Eesti Haridustöötajate Liit seisab õpetajate palkadeks määratud haridustoetuse sihtotstarbe säilimise eest

Kolmapäeval 21. septembril kell 9.00 toimus Riigikogus Riigieelarve kontrolli komisjonis Riigikontrolli kontrolliaruande „Haridustoetuste kasutamine valdades ja linnades“ arutelu. Kutsutud olid haridus- ja teadusminister Maris Lauri, Haridus- ja Teadusministeeriumi planeerimise asekantsler Kadri Maasik, riigihalduse minister Arto Aas, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ja nõunik Andrus Jõgi, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ja jurist Külli Kröönström, Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli ja auditijuht Tambet Drell ning Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson.

Haridustoetus on suurim sihtotstarbeline toetus, mida riik omavalitsustele maksab. 2016. aasta riigieelarves on selleks ette nähtud ca 237 miljonit eurot (s.o 14% omavalitsuse tuludest kokku). Enamiku sellest moodustab omakorda õpetajate palgatoetus. Auditis keskenduti õpetajate ja koolijuhtide palgatoetusele, mille kasutamist analüüsiti ja hinnati kümnes omavalitsuses (Albu, Ambla, Kullamaa, Paikuse, Suure-Jaani, Tähtvere vald, Keila, Sindi, Mustvee ja Mõisaküla linn ) ning nende üldhariduskoolides. Suures plaanis on raha läinud sinna, kuhu peab, ehk makstud või kavas maksta õpetajate ja koolijuhtide palkadeks. Siiski tuvastas Riigikontroll mõningad kõrvalekalded reeglitest.

Riigikontroll tegi soovituse liikuda järk-järgult haridustoetuse sihtotstarbelisuse kaotamise suunas, et muuta see kohalike omavalitsuste sihtotstarbeta tulubaasi osaks. Haridus- ja teadusminister Riigikontrolli soovitustega ei nõustunud. Riigikontrolli soovitus lähtub kohalike omavalitsuse rahastamisest kui omaette eesmärgist, mis pakutava teenuse ja kvaliteedi mahuga ei seondu. Kui õpetaja töötasu on kohaliku omavalitsuse tulubaasist rahastatav, on õpetaja palga alammäär tööandja ja töövõtja vahelise kokkuleppe küsimus, mis võib viia palkade alanemiseni. Seda näitavad kogemused koolieelsete lasteasutuste õpetajate palkade määramisel, mis erinevad omavalitsuste lõikes 500-st eurost 1000 euroni.

EHL juhatuse esimees Reemo Voltri nõustus haridus- ja teadusministri seisukohaga, et seda süsteemi, kus haridustoetus on sihtotstarbeliselt määratud õpetajate töötasudeks, muuta ei tohi. Esmalt tuleks saavutada õpetajate palgatõusu eesmärk, mis on 120 % Eesti keskmisest palgast. Kui haridustoetuse sihtotstarve ära koatada, on keeruline seda saavutada. Iga kohaliku omavalitsuse üksusega läbirääkimisi pidada õpetajate palkade nimel, on Eesti Haridustöötajate Liidul raskesti teostatav.

Arutati ka kohti, kuhu kohalik omavalitsus saaks praegust rangelt õpetajatele mõeldud palgaraha suunata. Riigikontolli esindajad arvasid, et raha saaks kasutada koolis tugiteenuste osutamiseks, kooli transpordiks kuni selleni välja, et kvaliteetse hariduse andmine on võimalik muul viisil kui oma kooli pidamine.

EHL juhatuse esimehe seisukoht oli, et mingitki õpetajate palgatõusu saavutada, ei saa seda teha ainult sisemiste ressursside arvelt. Kui me tahame, et kutsevalikut tegevad noored kaaluksid õpetaja ameti omandamist, tuleks ressursse leida juurde väljastpoolt, mitte anda senist rahastamist vabaks.

Kõik kategooriad

Liikmeks Astumine

Astu ametiühingu liikmeks