Kohtumisest peaministri Kaja Kallasega: haridustöötajate endi vaatenurkadest probleemide tutvustamine tõi ka peaministrile nii mõndagi uut.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar ja direktor Ene Saar kohtusid Eesti Vabariigi peaministri Kaja Kallasega, teemadeks õpetajate järelkasv ja palk ning õpetajaameti väärtustamine. Osalejate sõnul oli kohtumise kõige suurem kasu see, et peaminister sai otse allikast infot , mis puudutab haridustöötajate muresid. Haridustöötajate endi vaatenurkadest probleemide tutvustamine tõi ka peaministrile nii mõndagi uut.

Arutelul peatuti järgmistel sõlmpunktidel ja tehti järgmisi ettepanekuid:

1. 2020. aasta sügisel toimus Riigikogu kultuurikomisjoni eestvedamisel õpetajate järelkasvu nappuse põhjuste kaardistamine. XIV Riigikogu koosseis arutas 2020. aasta novembris õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise küsimust olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Märtsis 2021 saadeti Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekud lahendusteks Vabariigi Valitsusele. Kuidas saame õpetajaskonna poolt toetada olukorra kujunemist, kus Vabariigi Valitsus võtab vastutuse õpetajate järelkasvu põua lahendamisel?
2. Õpetajate järelkasvu teemast kõneledes on õpetajaskond korduvalt rõhutanud, et haridus peab olema erakondadeülene riiklik prioriteet. Reformierakonna esindus riiklikul tasandil hariduse valdkonnas on tõdenud, et haridus ei ole Reformierakonna riiklik prioriteet. Mitmendal n-ö kohal haridus on ning mida peaksime tegema, et see muutuks prioriteediks?
3. 2016. aastal seati haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ajal eesmärgiks, et õpetajate palk kasvaks 2019. aastaks 120% Eesti keskmisest palgast. 29. septembril 2021 tuli teade, et õpetajate keskmine nominaalpalk tõuseb 2022. aastal 7.3%. See tähendab, et õpetajate palga alamäär täistööajaga töötamisel on 2022. aastal 1412 eurot. Kui palju tõuseb õpetajate reaalpalk aastaks 2022?
4. Õpetajate keskmisest töötasust kõneledes tuleb arvestada, et reeglina on töötasu alampalgast kõrgem pideva ülekoormuse tõttu. See kulutab inimesed ära. Aineõpetajatest umbe 55% on üle 50-aastased. Vanuse kasvades inimeste tööjõudlus väheneb. Selline süsteem ei ole jätkusuutlik.
5. % palgatõus hoidis ära õpetajate streigi, kuid samas on lahendamata õpetajate järelkasvu küsimus.
6. Palume, et Vabariigi Valitsus leiaks 2022. aasta eelarves vahendid, et taastada mõne aasta tagune olukord, kus koolijuhil oli lisaks õpetajate ametipalgale palgafondis 20% töötajate motiveerimiseks ning täiendavate tööülesannete eest tasumiseks. Hetkel on see 17,1%. Vaja oleks taastada 2,9%. Kõikidel koolidel on pidajaga kooskõlastatud arengukavad, mille realiseerimiseks on vaja panustada arendustegevusse. See nõuab aga palgafondi ressursse.
7. Palume, et Vabariigi Valitsus jõustaks läbipaistva ning tõese statistika iga-aastast avaldamist õpetajate tasemeõppe läbinud õpetajate kohta: 1) kui palju üliõpilasi asus/asub ülikooli konkreetsetele õpetajakoolituse erialale õppima; 2) kui paljud üliõpilased on konkreetse õpetajakoolituse eriala lõpetanud; 3) kui paljud õpetajakoolituse üliõpilased asusid kooli õpetajatena tööle; 4) kui paljud neist uutest õpetajatest jäid kooli tööle (näiteks esimese viie aasta jooksul).
8. Palume, et riik töötaks välja õpetajate karjäärimudeli, millele vastab ka n-ö astmepalk.
9. Klassijuhatajate töötasu võiks olla riiklikult reguleeritud. Riik võiks määratleda klassijuhataja tasu suuruse vahemikud, mis arvestab õpilaste arvu klassis.
10. Ülikoolide õpetajakoolituse õppejõudude töötasu peab olema konkurentsivõimeline ning jätkusuutlik.