EHL liitub Eesti Õpilasesinduste Liidu pöördumisega: Lubada lõpetada kool ka neil, kel epidemioloogilise olukorra tõttu mõni lõpueksam tegemata jääb
Pöördumine Riigikogu kultuurikomisjonile Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 349 SE kohta.
Lugupeetud kultuurikomisjoni liikmed
Lõppemas on erakordne kooliaasta – kodus, siis jälle koolis ja nüüd kooliaasta lõpul jälle pikemalt kodus. Ees on ootamas veel viimased pingutused ja seda eriti lõpuklasside puhul. Alanud on eksamiteks kordamise periood ning esimene riigieksam toimub praeguse plaani järgi
juba vähem kui kuu aja pärast. Kui käiku läheb teine plaan, mille kavandi Valitsus esitas ja mis näeb ette eksamite edasi lükkamist, on selleni veidi rohkem aega. Kontaktõppes on käidud 8 või 11 aastat ja enamik koolitarkust peaks olema tänaseks omandatud. Kellel tahtmist olnud,
on hoolimata õppevormist saanud ka viimasel kooliaastal õppida, kaasa mõelda, arutleda.
Õpetajate, koolijuhtide, lastevanemate ja õpilaste esindusorganisatsioonid ei ole vastu ettepanekule sel aastal eksamid korraldada, kuid peavad vajalikuks anda kooli õppenõukogule võimalus teha erisusi ja lubada lõpetada ka neil, kel epidemioloogilise olukorra tõttu mõni eksam tegemata jääb. Eksamile tohib eranditult tulla ainult isolatsioonikohustuseta terve õpilane. Vaja on hoolt kanda, et kellelgi koroona pärast kool lõpetamata ei jääks.
Praegu on väga reaalne olukord, kus õpilane on eksamiks valmistunud, kuid saab eelmisel õhtul teate, et peab eneseisolatsiooni jääma. On ka neid õpilasi, kes peavad end terviseseisundi tõttu väga hoidma ja kõiki võimalikke kontakte jälgima. Kõik need põhjused võivad takistada
lõpetajal ühe või mitme eksami sooritamist.
Riik soovib saada ühe eesmärgina eksamitulemuste põhjal tagasisidet meie harituse kohta ning tänavu lisaks veel sügavuti leida õpilaste õpilüngad, mis distantsõppe tõttu võivad olla tekkinud. Õpilünkade väljaselgitamine on riigi üks peamine argument, miks eksamid sel aastal
kindlasti korraldada tahetakse. Oluline on aga ka see, et teeksime kriisis otsuseid, mis ei tekita lisapingeid ega pane kellegi tervist ohtu. Nende õpilaste osakaal, kes õppenõukogu otsusega eksamit sooritamata lõpetaksid, ei mõjutaks märgatavalt eksamitulemustest saadavat
tagasisidet. Tegemist oleks siiski pigem erandi kui tavapraktikaga.
Üksiti kutsume kõiki kõrgkoole üles vastuvõtutingimusi paindlikumaks muutma. Keerulise olukorra küüsi jäänud õpilaste haridustee ei tohiks katkeda vaid seetõttu, et üks või teine eksam sooritamata jäi. Usume ja loodame, et kõrgkoolid tulevad appi tänastes oludes lahendusi
leidma.
Lugupidamisega
Urmo Uiboleht, Eesti Koolijuhtide Ühendus
Kristin Pintson, Eesti Õpilasesinduste Liit
Reemo Voltri, Eesti Haridustöötajate Liit
Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liit
Aivar Haller, Eesti Lastevanemate Lii
