Haridusorganisatsioonid on koostanud avaliku pöördumise seoses alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu tagasilükkamisega Riigikogus
Pöördumises seisab nii: “On kahetsusväärne, et just lastekaitsepäeval (01.06) lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu. Selle rakendamise esmane eesmärk on lapse heaolu – tagada igale lapsele arengut toetav keskkond ja õppe kvaliteet, sh eesti keele õppe alustamine ning ettevalmistus sujuvaks üleminekuks kooli, olenemata lasteasutuse liigist, lapse elukohast ja arenguvajadustest ning senisest suurem lapsevanemate kaasatus lapse heaolu tagamisse lasteaias, -hoius. Peame oluliseks märkida, et alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu koostamine on olnud pikaajaline, kõiki seaduse rakendumisega seotud osapooli kaasav protsess. Selles tugineti siseriiklike ja rahvusvaheliste alushariduse ning lapsehoiu kvaliteedi uuringutele.”
Pöördumise algatas Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus. Toetame neid seisukohti täielikult. Pöördumise teksti leiab siit:
Eesti Vabariigi President
Eesti Vabariigi Peaminister
Riigikogu
Haridustöötajate avalik pöördumine seoses alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu tagasilükkamisega
On kahetsusväärne, et just lastekaitsepäeval, 01.06, lükkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mille rakendamise esmane eesmärk on lapse heaolu tagada igale lapsele arengut toetav keskkond ja õppe kvaliteet, sh eesti keele õppe alustamine ning ettevalmistus sujuvaks üleminekuks kooli olenemata lasteasutuse liigist, lapse elukohast
ja arenguvajadustest ning senisest suurem lapsevanemate kaasatus lapse heaolu tagamisse lasteaias, -hoius.
Peame oluliseks märkida, et alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu koostamine on olnud pikaajaline, kõiki seaduse rakendumisega seotud osapooli kaasav protsess, milles tugineti siseriiklike ja rahvusvaheliste alushariduse ning lapsehoiu kvaliteedi uuringutele.
Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise vajadust analüüsiti ja muudatuste lähtealused töötati välja 2015. aastal ning sõnastati alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioonis, mida tutvustati avalikkusele 7. detsembril 2015. aastal. Alushariduse seaduse (hiljem alushariduse ja
lapsehoiu seaduse) kaasajastamise protsessi aastatel 2017 – 2021 olid kaasatud kõigi huvigruppide esindajad, avalikel aruteludel oli kaasarääkimise võimalus kõigil huvilistel. Tehti arvukaid parandusettepanekuid.
Rõhutame, et Haridus- ja Teadusministeerium arvestas suures ulatuses eelnõu parendamisel erinevate huvigruppide, praktikute ettepanekuga. Meie ühine ootus oli eelnõu jõustumine septembris 2022. Sellest tulenevalt olid Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus kavandatud tegevused, sealhulgas piirkondlikud seminarid, alushariduse ja
lapsehoiu seaduse ning alushariduse riikliku õppekava rakendamise toetamiseks.
Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu on alus terviklikule hariduse valdkonna arendusele. Samaaegselt eelnõu väljatöötamisega toimus Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös, kaasates praktikuid, kaasajastatud alushariduse riikliku õppekava eelnõu väljatöötamine.
Kaasajastati lasteaia, -hoiu õpikeskkonna nõuded. Need on eelnõuga kaasnevad olulised lasteaia tegevust toetavad rakendusaktid, mis nüüd eelnõuga tagasi lükatud.
Alushariduse süsteemi arendus on esimene samm haridussüsteemi järjepidevas arenduses lähtudes Eesti haridusvaldkonna arengukavast 2021–2035 ja eesti keele arengukavast 2035.
Tunneme muret haridussüsteemi järjepideva arengu, sh eesti keele arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamise pärast.
Kui ühiselt soovime, et Eesti tulevik on tark ja haritud rahvas, siis neid väärtusi peaks kandma rahva esindus – Riigikogu, Valitsus, järgides Eesti arenguvisioone (arengukavades sõnastatud eesmärke).
Allkirjastanud:
Eesti Haridustöötajate Liit
Eesti Lasteaednike Liit
Eesti Koolijuhtide Ühendus
Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus
