EHL-i ettepanekud valitsuserakondadele õpetaja palga ja riigi eelarve 2022-2025 kohta

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juht Reemo Voltri: “Usume uue valitsuse hariduseusku ja teeme ettepaneku algavatel riigi eelarvestrateegia aruteludel tõsta õpetajate töötasu. Samuti pöörame tähelepanu COVID-19 kriisist tingitud lisakoormuse kompenseerimisele.“

Eelmisel aastal riigieelarve  strateegiat (RES) 2021 – 2024 aastateks koostades otsustas Eesti Vabariigi Valitsus õpetajate palgatõus neljaks aastaks külmutada ja seega ka 2021. aastal õpetajate palka mitte tõsta. Möödunud aasta tõi õpetajaskonna igapäevaellu ka COVID-19 kriisi, õpetajatest said eesliinitöötajad. Kohe saab täis aasta, kus õpetajaskonna töökoormus on distantsõppest tingitud erisuste tõttu kasvanud. Tasuks aga eelmise valitsuse poolt külmutatud palk ja juba aastaid ebaõiglane töötasu – Eesti kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu on ligi 33% suurem õpetaja töötasu alammäärast.

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juht Reemo Voltri: “EHL on Vabariigi Valitsusele aastast aastasse ettepanekuid teinud leidmaks vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu tagamiseks. Viimastel palgaläbirääkimistel tekitas toonane valitsus olukorra, kus õpetajate keskmine töötasu, võrreldes teiste kõrghariduse spetsialistide keskmise töötasuga, langes, mitte ei tõusnud.”

Kui nädal tagasi kuulutas Postimehe ajakirjanik õpetajaskonna soovist küsida riigilt ligi 2000-eurost kuupalka, siis Reemo Voltri lükkab selle väite ümber: “Kes sellisest palgast ei unistaks, aga õpetajaskond on palgaläbirääkimistel alati hoidnud mõistlikku joont ning riigi eelarvestrateegia koostamisel on tehtud ettepanekud, mis arvestavad kogu riigi olukorda.”

Tema sõnul on tehtud valitsusele ettepanek õpetajate töötasu alammäär tõsta alates 2022. aastast võrdseks prognoositava riigi keskmise töötasuga. “Vastavalt 2020. aasta talvisele Eesti Panga majandusprognoosile on see 1562 eurot. Lisaks tuleks vähemalt igal järgneval aastal tagada õpetajate töötasu alammäära võrdsena hoidmine riigi keskmise töötasuga,” selgitas Voltri.

Kogu maailm, sealhulgas Eesti rahvas, ootab kiiresti ja võimalikult väikeste kahjudega COVID-19 kriisist väljumist. Naaberriigid ning hariduseusku valitsused peavad üheks edupandiks head haridust. Haridusse suunatud raha on arukas investeering igal ajal, eriti aga keerulistel aegadel. Õpetajad on panustanud hea hariduse jätkumisse COVID-i ajal pea terve aasta. “See on tähendanud lisaks paljudele ebamugavustele ka palju lisatööd. Siiani pole osatud tähelepanu pöörata asjaolule, et lisatöögi väärib kompenseermist. Tegime valitsusele ka selle kohta ettepaneku,” lisas EHL-i juht Reemo Voltri.

Eesti riigi kulutused haridusele on vähem tõusnud kui valitsussektori kulud üldiselt, selgus Education at a Glance 2020 uuringu tulemustest. Seetõttu on Eesti riigi hariduskulude protsent SKP-st oluliselt alla Euroopa keskmise. Selline hariduse väärtustamine annab jõudsalt hoogu eesootavale katastroofile. OECD 2020 uuringu kohaselt soovib 40% Eesti õpetajast lähima viie aasta jooksul ametist lahkuda. Mitme uurimustöö kinnitusena on see tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrghariduse spetsialistide töötasudega.

 

Eesti Haridustöötajate Liidu pöördumine valitsuserakondade poole

Lp Kaja Kallas
Reformierakond

Lp Jüri Ratas
Keskerakond

08.märts 2021

Lp valituserakondade juhid!

Pöördun Teie poole Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni – Eesti Haridustöötajate Liidu nimel. Teadaolevalt on algamas riigi eelarvestrateegia (RES) arutelud, mille käigus pannakse olulisel määral paika meie riigi rahalised prioriteedid järgmiseks neljaks aastaks. Me usume, et kõik valitsuserakonnad on seda meelt, et Eesti riik ja rahvas peavad olema ka edaspidi konkurentsvõimelised. Selleks peab jätkuma väga hea hariduse võimaldamine Eestis. Kui meie rahvas on hästi haritud, siis saab riigi majandus pikas perspektiivis õitseda ning seeläbi kasvada kogu ühiskonna hea- ja rahulolu.

