EHL-i seisukohad õpetajate 2021.a. töötasu alammäärade läbirääkimistel
EHL taotleb 2021. aasta õpetaja töötasu alammääraks 1562 eurot, mis on võrdne prognoositava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga aastal 2022
Aastal 2020 langes eelmise valitsuse juhtimisel õpetajate keskmine töötasu ning on selge, et kui nüüdne valitsus käesoleva aasta II pooles riigi rakurssi ei muuda, väheneb õpetajate töötasu võrreldes kõrgharidusega töötajate keskmise töötasuga veelgi. Õpetajate palgaläbirääkimised puudutavad pea 25 400 õpetajat Eestis.
Suur osa valitsuserakondi lubas kaks aastat tagasi enne viimaseid riigikogu valimisi seada hariduse ja sealhulgas õpetajate palgad valitsuse prioriteediks. Enamus poliitilisi parteisid on deklareerinud, et õpetajate töötasud peavad olema vähemalt võrdsed Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga. Teadaolevalt on Eestis kõrgharidusega spetsialistide keskmine tasu ca 20% kõrgem riigi keskmisest töötasust. Paraku on aga õpetajate töötasud oluliselt madalamal tasemel ning kui õpetajate töötasud ei peaks tõusma, siis käärid üksnes suurenevad.
Oleme näitlikustamiseks välja toonud ka viimase 3 aasta lõikes seosed Eesti Vabariigi keskmise töötasu ja õpetajate töötasu miinimumi vahel ning õpetajate arvestusliku keskmise ja kõrgharidusega töötajate keskmise vahel:
|
Aasta |
Riigi keskmine töötasu (€) |
Õpetaja töötasu allammäär (€) |
Õpetaja töötasu allammäära suhe riigi keskmisesse (%) |
Õpetaja keskmise töötasu suhe riigi kõrgharidusega septsialistide keskmisesse (%) |
|
2018 |
1314 |
1150 |
88 |
87,5 |
|
2019 |
1407 |
1250 |
89 |
88,8 |
|
2020 |
1448 |
1315 |
91 |
88,6 |
|
2021* |
1481 |
1315 |
89 |
86,6 |
Nagu tabelist nähtub, on õpetajate töötasu alamäär lähenenud tagasihoidlike sammudega riigi keskmisele töötasule, kuid sel aastal oleme me sellest kaugenemas, st õpetajate töötasu alammäär võrreldes riigi keskmisega langeb.
Et me jõuaksime vähemalt erakondade väljakäidud lubaduste täitmiseni ning ühiskonna ootustele vastava töötasuni, peab õpetajatele kindlustatud töötasu alammäär ületama riigi keskmist töötasu, mis tähendaks omakorda, et õpetajate kesmine tasu saaks võrdseks kõrgharidusega töötajate keskmise tasuga. Seda eeldusel, et säilib eelmisest aastast rakendatud rahastamissüsteem, kus omavalitsustele eraldatakse iga ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks ka 17,1%. Õpetaja töötasu alammäär on see, mida õpetaja saab õpetamise töö eest, keskmisesse töötasusse on arvestatud ka kõikvõimalike lisaülesannete eest saadavaid lisatasud.
Riigi senine õpetajate palagapoliitika ei ole jätkusuutlik eelkõige õpetajate vanuselise struktuuri valguses, kus 54% töötajaskonnast on üle 50 aastased ning koolid on üha suuremates raskustes ametikohtade täitmisega. Vähene huvi õpetajaameti vastu on suuresti tingitud konkurentsivõimetust töötasust võrreldes teiste kõrgharidust nõudvate töökohtadega. Teatavasti nõutakse Eestis õpetajalt vähemalt magistri taseme haridust, kuid töötasu miinimum on üle neljandku võrra väiksem.
On teada, et ka riigikogu kultuurikomisjon on saatnud seoses õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamisega oma soovitused EV valitusele. Seal nimetatakse ühe olulise eesmärgina tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks, st keskmiselt 1,4 kordseks võrreldse riigi keskmisega. Kahjuks on aga viimased kaks riigi eelarvestrateegiat (RES) andnud järgmiseks nejaks aastaks õpetajate töötasu külmutamisega potentsiaalsetele uutele õpetajatele väga kahetsusväärseid signaale. Siinkohal tuleb teravalt meeles hoida valitsevat hetkeolukorda, kus riik on õpetajate järelkasvuga kriisis.
Eelmise aasta läbirääkimistel nentis minister, et kuigi ministeeriumil oleks vahendeid õpetajate töötasu tõstmiseks, jäi palgataseme külmutamine poliitilise otsusena peale. Sellest lähtuvalt teeme ettepanekud:
- tõsta alates käesoleva aasta septembrist õpetajate töötasu miinimum 1400 euroni,
- tõsta õpetajate töötasu alammäär alates 2022. aastast 1562 euroni.
Arvestades riigi majanduse keerulise olukorraga, kuid võttes siiski aluseks valitsuserakondade lubadused hariduse prioriseerimiseks, on EHL valmis ka kompromissiks:
- tõsta õpetajate töötasu alammäär riigi keskmise töötasuga võrdseks alates 2023. aastast, st astuda selleks vajalikke samme kahe järgneva aasta jooksul.
Kompromissettepaneku realiseerumise korral on vajalik säitada praegune rahastamismudel. Sellisel puhul on õpetajate töötasu alammäära tõus järgmine:
|
Aasta |
Riigi keskmine töötasu (€) |
Õpetaja töötasu allammäär (€) |
Õpetaja töötasu allammäära suhe riigi keskmisesse (%) |
Õpetaja keskmise töötasu suhe riigi kõrgharidusega septsialistide keskmisesse (%) |
|
2018 |
1314 |
1150 |
88 |
87,5 |
|
2019 |
1407 |
1250 |
89 |
88,8 |
|
2020 |
1448 |
1315 |
91 |
88,6 |
|
2021* |
1481 |
1315 |
89 |
86,6 |
|
2021* II pa |
1481 |
1400 |
95 |
92,2 |
|
2022* |
1562 |
1520 |
97 |
95,0 |
|
2023* |
1647 |
1647 |
100 |
97,6 |
Arvestades olulist töökoormuse tõusu, mis on õpetajatele lisandunud alates 2020. aasta märtsist, teeme ettepaneku:
- leida võimalus õpetajatele lisakoormusest tingitud lisatöö kompenseerimiseks enne 2021. aasta lõppu.
EHL-il on hea meel tõdeda, et on rakendunud lasteaiaõpetajate töötasu järeleaitamise meede, mille tulemusena on lasteaiaõpetajate töötasud saavutanud ametile väärilise taseme ning seotud mõneks ajaks kooliõpetajate töötasuga. Peame oluliseks, et see meede jätkuks ka järgnevatel aastatel.
Eelmainitu valguses soovime, et kehtestataks töötasu alammäärad ka kutsehariduse õpetajatele. Selleks tuleb kutseharidusasutuste pidajatel astuda läbirääkimistesse Eesti Haridustöötajate Liidu kui õpetajate esindusorganisatsiooniga üleriigilis(t)e kollektiivlepingu(te) sõlmimiseks, kus lepitaks kokku töötasustamise alused ning tööaja jaotumine kutsehariduseasutustes.
Asjalikku koostööd soovides
Reemo Voltri
EHL juhatuse esimees
