Ülevaade EHL esindajate kohtumisest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooniga
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi liikmete nimel Riigikogu kõigile fraktsioondele ettepaneku kohtuda, et arutada hariduse rahastamise ning õpetajate töötasu alammäära küsimusi 2016.a riigieelarve raames. 25. novembril toimus kohtumine EKRE fraktsiooni liikmetega.
EHL peab vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76-le läbirääkimisi haridustöötajate nimel Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsusüksuste üleriigiliste ühendustega põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärade kehtestamiseks 2016. aastaks. EHL tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäär 2016. aastal võrdseks eeldatava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga, st vähemalt 1104 euroni kuus.
Reemo Voltri märkis sissejuhatuses, et riigieelarves hariduse rahastamine, sealhulgas haridustöötajate töötasu, peaks suurenema. 2016. aasta riigieelarve projekt seda aga ei kajasta. Praegu kehtib haridustöötajatele täistööajaga töötamisel miinimumtasuna 900 eurot kuus, mis on 86% riigi keskmisest töötasust.
EHL 2016.a. eesmärk on tõsta õpetajate miinumtöötasu 1104 euroni kuus. Kui vaadata aastate lõikes õpetajate miinimumtöötasu ja keskmise palga suhet, hakkab õpetajate palk kaugenema riigi keskmisest töötasust. Õpetajatel on nõutav magistrikraad, mille omandamise järel noored vaatavad pakutavat tasu ning 900 eurone töötasu ei ole atraktiivne. On risk, et õpetajate järelkasv jääb väheseks.
Õpetaja ametikohale peaks olema konkurents. Kui palk ei tule järgi, siis muud meetmed ei tööta. EHL seisab veel ka lasteaiaõpetajate palga eest, mille määramine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kuigi kõik lasteaiad töötavad ühtse riikliku õppekava järgi, on üle Eesti lasteaiaõpetajate palgakäärid väga suured (näiteks 500 kuni 1000 euroni kuus). EHL pakkus lahendust, et oleks üleriiklik kollektiivleping, millega lasteaia õpetajate töötasu miinimum kokku lepitakse. Riigieelarve eelnõu hariduse osast ei saa välja lugeda väga optimistlikke prognoose. Eesmärk on, et õpetajate palk ei kaugeneks keskmisest palgast.
Mitmetes uuringutes on välja toodud, et õpetajaskond vananeb, meesõpetajate osakaal väheneb, mis on olulised indikaatorid töö väärtustatuse mõttes. Seega ohumärke on mitmeid. Arutati hetkeolukorda, investeeringukomponendi kasutamist. Investeeringute raha kasutamise lubamine palgafondi ei anna reaalseid tulemusi, kuna seda juba tehakse.
Käsitleti kontakttundide arvu ehk õpetajate töökoormust. Hea tahte kokkuleppega on EHL saavutanud, et maksimaalselt on lubatud 24 kontakttundi nädalas. Tegelikult on ka 24 kontakttundi liiga palju, kuna kogu õpetaja töö hulk kujuneb sellisel juhul oluliselt suuremaks kui lubatud 35-tunniline nädala tööaeg.
EKRE seisukoht oli, et palk, koolivõrk, õpetajate koolituse vahendid – nendele tuleb läheneda kompleksselt ja plaanipäraselt, seejuures paindlikult ning arvestades Eesti erinevate piirkondade vajadustega. Vajadusel tuleb kasutada piirkonniti maksuerisusi.
EKRE toetab, et õpetajad saaksid korralikku palka. Haridus on olnud Eesti identiteedi üks kandetala. Õpetajatele palgatõusuks raha leidmine on mitte niivõrd raha, kui prioriteetide seadmise küsimus. Igas Eesti piirkonnas peavad lapsed saama korralikku haridust.
