EHL UUDISKIRI: Läbirääkimiste eel!

Tere!

25. septembril kell 14.30 astub Eesti õpetajate esindusorganisatsioon Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) Vabariigi Valitsusega läbirääkimiste laua taha. Hinnanguliselt õpib Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel Eesti koolides 150 tuhat last ja noort ning õpetajate arv on 25 400. Need on suured arvud ning hea haridus on  suur väärtus, mille eest EHL seisab. Tänases pöördumises anname veel kord ülevaate õpetajaskonda puudutavatest murekohtadest Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 valguses.  

Üheskoos suudame!

Eesti Haridustöötajate Liit

PRESSITEADE
24. september 2019

Eesti Haridustöötajate Liit asub Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu nimel Vabariigi Valitsusega läbirääkimistele 25. septembril kell 14.30

Läbirääkimiste laua taha kogunevad õpetajaskonna tuleviku üle otsustama minister Mailis Reps, Eesti Valdade ja Linnade Liidu esindajad. Eesti õpetajaid esindab Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esindus, kes on korduvalt avaldanud muret Eesti Vabariigi eelarvestrateegia 2020-2023 pärast, mis paneb Eesti hea hariduse ja õpetajaskonna järelkasvu raskesse olukorda.

EHL-i  juhatuse esimees Reemo Voltri sõnul on mitmeid aastaid pingutatud, et õpetajate olukord paraneks, tekiks stabiilne järelkasv ja õpetajaameti maine kasvaks, seda eeskätt noorte seas. Nii OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) kui ka haridusstatistika kogumik Education at a Glance 2019 toovad esile Eesti magistrikraadiga pedagoogide madala palga võrreldes ametikaaslastega teistes riikides. Samas tõstetakse Eesti õpetajaid esiritta nende oskuste pärast tunde efektiivselt läbi viia.

„See kõik tõestab veel kord, kui kõrgel tasemel on meie õpetajaskond ja Eesti riigis antava hariduse kvaliteet. Aga milles me pole eesrinnas, on õpetajate palgad. Juba praegu on õpetaja palk teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmisest töötasust oluliselt väiksem. Kui see järgmised neli aastat ei tõuse, siis kukub magistrikraadiga pedagoogide keskmine palk samale tasemele, kui see oli 2012. aastal, mil õpetajad olid sunnitud streikima. Siis ei olnud õpetajate järelkasvuga nii katastroofiline olukord kui praegu. Mitte järgnevad neli aastat ei vii õpetajate puudust katastroofi äärele, vaid me juba oleme seal ja Vabariigi Valitsuse otsused ainult süvendavad seda,” nentis Voltri.

Eesti on OECD riikide hulgas kõige vanema õpetajaskonnaga riik. Meie 7.–9. klassi õpetaja keskmine vanus on 49 aastat (OECD riikide keskmine on 44 aastat). Sealjuures on 54% Eesti õpetajatest vanemad kui 50 eluaastat (OECD liikmete vastavaks näitajaks 34%). Samuti on viimaste hulgas Eesti kõrgharidusega õpetajate palk. OECD haridusstatistika kogumikust selgus ka tõik, mille kohaselt ligi 80% Eesti põhikoolilõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks. “Me ei saa kuidagi oodata, et noored inimesed otsustaksid valida minna õpetajaks õppima, kui sama haridustasemega spetsialistidele makstakse teistes ametites palju suuremat töötasu,” selgitas Reemo Voltri fakti, miks on oluline rääkida lisaks töötingimustele ka palgast.

Kui praegune valitsus ei näe ette lasteaia- ja kooliõpetajate töötasu tõusu järgmiseks neljaks aastaks, suureneb oht, kus õpetajate puudus kasvab veelgi.  „Sellistes tingimustes ei anta Eestis sama head haridust, millega oleme siiani harjunud ja mida maailm eeskujuks seab. Samuti ei hoia me ära õpetajaskonna vähenemist. Seame ohtu Eesti hea hariduse ja hea õppimiskeskkonna koolides,“ rääkis Voltri.

