EHL UUDISKIRI: Hariduselu Pidulikud Toonid
Tere!
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) saadab Õpetajate päeva puhul teele pidulikud tervitused. Kostugu EHL-i õnnitlused suurelt ja kaugelt igasse kooli, klassi ja õpetaja südamesse! EHL püüab hariduse valdkonda arendada nii, et õpetajatel oleks ka kõik teised päevad veelgi rõõmsamad.
Jätkame ka teistel põhjustel ülevamates meeleoludes. Kutsume kõiki kaasa elama Aasta Õpetaja konkursi finaalile, Aasta Õpetaja 2019 galale. Tunnustusüritusest on kasvanud suurejooneline ettevõtmine. Sündmus, mis päädib väärika tähelepanu ja märkimisväärsete preemiatega. Kohal on ka Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindaja, kellel on au anda üle üks auhindadest. Esimese sügiskuu uudiskirjas peatume muuhulgas läbirääkimistel Vabariigi Valitsusega ja valgustame sündmuste telgitaguseid.
Lugupidamisega!
Eesti Haridustöötajate Liit
AASTA ÕPETAJA 2019
Täna, 5. oktoobril selguvad Aasta Õpetaja konkursi laureaadid. Tänusündmus toimub juba seitsmendat korda toimuval Aasta Õpetaja galal. Kokku kuulutatakse välja laureaadid 11 kategoorias. Tunnustusürituse eestvedajateks on Eesti Haridustöötajate Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium.
EHL-il on au anda auhinnatule üle tiitel Haridustegu 2019. Haridustegu tiitel antakse tegijatele, kes on lisaks igapäevatööle panustanud viimasel paaril aastal mõnesse hariduselu edendavasse sündmusesse või arendustöösse. Sel korral on nominentideks Liikuma kutsuv kool: pilootkoolist mentoriks (Antsla Gümnaasium, Võrumaa); Luua Metsanduskooli õpilaste innovatsiooniprojekt „Flying Forest“ (Jõgevamaa), Piirkondlik eesti keele kui teise keele metoodikakeskus (Lasteaed Kelluke, Tartu).
Otseülekande Jõhvi kontserdimajas kell 18.45 algavalt galaõhtult toob igasse kodusse ETV. Enne aga vaata, kes on nomineeritud, kellele kaasa elada, kellest innustuda ning keda peagi õnnitleda 😉 https://www.hm.ee/et/uudised/selgusid-aasta-opetaja-nominendid
KOOS JÕUAME, KOOS SUUDAME
Aasta Õpetaja konkurss on üks õnnestunud näide, kuidas ühisel jõul ja koostööd tehes jõuame suurte ning oluliste hetkedeni, saavutame palju. See on rõõmus sündmus, mis annab positiivset jõudu igapäevatööks. Lisaks Aasta Õpetaja konkursi eestvedamisele jätkab EHL tööd paremate töö- ja palgatingimuste saavutamiseks. Anname siinkohal statistilise ülevaate, mis puudutab õpetajaskonna ja õpetajate mainet, õppekeskkonna- ning töötingimusi. Tutvustame tööpõldu, mida ootame kõiki harima 🙂
Eestis soovib ainult 1,4% 15-aastastest õpilastest saada õpetajaks, mis on üks madalamaid tulemusi PISA uuringus osalevate riikide seas ja jääb tublisti alla OECD keskmise 4,2% (OECD, 2018). Sellegipoolest on uute õpetajate leidmisel küsimus pigem kvaliteedis kui kvantiteedis. Kuigi õpetajaskond vananeb ja ligi 50% kõigist Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatest on 50-aastased või vanemad (OECD keskmine: 36%), seab koolieas inimeste arvu kahanemine uute õpetajate värbamisele järgmistel aastatel piiranguid.
OECD haridusstatistika kohaselt peab ligi 80% Eesti põhikoolilõpetajatest kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks. Eestis seostub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppevaldkond üldiselt kõrgeima tööhõive määra ja sissetulekuga ning on viimasel viiel aastal olnud kõrghariduse lõpetanute poolest ülekaalukalt kõige kiiremini kasvav valdkond. Üksnes 4% kõrgharidusega täiskasvanuid Eestis on omandanud hariduse IKT valdkonnas, kuid 2017. aastal kõrgharidusõppe lõpetanute seas on IKT valdkonna lõpetanuid ligi 8%. Tegu on OECD riikide seas ühe kõrgeima näitajaga, mis ületab OECD keskmise peaaegu kahekordselt
Kõrgemad palgad on üks peamisi strateegiaid õpetajaameti atraktiivsuse suurendamiseks. 2013. aasta muudatus õpetajate palgaarvestuses (lepinguliste tundide asemel tasu täiskoormusega töö eest) tõi õpetajatele kaasa märgatava palgatõusu (OECD, 2015). Aastatel 2013‒2017 tõusid keskmised tegelikud palgad 35% kõigil tasemetel alusharidusest üldkeskhariduseni. Tegu oli ühe järsema tõusuga OECD riikides, kuid sellest hoolimata on õpetajate tegelikud palgad Eestis kõigil haridustasemetel OECD riikide madalamate hulgas.
Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetaja töötasu miinimum on aga keskmisest palgast 10% madalam. Lasteaiaõpetajad teenivad Eestis u 37% vähem kui kõrgharidusega töötajad (OECD keskmine: 22%). Eesti kõrgharidusega õpetajate palk on võrreldes teiste OECD riikidega viimaste hulgas.
Kui 2013. aastal leidis ainult 13,7% õpetajatest (TALIS, 2018), et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, siis aastaks 2018 oli rahulolevate õpetajate hulk kahekordistunud (tulemuseks 39%). Teisest küljest vaadatuna näitab see number, et 61% õpetajaskonnast tunnetab pigem teisiti.
*OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis
*Eestikeelne kokkuvõte OECD läbi viidud rahvusvahelise haridusstatistika kogumikust Education at a Glance 2019 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf
NELI OLULIST HETKE LÄBIRÄÄKIMISTE AJALOOS
31. mai 2019 kell 8.15
Maikuus avalikustab Riigi eelarvestrateegia 2020-2023. Riigikogu infotunnis teatab Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, et õpetajate palkasid järgneval neljal aastal ei tõsteta. Samuti ei nähta ette palgatõusu mitmetes teistes avaliku sektori ametites, loobuti ka teadusrahade 1% tõusust. Eesti õpetajate esindusorganisatsiooni Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimees Reemo Voltri seisukoht avalikus pöördumises riigieelarve strateegia kohta: „Õpetajate pealekasv Eestis langeb katastroofiliselt ja oleme palgaga jõudmas tagasi aastasse 2012“.
2. juuli 2019 kell 9.30
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku alustada läbirääkimisi olukorra parandamiseks. Eesti õpetajate esindusorganisatsioon avaldab avalikkusele muret riigi eelarvestrateegia pärast, mis seab tõsiselt ohtu Eesti hariduse kvaliteedi ning kõrgharidusega õpetajate järelkasvu. Vaatamata korduvatele ettepanekutele istuda ühise laua taha Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ei reageeri. EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri: „Õpetajate esindusorganisatsioon on nördinud. Haridus- ja Teadusministeerium suhtub ükskõikselt ettepanekusse alustada läbirääkimisi.“ „Kui ministeerium ei leia põhjust läbirääkimiste alustamiseks ning koos lahenduste leidmiseks, siis on EHL-i volikogu otsustanud kaaluda streigi planeerimist,“ peab edastama Reemo Voltri õpetajaskonna nimel seisukoha. EHL-i esindus pöördus Riikliku lepitaja kantselei konsultatsioonile planeerimaks edasise samme.
24. september kell 14.30
Eesti Haridustöötajate Liit asub Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu nimel Vabariigi Valitsusega läbirääkimistele. Eesti õpetajaid esindab Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindus, kes on korduvalt avaldanud muret Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 pärast, mis paneb Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu raskesse olukorda. „Eesti riigis antava hariduse kvaliteet on kõrge. Aga milles me pole eesrinnas, on õpetajate palgad. Juba praegu on õpetaja palk teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmisest töötasust oluliselt väiksem. Kui see järgmised neli aastat ei tõuse, siis kukub magistrikraadiga pedagoogide keskmine palk samale tasemele, kui see oli 2012. aastal, mil õpetajad olid sunnitud streikima. Siis ei olnud õpetajate järelkasvuga nii katastroofiline olukord kui praegu. Mitte järgnevad neli aastat ei vii õpetajate puudust katastroofi äärele, vaid me juba oleme seal ja Vabariigi Valitsuse otsused ainult süvendavad seda,” nendib Voltri.
26. september kell 14.37
EHL-i juhatuse esimees ja õpetaja Reemo Voltri kokkuvõte läbirääkimistest Vabariigi Valitsusega: „Saavutasime olukorra, kus õpetajaskonna keskmine palk ei kaugenenud Eesti keskmisest palgast. See tähendab, et aastal 2020 õpetajate olukord ei halvene. Küll ei ole me veel jõudnud peamise eesmärgini, milleks on õpetajaskonna keskmise töötasu tõus samale tasemele, kui seda on teiste Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmine palk. Tegutseme selle nimel, et ka järgnevatel aastatel hoitakse järjepidevust, peetakse kinni põhimõttest tõsta õpetajate palka igal aastal ja seda vajalikus tempos. Soovime saavutada õpetajate keskmiseks sissetulekuks palganumbrit, mis väärtustab igat kõrgharidusega spetsialisti.
Täname ja avaldame lugupidamist kõigile toetajatele, kaasamõtlejatele ning partneritele, kes tegutsevad hea hariduse, õpetajaskonna järelkasvu ja hea vaimsusega koolide nimel.
EHL jätkab ning saame seda teha paremini, mida suuremat hulka inimesi õpetajaskonnast esindame!”
Fotol: EHL-i esindus teel Riikliku lepitaja kantseleisse
LIITU MEIEGA: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/ KÜSI MEILT: https://ehl.org.ee/liikmele/foorum/ JÄLGI MEID: kodulehel ja Facebookis TELLI UUDISKIRI: https://ehl.org.ee/.