Kohe saab täis aasta päevast, kui Eesti koolid kõik esimest koda täielikule distantsõppele suunati. Senisest täiesti erinev töökorraldus, mis on sisaldanud nii distanstõpet, kontaktõpet, hübriidõpet kui ka taaskord suuresti distantõpet, on pannud tohutu lisakoormuse õpetajatele. Selle lisakoormuse “tasuks“ on olnud eelmises (nagu ka üle-eelmises) RES-is õpetajate palga külmutamine neljaks aastaks. Nagu näeme, siis koroonakriis ei ole läbi ning koormuse vähenemist ei ole kusagilt näha ega oodata. Paraku ei ole aga õpetajad senise lisatöö eest saanud sentigi lisatasu. Et me saaksime rääkida õpetajate motivatsiooni hoidmisest, tuleb riigil leida võimalus õpetajate lisatöö kompenseerimiseks 2021. aasta jooksul. Loodame, et koostatavas RES-is aastateks 2022-2025 peab valitsus haridust prioriteetseks ning muudab viimaste RES-ide mustri õpetajate palkade kümutamsie osas.

Eesti on seni saanud olla uhke meil võimaldatava väga heal tasemel hariduse üle, mida näitavad ka rahvusvahelised uuringud. Vaadates aga meie õpetajate vanuselist koosseisu, sh väga madalat noorte õpetajate ja aina kasvavat vanemate õpetajate osakaalu, on olukord pehmelt öeldes muret tekitav. Olukord on lähiaastatel võtmas katastroofi mõõtmed, kui nüüdseks juba pensioniikka jõudnud ja järgmistel aastatel sinna jõudvad õpetajad töölt lahkuvad ning meil ei ole piisavalt uusi kvalifiteeritud õpetajaid, kellega ametikohti täita. Noorte õpetajate puuduse peamiseks põhjuseks on aga paraku konkurentsivõimetu töötasu.

Saime eriolukorra ajal, kui kõik õpilased olid distantsõppel ja füüsilisi kohtumisi üldse ei saanud korraldada, kinnitust, et õpetaja on asendamatu. Eesti õpetaja on auga magistriharidusnõudega spetsialist, mistõttu on üksnes õiglane, et ka tema töötasu on vähemalt võrdne meie teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga, mis on suurusjärgus 20% kõrgem riigi keskmisest töötasust. Seda eesmärki on praktiliselt kõik (ja mitte ainult valitsuses olevad) erakonnad enne valimisi ka deklareerinud.

Praegu kehtib hariduses rahastamissüsteem, kus omavalitsustele eraldatakse iga õpetaja ametikoha kohta õpetaja töötasu alammäärale lisaks vaid 17,1%. Selleks, et õpetaja keskmine töötasu oleks kõrharidusega spetsialistide töötasuga võrdne, peab õpetajate töötasu alammäär olema riigi keskmisest töötasust kõrgem. Allolevas tabelis oleme välja toonud, kuidas on aga viimastel aastatel muutunud õpetaja töötasu alammäär võrreldes nii riigi keskmise kui ka kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga:

 

Aasta

Riigi keskmine töötasu ()

Õpetaja töötasu alammäär ()

Õpetaja töötasu alammäära suhe riigi keskmisse tasusse (%)

Õpetaja töötasu alammäära suhe kõrgharidusega töötajate keskmisse tasusse (%)

2018

1314

1150

87,5

72,9

2019

1407

1250

88,8

74,0

2020

1448

1315

90,8

75,7

2021*

1481

1315

88,8

74,0

 

Selleks, et jõuaksime olukorrani, kus õpetaja keskmine töötasu oleks võrdne teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga, st õpetaja töötasu alammäär oleks võrdne riigi keskmise töötasuga, on praegusel hetkel puudu 11,2 protsendipunkti.

Eesti õpetajad kutsuvad valitsust seadma haridust lisaks sõnadele ka tegudes prioriteediks ning viima õpetajate töötasu vastavusse ametile seatud nõudmiste ja ootustega. Tugevaks indikaatoriks, et Eesti riik hindab kvaliteetset haridust ja väärtustab õpetajate tööd, on töötasu puudutava lubaduse elluviimine hiljemalt järgmisest aastast. See tähendaks, et õpetajate töötasu alammäär tuleks tõsta alates 2022. aastast võrdseks prognoositava riigi keskmise töötasuga, mis vastavalt 2020. aasta talvisele Eesti Panga majandusprognoosile on 1562 eurot. Lisaks tuleks igal järgneval aastal tagada õpetajate töötasu alammäära vähemalt võrdne tase riigi keskmise töötasuga. Selline edumeelne samm riigi poolt oleks ka väga selgeks sõnumiks meie tänastele noortele valida tulevikus enda elukutseks just see väga oluline ja väärikas amet. Haridusse suunatud raha ei ole mitte kulu, vaid arukas invetseering.

Lähtudes antud lubadustest ja kriitilisest seisust Eesti õpetajaskonnas, ootame, et enne valimisi antud lubadused saaksid kindlasti kajastatud loodavas RES-is ning konkreetsemalt ka 2022. aasta eelarves.

 

Asjalikku koostööd soovides

(allkirjastatud digitaalselt)

Reemo Voltri

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees

 

Kõik kategooriad

Liikmeks Astumine

Astu ametiühingu liikmeks