EHL ühiskoosolek Soome õpetajate ametiühingu OAJ ja minister J. Ligiga
08. detsembril 2015 toimus Eesti Haridustöötajate Liidu volikogu ja Soome Õpetajate Ametiühingu esinduse ühiskoosolek, kus esines ettekandega ka Eesti haridus- ja teaduminister Jürgen Ligi.
Siinkohal on ära toodud märkmed tehtud esitlustest:
Soome Õpetajate Ametiühingu Opetusalan Ammattijärjestö (OAJ) esindaja Olli Luukkainen sõnavõtt (kõne lühendatud taasesitus).
OAJ vaatenurgast on Soomes palju erakordselt suuri küsimusi. Haridusest, koolitusest kärbitakse rahasid. Säästmine algas juba eelmise valitsuse ajal ja ka praegune jätkab säästupoliitikat. Midagi tuleb ette võtta. Just meie [hariduse] valdkonnad on need, millele tuleb ehitada juurde ja sealt ei tohi säästa. Kõik Soome poliitilised parteid on tegemas kärpeid ja see on väga halb. Soome rahvas usaldab haridussektorit,ja seda rohkem, kui mistahes muud avalikku sektorit. Rahva toetuse ja usalduse säilitamises oleme õnnestunud. Nii Soome kui ka Eesti õpetajad teevad pühendunult ja head tööd ning nende eest on hea võidelda.
Lisaks piiratakse lasteaiakohtade arvu ja kättesaadavust; kutsekoolide kohtade arvu. Tööturul on hakatud koostama kollektiivlepingut, mis hõlmaks kõiki valdkondi. Läbirääkimised on ummikus. Valitsus esitas ähvarduse, et kui ametiühing ei ole ise nõus palkasid kärpima, esitatakse sunniviisiliselt käsud selle tegemiseks.
Õpetajate tööalaseid õiguseid vähendatakse: vähendatakse puhkust, esimesed haiguspäevad kehtestakse palgata või osalise palgaga, puhkusekompensatsiooni kärpimine jne. Isegi rahvusvahelisel tasandil on see ainulaadne, et kavatsetakse piirata ametiühingu õigust teenindussuhetes kokku leppida. Seega hakatakse seadusandlusega kaitsma tööandjat tema kõige suurema vaenlase ehk töötegija eest. See on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtetega täielikult vastuolus. Me teeme kõvasti tööd, et selliseid seaduseid kevadel ei tuleks. Väga lähedal on olukord, et kevadel tuleb hakata kaaluma streigivõimalust, et oma huve kaitsta. Oleme ametiühingu liikumise ja töö põhiküsimuste juures.
On positiivseimaid külgi ka – rahvas usaldab õpetajaid. Ja see ei ole ime, sest Eestis ja Soomes on parimad õpetajad. Soome Haridusministeeriumi töötajad on järjest rohkem hakanud rääkima Eesti haridusimest, mille tõttu oleme ka siin õppereisil ja kavatseme “varastada” teie kõik head ideed. Eriti huvitavad soomlasi digi- ja e-õpe. Uuendatakse õppekavasid nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimehe Reemo Voltri sõnavõtt (kõne lühendatud taasesitus).
Haiguspäevade hüvitamine Eestis on päevakorras. Digihüppest rääkides on see ka meil palju kõneaineks. Eesti digitiiger on justkui magama jäänud, sellele üritatakse uut elu sisse puhuda. Elukestva õppe rakendamisel keskendutakse just digiõppele, vastavate tarkvarade arendamise osas. Üks olulisemaid meie organisatsiooni eesmärke on meie liikmeskonna suurendamine, tähelepanu all on lasteaia-õpetajatele ametiühingu töö atraktiivseks tegemine. Palgatõusu osas meil ei ole küsimus kas tõuseb, vaid kui palju tõuseb. Eesmärgiks on 120% keskmisest palgast. Aga Eesti ja Soome õpetajate palkade vahe on nii suur, et ainuvõimalik on taoline liikumine järskude sammudega palgatõusu teel.
Lasteaiaiõpetajate palgad sõltuvad kohalikust omavalitsusest ja on oluliselt väiksemad. EHLil ei ole riiklikku partnerit, kellega kokku leppida. Näiteks kohalike omavalitsuste pädevat esindust. Iga lasteaia juhtkonna ja kohaliku omavalitsusega peame ise läbi rääkima. See on töömahukas, läbirääkijaks on lasteaia kollektiiv ise ja see teeb olukorra keerulisemaks. Eestis on üle 200 kohaliku omavalitsuse, loodame haldusreformi peale – et 2017. aastaks jääks kohalikke omavalitsusi 2-3 korda vähemaks. Seoses uute, tugevamate kohalike omavalitsuste tekkega tekib reaalse partneri lootus, kellega lasteaiaõpetajate nimel läbi rääkida.
Koolivõrgu korrastamisest. Eesti poliitikud sõnades räägivad pidevalt, et eelistavad hariduse ja teaduse rahastamist, aga järgmise aasta eelarves väheneb selleks kuluv summa 2% võrra. Õnneks see ei puuduta õpetajate töötasu ja meie valitsus on sõnastanud oma prioriteedina, et õpetajate palk peab olema 2019. aastaks 120% riigi keskmisest palgast. Sellel aastal on see 82 protsendipunkti, aga minister on lubanud, et järgmistel aastatel on need sammud suuremad. Teemasid, millega EHLil ja OAJl tuleb tegelda, on piisavalt. Üheks neist on näiteks üliõpilaste kaasamine. Et õpetajaks õppivad üliõpilased juba ülikooli ajal saaksid aru ametiühingusse kuulumise vajalikkusest
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnavõtt (kõne lühendatud taasesitus vabas vormis).
