29. septembril toimusid õpetajate töötasu läbirääkimised

29. septembril toimusid õpetajate töötasu läbirääkimised, mis paraku andsid õpetajatele selge signaali, et valitsus ei kavatse oma lubadust õpetajate töötasu osas pidada. 

Kuigi ajakirjanduses püütakse jätta muljet nagu haridus oleks meie riigi valitsusele prioriteet, siis arve vaadates sellele kinnitust ei saa.

Meeldetuletuseks –  Eesti õpetaja on magistriharidusega spetsialist ja valitsus on lubanud, et 2019 aastaks õpetajate töötasu tõstetakse võrdseks teiste kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga, mis on 20% kõrgem kui riigi üldine keskmine töötasu. Praegusel hetkel on õpetajate keskmine töötasu ca 20% väiksem kui nimetatud eesmärk.

Eesti õpetajale garanteerib riik käesoleval aastal täiskoormusega töötades miinimumöötasuks  958 eurot, mis moodustab riigi keskmisest (mitte kõrgharidusega töötajate keskmisest) töötasust vaid 84%. Siinkohal olgu ära toodud tabel, mis iseloomustab riigi keskmise töötasu ja õpetajate töötasu miinimumi suhet:

Aasta

Riigi keskmine töötasu (€)

Õpetaja töötasu miinimum (€)

Õpetaja töötasu miinimumi suhe riigi keskmisesse tasusse (%)

2013

948

715

75

2014

1001

800

80

2015

1065

900

85

2016

1137

958

84

Nagu siit tabelist näeme, on eelmised valitsused tõesti õpetajate töötasu miinimumi suutnud keskmisele töötasule lähemale nihutada .Paraku vastupidiselt eelnevatele aastatele on tänavune õpetajate töötasu alammäär riigi keskmisest tasust hoopis kaugenenud mitte lähenenud nagu eesmärk ja lubadus on olnud sellel valitsusel. 

Tänasel läbirääkimistel ütles minister, et õpetajate töötasu tõuseb 2017.aastal 4,6%, kuid samas rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näeb ette riigi keskmise palga tõusu 2017. aastal 5,5%. Seega õpetajate töötasu veelgi väheneb võrreldes keskmise töötasuga. Nii et rõõmustamiseks pole põhjust. Arv 1000 on küll ilus,kuid õpetaja töötasu miinimumina kindlasti mitte piisav.

Miks peaks saama õpetaja kõrgemat tasu oma töö eest? Sest see on õiglane ja hädavajalik. Ja ütlematagi on teada hariduse ja majanduse vastastikune seos. Me ei saavuta jätkusuutlikku majanduslikku õitsengut, kui antava hariduse sisu ja kvaliteet hakkavad õpetajate nappuse tõttu langema. Kusjuures siinkohal ei ole jutt vaid väga heade ja innovaatiliste õpetajate põuast. Oleme jõudnud olukorda, kus konkurents kunagi nõnda kõrgelt hinnatud ametile puudub. See tähendab, et me peame hakkama õpetajaametit väärtustama – seda nii sõnades kui ka tööd tasustades.

Kevadel läbi viidud TNS Emori uuring näitab, et Eesti ühiskonnas saadakse küll aru õpetajaameti tähtsusest, kuid tõdetakse ka, et töötasu ei vasta ootustele ja vajalikule haridustasemele ning seetõttu seda ametit esmajärjekorras ei valitaks. Ka erinevad rahvusvahelised uuringud, nagu näiteks eelmisel nädala avaldatud „Haridus lähivaates 2016“ (Education at a glance 2016), toovad välja, et Eestis on praktiliselt kõige vanem õpetajaskond ja võrreldes teiste riikide kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga, on Eesti õpetajate palgad ühed väiksemad. Lisaks on Eestis väga väike meesõpetajate osakaal. Kõik eelnevalt väljatoodud aspektid on tihedalt seotud õpetajatöö tasustamisega. Õnneks on Eestis antav haridus (veel) väga heal tasemel, kuid kui me midagi otsustavat õpetajaskonna olematu pealekasvu elavdamiseks ette ei võta, siis varsti see enam nii enesestmõistetav ei ole.

Valitsus deklareerib, et haridus on meie riigi prioriteet, kuid reaalseid tegevusi vaadates võib öelda, et see täna seda siiski veel ei ole. Nagu ütles minister Maris Lauri saates „Kahekõne“, et riik näitab ka läbi töötasu oma suhtumist õpetajatesse. Kui aga riik maksab õpetajatele võrreledes teiste sama haridusega spetsialistidega väiksemat töötasu, siis mis sõnumi see õpetajatele edastab? Kuidas me saame loota, et noored tahaksid tulla sellesse ametisse?

Õpetajad ei saa ja ei taha enam lasta end pelgalt lubadustega lollitada ja peame lähiajal otsustama kuidas edasi toimetada, et valitsus võtaks vastutuse Eesti hariduse tuleviku eest.

 

Reemo Voltri

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees

Kõik kategooriad

Liikmeks Astumine

Astu ametiühingu liikmeks