EHL-i ettepanekud Riigikogu kultuurikomisjonile õpetajate järelkasvu ja õpetajakutse väärtustamiseks
Riigikogu kultuurikomisjon arutas 20. oktoobril 2020 koos õpetajate esindajatega õpetajate järelkasvu ja õpetajakutse väärtustamisega seotud teemasid. Oma ettepanekud tegevustest, mida rakendada õpetajate järelkasvu tagamiseks jagasid ka EHL-i esindajad juhatuse liige Karin Klemmer ja juht Reemo Voltri. Istungil osalesid veel ka Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu ning Õpetajate Ühenduste Koostöökoja esindajad.
EHL-i seisukohad õpetajakutse väärtustamise ja järelkasvu teemal:
- Töötasu
Õpetaja töötasu peab olema vähemalt võrdne teiste Eesti kõrgharidusega töötajate töötasuga. Õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Praegust rahastamismudelit arvetades peab see olema ligi 102,5% Eesti riigi keskmisest töötasust.
Tabelist on näha kuidas viimastel aastatel on Eesti õpetajate töötasu muutunud ning kuidas see suhestub Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmise palgaga järgmistel neljal aastal.
|
Aasta |
Riigi keskmine töötasu (€) |
Õpetaja töötasu alammäär (€) |
Õpetaja töötasu alammäära suhe riigi keskmise töötasuga (%) |
Õpetaja arvestuslik keskmine töötasu (€) |
Õpetaja keskmise töötasu suhe riigi keskmise töötasuga (%) |
Kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu võrreldes (%) |
Õpetaja töötasu alammäära suhe kõrgharidusega töötajate keskmise töötasuga (%) |
|
2018 |
1314 |
1150 |
87,5 |
1380 |
105 |
87,5 |
72,9 |
|
2019 |
1407 |
1250 |
88,8 |
1500 |
107 |
88,8 |
74,0 |
|
2020 |
1422 |
1315 |
92,4 |
1540 |
108 |
90,2 |
77,0 |
|
2021* |
1428 |
1315 |
92,1 |
1540 |
108 |
89,9 |
76,7 |
|
2022* |
1492 |
1315 |
88,1 |
1540 |
103 |
86,0 |
73,4 |
|
2023 |
1564 |
1315 |
84,1 |
1540 |
98 |
82,0 |
70,1 |
|
2024 |
1625 |
1315 |
80,9 |
1540 |
95 |
79,0 |
67,4 |
*Eesti keskmise palga prognoos
Vastavalt rahvusvahelisele haridusuuringule Education at a Glance 2020 olid 2019. aastal Eesti õpetajate töötasud, võrreldes ostujõudu nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikide õpetajate töötasudega, peaaegu kõige madalamad. Viimasel kohal oli Läti. Kui aga arvestada, et Lätis õpetajate töötasud järgmisel aastal tõusevad, siis üsna suure tõenäosusega langeb Eesti edaspidi viimasele kohale. Oleme PISA tulemuste järgi hariduse tasemelt tippriik, kuid palgatasemelt viimaste hulgas.
Education at a glance 2020 toob välja Eesti riigis ühe negatiivse näitaja, milleks on valitsemissektori kogukulude suhteline kasv üle 8 protsendipunkti suurem kui riiklike hariduskulude kasv (2012 – 2017. aasta jooksul). See tähendab hariduskulude osakaalu langemist SKP-st alla Euroopa Liidu ja OECD keskmise, moodustades ainult ligi 4,5% SKP-st. Kas me saame rääkida selliste põhimõtteliste näitajate varal hariduse prioretiseerimisest Eesti Vabariigis? Näiteks on Uus-Meremaal vastav näitaja ligi 6,5% SKP-st.
- Töökoormus
Õpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas. Reaalsuses on see keskmiselt üle 45 tunni nädalas, mis on seadusega sätestatust peaaegu 1/3 võrra suurem. Selline olukord ei ole jätkusuutlik. Leida tuleb lahendused, kasutades õppetöös muuhulgas tänaseid digitehnoloogia võimalusi. Uue tehnoloogia võimalustega tuleb arvestada ka olemasolevate õppekavade kaasajastamisel, mis praegu taas päevakorral on. Õpetamises peame liikuma individuaalsema lähenemise poole, kuid see ei tohi tähendada õpetajate töökoormuse tõusu. Leidma peab võimalused õpetaja töökoormus viia vastavusse Eesti Vabariigis kehtivate seadustega (see on ka aspekt, mida peavad oluliseks noored).
