Haridusleppest: näeme presidendil olulist rolli haridusleppe oluliste sõnumite jõudmisel avalikkuseni
Eesti suurimad haridus- ja teadussektori eestkosteorganisatsioonid sõlmisid kevadel ühiskondliku kokkulepe Eesti hariduse arengu ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Tänaseks on hariduslepet tutvustatud riigikogu fraktsioonidele, Eesti 200 juhtidele ning Haridus- ja teadusministeeriumi juhtkonnale. Järgmiseks on tehtud ettepanek kohtumiseks Eesti Vabariigi presidendile Alar Karisele.
“Haridusleppe algatajatena tegime presidendile ettepaneku kohtuda, et tutvustada haridusleppe sisu ning arutada presidendi võimalikku rolli nende sõnumite selgitamises avalikkusele ja otsustajatele. Teame, et president Alar Karis hindab hariduse rolli ühiskonnas kõrgelt, mistõttu loodame sisukale koostööle,” selgitas EHL-i esimees Reemo Voltri.
Eesti haridusleppe osalised on: Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu (TÜ, TLÜ, EMÜ ja TKTK ametiühingud), Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.
Haridusleppest saad ülevaate siit.
Allpool ametlik pöördumine president Alar Karise poole.
ETTEPANEK KOHTUMISEKS Eesti Vabariigi presidendile Alar Karisele
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu
Lugupeetud Vabariigi President Karis!
Eesti rahvas on hariduse usku rahvas ja seda ka kõrghariduse kontekstis. Paraku ei ole lähiajaloos usust piisanud, et tagada haridusele rahastus, mis garanteeriks valdkonna jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi.
Sestap koostasid üliõpilased, akadeemilised töötajad, haridustöötajad ja õpilaste volitatud esindajad Eesti haridusleppe, mis kutsub üles nii kõrghariduse riigipoolse rahastamise kui ka üldhariduse õpetajate palgafondi rahastamise suurendamist vähemalt 1,5%-ni sisemajanduse koguproduktist. Selliselt on võimalik jätkata tasuta eestikeelse kõrghariduse pakkumist, tõsta akadeemiliste töötajate ja õpetajate palka ning säilitada vajaduspõhised üliõpilaste sotsiaalsed garantiid ja stipendiumid.
Oleme veendunud, et muutustega tuleb alustada kohe, sest probleemid haridusega on süvenenud aasta aastalt ja jõudnud seisu, mis seab varsti kahtluse alla igasuguse vastuvõetava tulevikuperspektiivi. Järelkasvu suur puudus on kogu Eesti hariduse reaalsuseks. Näiteks on konkurentsivõimetute töö- ja palgatingimuste tõttu Eesti õigushariduse andmise tase niivõrd alla käinud, et häiekella on asunud lööma Eesti tippjuristid. Kogu haridussektor on kiirenevas tempos teel samas suunas.
Haridusleppe algatajatena teeme Teile ettepaneku kohtuda, et tutvustada haridusleppe sisu ning arutada presidendi võimalikku rolli nende sõnumite selgitamises avalikkusele ja otsustajatele. Teame, et väärtustate hariduse rolli ühiskonnas, mistõttu loodame sisukale koostööle!
Haridusleppe algatajate nimel:
Marcus Ehasoo – Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht
Reemo Voltri – Eesti Haridustöötajate Liidu esimees
Daniele Monticelli – Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu liige
