9. juunil toimus EHL-i lasteaiaõpetajate nõukoja (LANK) esimene kohtumine
Eesti Haridustöötajate Liit korraldas 9. juunil maakondade alushariduse esindajate seminarivormis kohtumise 09.06.2017 Tallinnas Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotellis.
EHL on asunud jõulisemalt kaasa rääkima Eesti alushariduses toimuvale. EHLi juhatuse töös osaleb nüüd põhikirjaliselt ka lasteaiaõpetaja ja moodustatud on üleriigiline lasteaiaõpetajate nõukoda.
Nõukoja esimesel kohtumisel esinesid HTMi üldhariduse peaekspert Tiina Peterson ja Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika dotsent Tiia Õun. Lisaks andis ülevaate EHLis toimunud alusharidust puudutavatest sündmustest EHL juhatuse lasteaednike esindaja Reet Lepp ja kohtumise teises pooles juhatas diskussiooni EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri lasteaiaõpetajate töö- ja puhkeaja korraldusest ning personalikorralduse erinevatest mudelitest.
HTMi üldhariduse peaekspert Tiina Petersoni ettekande teemaks oli seadusandlus ja rahastus. Alusharidust puudutavas seadusandluses on oodata mitmeid muudatusi, vaadatakse üle mitmeid määrusi ja regulatsioone: lastehoid ja koolieelne lasteasutus viiakse ühtse regulatsiooni alla, selleks välja töötatud alushariduse ja lapsehoiu ühtne strateegia; koolieelsete lasteasutuste seaduses on samuti juba aegunud regulatsioone, milleks on ellu kutsutud HTMi sisene alushariduse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus. Kindlasti kaasatakse edaspidi aruteludesse ka huvigruppe. Muudatuste eesmärgiks on alushariduse kvaliteedi säiltamine ja tõstmine. Kvaliteeti peavad aga toetama soodsad töötingimused, sealhulgas lasteaiaõpetajate töötasu.
Lasteaiaõpetajate töötasu osas on üle-eestiliselt oodata positiivseid muudatusi, sest alates 1.septembrist 2017 ei tohi olla lasteaiaõpetaja töötasu väiksem kui 840 eurot. Selleks on riigi poolt välja töötatud meede, mis seoks lasteaiaõpetaja töötasu kooliõpetaja töötasu miinimumiga riiklikul tasandil. Sellel eesmärgil toetatakse edaspidi riigieelarvelist KOV-i, kui ta tõstab lasteaiaõpetaja töötasu etteantud määrani. Toetuse saamiseks peab KOV tegema otsuse, et alates 2017.a. 1. septembrist on lasteaiaõpetaja töötasu alammäär võrdne 80% kooliõpetaja töötasu alammääraga. Otsus peab sel aastal olema tehtud ja HTMi esitatud 20. augustiks 2017. Järgmisel aastal, st alates 01.01.2018 peab lasteaiaõpetaja töötasu alammäär olema võrdne 85% -ga kooliõpetaja alammäärast ja 01.01. 2019 90% -ga kooliõpetaja alammäärast ning magistri tasemel õpetajatel võrdne 100%-ga kooliõpetaja töötasu alammäärast. Meetme elluviimiseks on kavandatud riigieelarvest 61 miljonit eurot ja otsus jõustub 1. juulil 2017.
Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika dotsent Tiia Õun rääkis oma ettekandes õpikäsituse rakendamisest ja töökorralduse uuringutest koolieelsetes lasteasutustes.
Kõikides haridusasutustes on vaja rakendada muutunud õpikäsitust. Uuringutes on selgunud, et lapse arengu parimate tulemuste saavutamiseks tuleks alushariduse peamise põhimõttena näha lapsekeskse ja täiskasvanust lähtuva õpikäsituse kombineerimist õppetegevustes. Eestis uuritu põhjal õpetajad lähtuvad õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel küll kõige enam lapsekeskse õpikäsituse põhimõtetest, kuid teevad seda vaid osaliselt. Õpetajad kasutavad ka täiskasvanust lähtuva ja lapse juhitud õpikäsituse põhimõtteid, seega on õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel lapsekesksest õpikäsitusest lähtumisel veel arenguruumi. Õpetajad pööravad oma tegevustes rohkem tähelepanu rühmas positiivse meeleolu loomisele ning õpetatava materjali lastele arusaadavaks tegemisele kui lastele valikute tegemiseks ja iseseisvaks õppimiseks võimaluste loomisele.
Töökorralduse uuringutes on hetkel kõige huvipakkuvam üldsusele 1 õpetaja töökorralduse mudeli rakendumine, mille puhul senised uurimistulemused näitavad siiski palju ka positiivseid tulemusi nii töötajate rahulolus kui õppe- ja kasvatus töö tulemustes, kuid uuringute kokkuvõte on hetkel veel siiski tõdemus, et et uue töökorraldusega on personal kõige rohkem sel juhul rahul, kui igapäevaselt on kõik rühma meeskonna liikmed kohal ja töögraafikud on paigas ning tööülesanded jagatud. Uues töökorralduslikus mudelis töötamine vajab esialgu harjumist ning tuleb tööaegasid kohandada, et leida kõige efektiivsem variant, mis tagaks laste heaolu ning turvalisuse.
Seminaripäeva teises pooles toimus huvitav diskussioon, kus osavõtjad said jagada oma kogemusi, missugused personalikorralduse mudelid toimivad hetkel meie lasteaedades ja kuidas töötajad sellega rahul on. Samuti lahati põhjalikumalt tööaja jaotust ning selgus, et õpetajate töögraafikud võivad üle Eestimaa olla vägagi erinevad, kuid kõlama jäi mõte, et mingil määral peaks olema ikkagi reguleeritud otsene tööaeg lastega ja õpetaja pedagoogilise planeerimise ja dokumenteerimise aeg. Siinkohal saab igati abiks olla kohtadel just ametiühingute olemasolu ja selle kaudu koostöö lasteaia juhtkonnaga ja KOVi esindajatega, et õpetajate tööaeg oleks täpsemalt kokku lepitud. Samuti jäid kõlama märksõnad hea meeskonnatöö ja koostöö, mis on kahtlemata ühe lasteaiarühma ja kogu lasteasutuse eduka toimimise võtmesõnadeks.
EHLi lasteaiaõpetajate nõukoja uus kohtumine toimub taas niipea, kui üles kerkib alushariduses läbiviidavates muudatustes kaasarääkimise vajadus. EHLi tegevuse kaudu on üleriigiliselt võimalus kõigil lasteaiaõpetajatel anda oma panus töötingimuste ja alushariduse kvaliteedi paremaks muutmisesse.
