kaasa uued murekohad, sest meie õpetajad ei ole nendega tegelemiseks ja nende aitamiseks tegelikult valmis. Kevadine kogemus on koolides küll olemas, kuid siis toimetasime kõik oma parema äranägemise järgi. Lootsime, et uueks õppeaastaks tulevad ministeeriumist ühtsed suunised ja õppematerjalid. Kuid 23. augustil toimunud veebiseminari „Muukeelne laps eesti haridussüsteemis“ (Harno kodulehel järelvaadatav) kuulates tekkis rohkem küsimusi, kui anti vastuseid. Soovitus, et igale ukraina lapsele tuleks koolidel leida mentor, on ju tore, aga kust võtavad koolid raha abipersonali palkamiseks? Seminaril rõhutati, et ukraina laste kõrval ei tohi eesti lapsi jätta vaeslapse ossa. See on iseenesestmõistetav, kuid samasuguse iseenesestmõistetavusega on vaeslapse ossa jäetud eesti õpetaja, kes peab olema peale põhiameti ka mentor, õppematerjalide autor, tõlk, sotsiaalpedagoog, psühholoog jne. Õpetajad küsivad endalt ja üksteiselt: kas ja kui kaua me seda kõike jaksame? Palju abi oleks olnud sellestki, kui suve jooksul oleksid valminud vähemalt mingid ainealased materjalid, et igaüks ei peaks ise jalgratast leiutama. Kuid taas seisab õpetaja 1. septembril veelgi kirjumaks muutunud klassikollektiivi ees täiesti üksi.
Oleme otsustanud ukraina sõjapõgenikke õpetada koos eesti lastega. Veebiseminaril rõhutati, et ukraina laste õpe toimub eesti ainekavade järgi. Kuid me ju ei tea, kui kauaks ukraina pered Eestisse jäävad, osa neist ongi juba lahkunud sõja lõppu ära ootamata ja paljud on öelnud, et lähevad esimesel võimalusel tagasi oma maad üles ehitama. Pole mõtet hakata neist eestlasi tegema. Õppigu ikka oma keeles ja õppekava järgi.
Järgnevad meie ettepanekud, mis on edastatud juba kevadel Viljandi abilinnapeale.
1. Võimaldame ukraina lastele eraldi klassiruumid, vahendid ja õpetajad, et nad saaksid oma keeles õppimist jätkata. Sõjapõgenike hulgas on ka õpetajaharidusega inimesi, üks kõrgharidusega matemaatik küpsetab näiteks Viljandi pagarikojas saiakesi.
2. Linnade läheduses on väikesi maakoole, mida ähvardab sulgemine. Näiteks Leie kool, mis on ehitatud 150 lapsele, aga kus praegu õpib 20. Seal on palju ruumi, lisaks korralik spordisaal, noortekeskus, keraamikaahi jms huvitegevuseks. Teeme sinna ukraina lastele toetava koolikeskkonna ja paneme Viljandist käima koolibussi.
VHL on lubanud õla alla panna ja asi võiks niimoodi toimida. Kuid on üks aga – riik peab selles osas kindla seisukoha võtma.
Eesti õpetaja ei suuda enam ebamotiveeriva palga eest ebainimlikke pingutusi teha.
EHL võiks olla selles küsimuses eestkõneleja.
Rita Kadaja
Viljandimaa Haridustöötajate Liidu esimees