*OECD läbi viidud rahvusvaheline uuring The Teaching and Learning International Survey (TALIS) õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

 *Eestikeelne kokkuvõte OECD läbi viidud rahvusvahelise haridusstatistika kogumikust Education at a Glance 2019 https://www.hm.ee/sites/default/files/eag2019_cn_est_03.09.19_final.pdf

 EHL SELGITUS EESTI VABARIIGI  EELARVESTRATEEGIA TAGAJÄRGEDEST

• Koalitsiooniläbirääkimistel osalevatest erakondadest on Keskerakond lubanud 2019. aasta valimisplatvormis õpetajate töötasu tõusu 2000 euroni, mis on ca 120% prognoositavast keskmisest palgast aastal 2023. Isamaa on lubanud, et õpetaja töötasu peab olema vähemalt 120% keskmisest palgast.
• Õpetajate järelkasv on juba hetkel ebapiisav ja seda just eelkõige konkurentsivõimetu palga pärast. Meil on üle kahe korra rohkem üle 60 aasta vanuses õpetajaid kui õpetajaid vanuses alla 30ndat eluaastat. Eesti õpetajate keskmine vanus on OECD riikide kõrgeim.
• Õpetaja on kõrgharidusega spetsialist. Eestis on kõrgharidusega inimeste keskmine töötasu 20% kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetaja töötasu miinimum on aga keskmisest palgast hoopiski 10% madalam. Seega on vahe 1/3 ning see suureneb iga järgneva aasta jooksul aina rohkem.
• Kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu kaugeneb Eesti keskmisest palgast, kukub see õpetajate 2012. aasta palgatasemele. Suureneb väga tõsiselt oht, kus õpetajate puudus võib langeda veelgi madalamale.
• Kooliõpetaja töötasu miinimum käesoleval aastal on 1250 eurot, mis moodustab selle aasta Eesti prognoositavast keskmisest 89%. Allolevas tabelis on ära toodud, kuidas on õpetaja töötasu miinimum viimastel aastatel muutunud võrreldes riigi keskmise palgaga:

*30.05.2019 kinnitatud RES-i prognoosi tabelist on näha õpetajate töötasu langust (praeguse valitsuse plaanide järgi) samale tasemele, kus ta oli aastal 2012. Arvestades siinjuures Eesti õpetajate vanuselist hetkeseisu, näib õpetajate järelkasvu vähenemine järgnevatel aastatel veelgi süvenevat.*30.05.2019 kinnitatud riigi eelarvestrateegia (RES) järgne prognoos

• Sellises olukorras langeb Eesi hariduse kvaliteet ja konkurents õpetaja ametisse. Taolistes tingimustes ei saa tagada sama head haridust Eestis, millega oleme siiani harjunud ja mida ülejäänud maailmas eeskujuks seatakse.
• Olukord paraneks, kui õpetaja töö oleks ihaldusväärne ning õpetajate töökohtadele on konkurents. Valitsusel on vaja ellu viia oma lubadus ning tõsta järgmisel aastal õpetajate töötasu miinimum 1458 euroni.

Järgmises tabelis on ära toodud EHL-i poolt pakutud alternatiivne võimalus nimetatud eesmärgi täitmiseks:

KUTSUME KÕIKI, KEL LÄHEB KORDA HARITUD EESTI TULEVIK, ÜHINEMA EHL-ga!

Riigi eelarvestrateegia 2020-2023 on taas tõstnud teravalt  päevakorda õpetajaskonna järelkasvu ja hea hariduse tuleviku. Käes on aeg, kus EHL vajab iga õpetajat kaasa mõtlema ning koos lahendusi leidma!

Kutsu oma töökaaslased, sõbrad ja tuttavad teistest haridusasutustest meie ühiste tegemistega ühinema. Et EHL-i sõnum võimalikult paljudeni jõuaks, palume Sul edastada meie pöördumine kõikidele, kel soov kursis olla õpetajaskonda puudutavate teemadega. 

Liikmeks saab registreeruda: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/