Perekondlikult positsioonilt tulenevalt võtan alati õpetajat kaitsva seisukoha. Olles rahandusminister, võtsin pool haridusministri koormusest enda peale, selgitades, et me tõesti ei saa õpetajate palka tõsta majanduskriisi tingimustes, mis siis olid.
Nüüd konkreetse koolitunni ehk tänase esitluse juurde, käsitlen järgmisi teemasid:
- Muutunud õppimiskäsitlus, loovus
- Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja juhid
- Elukestev õpe
- Digipööre
- Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja selle kasv
Kahest teemast – pädev õpetaja ja digipööre, tuleks rääkida pikemalt.
Strateegia ja koalitsioonileping näevad ette teatud strateegilisi numbreid, ja sellele tuleb rõhk panna, kuna sellel on poliitiline laeng: eesmärk on õpetajate palga tõus 120%ni Eesti keskmisest. Ja see ei ole asi iseeneses, vaid on defineeritud õpetaja kui strateegiline kuju hariduse andmises. Kulustruktuuris on ette nähtud ümberkorraldused. Eelarveläbirääkimised on olnud suur pettumus. Hariduse sisukvaliteedi ja motiveerimise kõrval on probleeme noorte õpetajate pealekasvuga.
Kogemus hariduses on ülioluline, aga järelkasvu puudumine on strateegiline mure. Kui ei ole piisavalt loodud motivatsiooni, et noored läheksid õpetajaks, siis on tulemus halb – õpetaja ameti peale ei ole enam noorte konkurentsi. Meesõpetajate osakaal on vaid 14%, Eestis nõutakse meestelt rohkem kui naistelt; nii öeldes peab õige Eesti mees suutma teenida enam kui keskmise palga, seda ka Eesti naiste arvates. Me tahaks teha õpetaja ameti sama atraktiivseks kui Soomes.
Kui suudaks poolegi nii atraktiivseks, oleks juba hea tulemus. Meie kvalifikatsiooni-nõuded on juba samad kui Soomes, vabadus valida õpetamisviise, vastutus oma töö eest on sarnased, aga palgad on erinevad. Muidugi pakume õpetajatele päris palju koolitust; ka koolide juhtidele. Kooli direktorid on seni olnud suhteliselt eraldiseisev institutsioon, aga kooli töö tase, töö-õhkkond sõltub direktorist päris palju.
Õpetajate õiguste täpsem reguleerimine ja õpetajate maine tõstmine – nende töödega on Eestis jäädud maha. Konflikti-olukordades õpilased teavad täpselt, millised on tema õigused, õpetajad veel mitte. Õpetaja autoriteet on tähtis, see teema on vabas ühiskonnas läinud natuke nihkesse, on isegi käsitletud õpetajat klienditeenidajana. Kui on õpe tagatud, kool turvaline, võidavad mõlemad pooled. Praegu on teema õigusteoreetikute vaielda, mis oleks parim mehhanism, et teemat reguleerida, ja seda nii, et ei ilmneks õigusloomelist ületootmist.
Õpetaja palk on kinni veel mitte ainult hariduskuludes SKP kohta, vaid ka näiteks suurtes kinnisvara-kuludes. Toimub koolivõrgu korrastamine, et hoonete halduskuludelt kokku hoida ja õpetajate palku suurendada. Laste arv on langenud nii 40%. Erakoolide rahastamine on tõsiseks probleemiks, selle all on kinni umbes 3% õpetajate palgatõusust. See on hästi ebaõiglane ja see, kuidas seda poliitiliselt käsitletakse, on tõeliselt ebaaus. On suur ebaefektiivsus, mida kohendades saame lähemale Soome tasemele.
Digiteemadel on huvi teha Soomega ekspertide tasemel koostööd. Kui üldiselt e-riigiga on Eestil hästi, siis ka hariduse teemal ei tohiks jääda sellega üldisele arengule jalgu. Me tahame 2020. aastaks luua võimaluse täielikuks digiõppeks. Mitte kohustuslikuna, aga näiteks õppematerjal peaks olema digikujul kättesaadav. Digi peaks olema igapäevane, loomulik osa õppeprotsessist. Uuringud näitavad, et meie õpetajad ei ole väga hästi selleks valmis. Kuigi noored on kasvanud koos digiseadmetega, siis õpetajatel napib julgust ja oskuseid, sellega riik tegeleb. Julgustame koole uusi lahendusi katsetama ja korraldame selleks konkursse, õpetajate toetamiseks pakume haridustehnoloogide võrgustikku ehk digituge. Avatakse e-koolikoti portaal aastal 2016 – see on digipööre koolides.
Samuti e-hindamine, e-tasemetööd, e-eksamid. Riiklikul tasandil tähtsustatakse robootikat, et virtuaalne ja käegakatsutav oleks paremini seotud. Juba lasteaias hakatakse teadlikumalt ettevalmistust tegema konstruktorite jne tasemel. Soomega koostöö näide on edu.cloud; e-koolikott. Koolikotid püütakse teha vastastikku kasutatavaks.
