EHLi jurist Külli Kröönström: järjest rohkem on näiteid, et õpetaja ületöötamise tõttu läbi põleb. Hoidke ja kaitske ennast!
EHLi laiendatud volikogu suveüritusel (27. juunil Varbla puhkekülas) pidas EHLi jurist tööõiguse muudatustest huvitava loengu.
Eesti tööõiguses lähtutakse Kontinentaal-Euroopa õigusruumist ning üldinimlikest eetilisuse ja hea usu printsiipidest. Töövaidluse korral on kõige tähtsam püüda jõuda kokkuleppele töötaja ja tööandja läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, võib töötaja pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni.
Tööõiguses lähtutakse eelkõige hea usu põhimõttest: õpetaja teeb oma tööd ja tööandja maksab õpetajale kokku lepitud tasu. Tähtis on suhtuda üksteisesse lugupidavalt, ausalt ja üksteisega arvestades. Samuti on tähtis töösuhtes mõistlikkuse põhimõte. Eeldatakse, et osapooled räägivad töötingimused läbi, fikseerivad need töölepingus ja peavad kokkulepetest kinni. Läbirääkimiste teel jõutakse kompromisslahendusele. Õiguskaitseorgani poole tasub pöörduda siis, kui läbirääkimiste teel pole võimalik töövaidlust lahendada. Tähtis on teada, et ka õiguskaitseorgan lähtub kõigepealt hea usu põhimõttest. Kui ilmneb ühe poole soov kedagi alt tõmmata või vähem maksta või halvemasse positsiooni asetada, siis see pool on üldjuhul kaotaja. Ka töövaidluskomisjoni pöördudes eeldatakse siiski võimekust omavahel kokku leppida. Isegi Riigikohtu astmes.
Töösuhtes tuleb lähtuda inimesest. Töötamine muutub järjest paindlikumaks. Igaühele peab leidma sobiva töökorralduse, olenevalt töötaja tervislikust seisundist, hoolduskoormusest vmt. Tööandja peab töötaja ära kuulama nii palju kui võimalik. Igat töötajat tuleb väärtustada! Tööandjad teevad tööturul suuri pingutusi, et töötajaid enda juures kinni hoida. Näiteks on ebaseaduslik töötajat vallandada haigestumise tõttu. Samuti on täiesti lubamatu sekkuda töötaja eraellu.
Inimesel on õigus täita ainult tema töölepingus olevaid töökohustusi ja kehtestatud tööaja piires. Muul juhul on tegemist volituseta asjaajamisega, mis võib töötajale sekeldusi põhjustada. Niisiis tasub vältida töötamist väljaspool tööaega (nt õhtused telefonikõned lapsevanematelt). Väga tähtis on ise enda õiguste eest seista. Siinkohal on toeks kooli ametiühing, kohaliku piirkonnaorganisatsiooni juht või EHLi jurist. Inimesel on omavastutus: ärge töötage üle! Järjest rohkem on näiteid, kus õpetaja ületöötamise tõttu läbi põleb. Niisiis on inimesel endal vastutus oma tervise kahjustumist vältida!
Töövaidluse korral on töötajal töövaidluskomisjoni otsusega võimalik saada kuni 3 kuu palga suurune hüvitis. Tähtis seadusemuudatus on see, et haridusasutuse usaldusisiku ebaseadusliku lahtilaskmise korral on tal nüüd õigus saada 12 kuu palga suurune hüvitis (varem oli hüvitis 6 kuu suurune) (TLS § 109). See on ametiühingu jaoks äärmiselt oluline seadusemuudatus. See muudatus näitab, et riik peab vajalikuks seista usaldusisikute õiguste eest. Tähtis on see, et usaldusisikul on õigus teha tööaja sees ametiühingutööd. See võib olla töölepingus fikseeritud tööajana (31 tundi 35 tunni asemel, ametiühingutööks on ette nähtud 4 tundi tööaega nädalas) või töökoormusena (nt 0,1). Tööandja peab teadma ja arvestama, et kontakttundidele lisandub tundide ettevalmistamine, tööde parandamine jm.
Lapsehoolduspuhkuselt naastes peavad töötajale kehtima varasemad töötingimused. Kui teistel töötajatel on vahepeal töötingimused paranenud (palk tõusnud või puhkus pikenenud vmt), siis peavad paranenud tingimused kehtima ka lapsehoolduspuhkuselt naasvale töötajale. Hoolduskoormusega töötaja võib 30-päevase etteteatamisega tööle naasta või jääda last hooldama (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). See on tööandjale kohustuslik norm. Seejärel kehtib tavapärane töösuhe.
Töösuhtes kehtib töötaja eraelu puutumatus ja õigus vabale eneseteostusele. Näiteks töötaja sotsiaalmeediapostitused ei puutu kuidagi tööandjasse. Tööandjal on õigus tööleping usalduse kaotuse tõttu erakorraliselt üles öelda. Ja töötajal on õigus seepeale vaidlustada see otsus töövaidluskomisjonis. Lõplik otsus selgub asjaolude läbikaalumise käigus. Tööandja peab tegema enne töölepingu erakorralist lõpetamist töötajale hoiatuse. Kui töötaja paneb toime korduva raske rikkumise, siis on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada. Aga tähtis on reageerida kohe pärast rikkumist.
Tööõiguses on tähtsal kohal emade kaitse ning töö- ja pereelu ühitamine. Emadel on õigus küsida paindlikke töötingimusi! Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab tähtsaid perekondlikke kohustusi (nt hooldab haiget last või vanemat, on hooldus- või haiguslehel). Kui töötaja avaldab soovi paindlikumalt töötada, siis tööandja on kohustatud töötaja soovile kirjalikult vastama mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg on maksimaalselt 30 päeva.
Töösuhe peab olema läbipaistev. Inimene peab teadma, mille eest talle makstakse, millised on tema töökohustused, millised on töötamise kohad. Üllatuskohustusi olla ei tohi. Õpetajate puhul on oluline, et töölepingus olev ametinimetus oleks see (õpetaja), mis vastava määruse kohaselt tagab pikema puhkuse (56 päeva). Kui hüvedes on kokku lepitud, siis peavad need olema fikseeritud töölepingus ja kollektiivlepingus. Töökorraldusreeglid on ühepoolsed. Töövaidluse korral loeb eelkõige see, mis on töölepingus kirjas. Nt ületunnitöö tasustamine ei tohi olla väiksem, kui on töölepinguseaduses kirjas (1,5-kordne tasu).
Õigusloomesuund on meeldiv. EHL tegutseb selle nimel, et tööandjad kehtivaid seadusi täidaksid. Õpetaja peab ise enda töötingimuste eest seisma. Hoidke ja kaitske ennast!