- Vanuseline struktuur
Eesti õpetajaskond vananeb ja õpetajaskonna pealekasv on liiga väike. Peaaegu 3500 õpetajat on 60aastased ning vanemad. Samas on meil alla 30aastaseid õpetajaid alla 1500. Õpetajate juurdekasv on selgelt puudulik. Seetõttu suureneb üha enam 50+ vanuserühma õpetajate osakaal õpetajaskonnas. Seda isegi hoolimata sellest, et meil on viimastel aastatel õpetajate koguarv suurenenud. 2015/2016. õppeaastal oli õpetajate arv 14 400. 2019/2020. õppeaastal oli antud näitajaks 15 800. 50+ õpetajate osamäär suurenes samal ajal 1/6 võrra (43%-lt 50%-ni). EHL ei taha öelda, et õpetaja kõrgem vanus on probleem, paljud vanemaealised õpetajad teevad väga head tööd. Mure on õpetajate järelkasvus!
Eestis on ligi 16 000 õpetajat. Eeldades, et õpetaja töötab 40 aastat, oleks meil vaja ainuüksi üldhariduskoolidesse igal aastal 400 uut õpetajat juurde. Lisaks peaksid nad jääma õpetaja ametit pidama järgmiseks 40 aastaks. Reaalne on see, et päriselus nii ideaalselt elu ei käi, kõik õpetaja elukutsesse astunud ei jää nii kauaks teenistusse. Statistika näitab, et pooled õpetajad lahkuvad elukutsest juba peale paar aastat koolis töötamist. Kui seda reaalset nii-öelda kadu arvestada, siis on vaja igal aastal kooli ligi 800 uut õpetajat lisaks. Paraku on see arv hetkel oluliselt väiksem.
Kõik eespool kirjeldatu ja numbrid, aga kehtivad vaid tavaolukorras (Eesti õpetajate vanuselist struktuuri arvestades, kus hetke seisuga on üle 60 aastaseid õpetajaid ligi 3500). Ja kui need kõik lahkuvad 5 aasta jooksul, siis on meil vaja peaaegu kaks korda rohkem uusi õpetajaid kui nö tavaolukorras.
- Õpetajate kooli jäämine
Kui õpetaja on jõudnud kooli tööle, siis nagu eespool mainitud sai, pooled õpetajad lahkuvad elukutsest juba peale paar aastat koolis töötamist. Miks? Põhjuseid on mitu:
a) Madal töötasu. Palk peab olema konkurentsivõimeline nagu esimeses punktis sai välja toodud (õpetaja töötasu peab olema vähemalt võrdne teiste Eesti kõrgharidusega töötajate töötasuga).
b) Juhtimiskultuur ja -oskus. Koolide juhtimise osas peab olema suurem kvaliteedikontroll. Oleme arvamusel, et teatud regulaarsusega peaks toimuma (nt peale igat viite aastat) koolijuhi atesteerimine, millelel järgneb analüüs ning vajadusel koolijuhi suunamine arengut toetavatele koolitustele jms. Siinkohal võiks eeksujuks võtta riigigümnaasiumite juhtimise kvaliteeti ning juhtide arendamise süsteemi.
c) Karjäärivõimaluste puudumine. Eestis puudub õpetajatel karjääriredel. Noor õpetaja tuleb kooli ja hakkab saama riigis kehtestatud töötasu alammäära. Ükskõik kui palju ta end arendab ning oma kvalifikatsiooni tõstab, jääb tema palk ikkagi kuni tema tööaja lõpuni riikliku miinimumi tasemele. Antud olukord pole noortele motiveeriv. Eestis kehtis 2014. aastani süsteem, kus oli toimiv õpetaja karjäärimudel. Selle alusel oli vabariigis õpetajaskonnast ligi 25% vanemõpetajaid ning alla 5% õpetaja-metoodikud. See oli õpetajatele motiveeriv süsteem, sest kõrgem järk garanteeris ka suurema töötasu. Lähiajal peame looma õpetaja karjäärimudeli ning leidma selle realiseerimiseks vajalikud vahendid.
5. Õpetaja ameti väärtustamine kõigil tasanditel
On oluline, et nii tööandjad (KOV, ministeerium) kui ka tööandjate esindajad (st direktorid), väärtustaksid õpetajat ning ka ühiskondlik ja lapsevanemate poolne suhtumine oleks õpetajat väärtustav. Ühiskondlikku suhtumist saavad muuta eelkõige just koolipidajad ning koolide juhtkonnad. Olukorda tuleb parandada kiiresti ja resoluutselt, kui me soovime, et noored tuleksid kooli õpetajateks ning õpetajate järelkasv suureneks mitte ei kahaneks. Hetkel kahjuks on koolides aina suuremaks mureks lapsevanemate üleolev suhtumine ja sekkumine.
