EHL peab vältimatuks tõsta õpetajate palka ja muuta alusharidus eestikeelseks
15. juunil saatis EHL koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade esindajatele (Kaja Kallasele, Helir-Valdor Seederile, Lauri Läänemetsale jt) alljärgneva kirja.
Lugupeetud koalitsioonikõnelustes osalevate erakondade esindajad
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) soovib koalitsioonikõnelustes osalevatele erakondadele südamele panna, et ülitähtis on seada uue valitsuse prioriteediks Eesti hariduse jätkusuutlikkus. Peame vältimatuks tõsta kõigi Eesti õpetajate palka ning muuta alates alusharidusest Eesti haridus täies mahus eestikeelseks. Teame suurepäraselt, et õpetajate puudus on suur. Olukorda aitab lahendada see, kui õpetajatöö koormus ja palk oleksid omavahel vastavuses. Teatavasti on õpetaja magistritaseme haridusega spetsialist.
EHL esitas 17.05.2022 palgaläbirääkimiste kohtumisel Haridus- ja Teadusministeeriumile oma seisukohad. EHL taotleb 2023. aastal õpetaja töötasu alammääraks 1749 eurot. See on võrdne prognoositava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga aastal 2023.
Enamik poliitilisi parteisid on deklareerinud, et õpetaja töötasu peab olema vähemalt võrdne Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga. Teadaolevalt on Eestis kõrgharidusega spetsialistide keskmine töötasu riigi keskmisest töötasust ligikaudu 20% kõrgem. Õpetajate töötasu on sellest praegu oluliselt madalamal tasemel. 2022. aastaks tõsteti õpetajate palka natuke, kuid võrreldes Eesti keskmise palgaga edasiminekut tegelikult ei toimunud.
Õpetajate töötasu alammäär lähenes eelnevatel aastatel tagasihoidlike sammudega riigi keskmisele töötasule kuni aastani 2020. Aastal 2021 langes õpetajate töötasu võrreldes riigi keskmise palgaga järsult. Arvestades ka praegust ehmatavat 20% inflatsiooni, on ainumõeldav teha teoks ammu räägitud õpetaja ameti väärtustamine ka töötasu näol.
Riigi senine õpetajate palgapoliitika ei ole jätkusuutlik eelkõige õpetajate praegust vanuselist struktuuri silmas pidades. Reaalsus on see, et 54% töötajaskonnast on üle 50-aastased ning koolidel on üha raskem õpetajaid leida. Vähene huvi õpetajaameti vastu noorte seas on suuresti tingitud konkurentsivõimetust töötasust võrreldes palkadega teistel kõrgharidust nõudvatel töökohtadel. Teatavasti nõutakse Eestis õpetajalt vähemalt magistritaseme haridust. Õpetajate töötasu miinimum on teistest kõrgharidust nõudvate ametikohtade palkadest isegi 1/3 võrra väiksem.
On teada, et ka Riigikogu kultuurikomisjon on saatnud seoses õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamisega oma soovitused EV valitusele. Nendes soovitustes nimetatakse ühe olulise eesmärgina tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks, st keskmiselt 1,4-kordseks võrreldes riigi keskmisega.
Kutsume üles tegema konkreetse tegevuskava, et õpetajate palgaprobleem pikemaajaliselt lahendada. Soovime, et see konkreetne tegevuskava koalitsioonilepingus, riigieelarve strateegias ja järgmise aasta riigieelarves fikseeritakse. Siinkohal tuleb teravalt meeles hoida hetkeolukorda: riik on õpetajate järelkasvuga kriisis ja olukord ei ole paranemas. Kõigile õpetajatele, aga eelkõige potentsiaalsetele uutele õpetajatele tuleb anda tuleviku suhtes kindlus ning perspektiiv, et õpetaja saab professionaalse arengu kaudu oma sissetulekut mõjutada.
Tulenevalt enneolematult kõrgest inflatsioonist ja õpetajate järelkasvu kriisist oleme Haridus- ja Teadusministeeriumile esitanud järgmised ettepanekud:
- Tõsta alates 2022. aasta septembrist õpetajate töötasu miinimum 1500 euroni.
- Tõsta õpetajate töötasu alammäär alates 2023. aasta algusest 1749 euroni.
- Koostöös EHLiga välja töötada õpetaja karjäärimudel ja leida vahendid, et see võimalikult kiiresti ellu rakendada.
Asjalikku koostööd soovides
Reemo Voltri
Eesti Haridustöötajate Liidu esimees
