Ülevaade EHL esindajate kohtumisest Kultuurikomisjoniga
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi liikmete nimel Riigikogu Kultuurikomisjonile ettepaneku kohtuda, et arutada hariduse rahastamise ning õpetajate töötasu alammäära küsimusi 2016.a riigieelarve raames.
EHL poolt osalesid kohtumistel juhatuse esimees Reemo Voltri ja jurist Külli Kröönström.
Reemo Voltri märkis sissejuhatavalt, kui oluline on õpetajate, sh ka lasteaiaõpetajate väärtustamine ühiskonnas. Riiklikult on raske lasteaiaõpetajate eest seista, kuna lasteaiad on kohalike omavalitsuste omandis ja suhtumine on omavalitsuseti erinev. Positiivne on aga, et õpetajate töötasu miinimum on aastate jooksul tõusnud, aga ka keskmine töötasu on tõusnud. Palgaläbirääkimised on iga-sügisene eesmärk, mille osas on EHL kohtunud ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ühtegi konkreetset numbrit õpetajate palga osas ei ole aga veel esitatud.
Kuigi õpetajad on magistri tasemel spetsialistid, on nende töötasu vaid 85-86 % riigi keskmisest tasemest. Õpetajate väärtustamise oluline komponent on töötasu. Sealt edasi tuleb vaadata ka muid töötingimusi, nagu tugispetsialistide olemasolu ja kvalifikatsioon. Õpetajatel peab olema võimalus tugispetsialistide teenuseid kasutada. Kasvatus- ja õppetööd tuleb vaadata koos, et tagada individuaalsem lähenemine õpilasele ning et kool saaks toetada nii andekaid kui ka aeglasemalt õpitut omandavaid lapsi.
Märgiti, et tugispetsialiste (logopeede, psühholooge, sotsiaaltöötajaid) ei ole koolides piisavalt. Konstateeriti ka, et statistiliste näitajate järgi on õpetajad vanemaealised ja naiste osakaal on suur. Kui noor inimene kaalutleb, millist eriala valida, siis mõtiskletakse ka vastava eriala eest pakutava töötasu üle ning sageli just selle tõttu esimeste valikute hulka õpetaja elukutse ei kuulu.
Eesmärk on läheneda õpetajate töötasuga Eesti Vabariigi keskmisele ning et see oleks lähitulevikus 120% keskmisest. Selline lahendus, et investeeringuteks ettenähtud raha kasutada palkade maksmiseks, ei tööta. Märgiti, et lisaks palgale on oluline õpetaja kutseväärikuse tõstmine.
Eraldi peatuti lasteaiaõpetajate palgaküsimuse juures. Riik kehtestab õppekava nõuded, õpetajate kvalifikatsiooni nõuded, aga miinimumtöötasu ei ole riigi poolt tagatud. Iga kohaliku omavalitsusega tuleb läbirääkimisi eraldi pidada. EHL seisukoht on, et ka lasteaiaõpetajate miinimumtöötasu peaks olema riigi poolt määratud.
EHL seisab selle eest, et riik suudaks leida lisavahendid õpetajate töötasu tõusuks.
