EHL-i juht Reemo Voltri riigieelarve 2021 – 2024 strateegiast: Vabariigi valitsuse otsus õpetajate palk järgmised neli aastat külmutada viib streigini
PRESSITEADE
6.oktoober 2020
Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri riigieelarve 2021 – 2024 strateegiast: Vabariigi valitsuse otsus õpetajate palk järgmised neli aastat külmutada viib streigini
Vabariigi Valitsuse, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) õpetajate palgaläbirääkimistel selgus, et õpetajate palka 2021. aastal ei tõsteta. Olukorra muudab veelgi halvemaks riigieelarve 2021-2024. aasta strateegia, mis ütleb väga selgelt, et järgmised neli aastat õpetajate töötasu ei tõuse. Eesti suurim õpetajate esindusliit ei ole tulemustega rahul.
Päev tagasi tähistas kogu Eesti õpetajate päeva. Alles see oli, kui rõõmustasime maailma suurima haridusuuringu PISA tulemuste üle, mis pidas Eestis antavat haridust maailma parimaks (PISA, 2018). Küll edastas rahvusvaheline uuring Education at a Glance 2020 kurvemaid sõnumeid. Eesti õpetajate ja koolijuhtide töötasud arvestades ostujõudu on nii OECD kui ka Euroopa riikide võrdluses eelviimased kohal, edastatakse üksnes Lätit. “Küll tegeletakse naaberriigis aina jõulisemalt riiklikul tasandil õpetajaskonna väärtustamise ning konkurentsivõimeliste palkade tagamisega. See tähendab, et järgmisel aastatel võib Eesti end juba viimaselt kohalt leida,” nendib EHL-i juht Reemo Voltri.
EHL on Eesti Vabariigi Valitsusele aastast aastasse ettepanekuid teinud leidmaks vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja lahendust eesootavale katastroofile. Nimelt, 40% Eesti õpetajast soovib lähima viie aasta jooksul ametist lahkuda (OECD, 2020). Mitmete uuringute kinnitusena on see tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrghariduse spetsialistide töötasudega.
Vabariigi Valitsus ning Haridus- ja teadusministeerium rõhutavad õpetajate töötasude tõusu, mis nende sõnul on olnud OECD riikidega võrdluses üks kiiremaid ja seda just protsentuaalselt. „See on ainult näiline. Meie stardipositsioon võrreldes teiste riikide õpetajate palkadega on lihtsalt väga madal olnud. Kui väga madalale töötasule lisada juurde suur protsent palgatõusu, siis see ei tähenda veel, et on saavutatud hea või konkurentsivõimeline palk,“ selgitas EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri.
Eesti riigi kulutused haridusele on vähem tõusnud kui valitsussektori kulud üldiselt, selgus Education at a Glance 2020 uuringu tulemustest. Seetõttu on Eesti riigi hariduskulude protsent SKP-st oluliselt alla Euroopa keskmise. „Eestlased peavad end haridusrahvaks ja valitsuserakonnad räägivad haridusest kui prioriteedist. Aga viimaste palgaläbirääkimistega on tekitatud olukord, kus õpetajate keskmine töötasu (võrreldes teiste kõrghariduse spetsialistide keskmise töötasuga) langeb, mitte ei tõuse,“ nentis Voltri.
Valitsus ning Haridus- ja Teadusministeeriumi sõnul on õpetaja keskmine töötasu 108% Eesti Vabariigi keskmisest palgast. Teadaolevalt on eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmine töötasu ligi 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. „Palgakõneluste tulemusena saab eesti õpetaja järgmisel aastal keskmiselt 10% vähem palka kui teised sama haridusega töötajad Eestis ja miinimum töötasu on veerandi võrra väiksem kui kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu,“ sõnas Reemo Voltri.
Õpetajate nukker olukord aina kasvab, kui mõelda valitsuse sõnumitele õpetajate palkade külmutamise võimalikkusest järgmiseks neljaks aastaks: “Kui valitsus kaalub õpetajate palgad järgmiseks neljaks aastaks külmutada, siis tuleb kindlasti, kas või streigiga kaitsta Eesti väga head haridust ning õpetajaid, kes on Eesti riigi eduloo garantiiks,“ ütles EHL-i juht Reemo Voltri.
