Ülevaade EHL esindajate kohtumistest Reformi- ja Keskerakonna fraktsioonidega
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi liikmete nimel Riigikogu kõigile fraktsioondele ettepaneku kohtuda, et arutada hariduse rahastamise ning õpetajate töötasu alammäära küsimusi 2016.a riigieelarve raames.
Esimesed kohtumised õnnestus pidada juba 11. novembril Reformi- ja Keskerakonna fraktsioonide liikmetega. EHL poolt osalesid kohtumistel juhatuse esimees Reemo Voltri ja jurist Külli Kröönström. Reformierakonna fraktsioonist osalesid kohtumisel Urve Tiidus ja Yoko Alender.
Keskerakonna fraktsiooniga toimus kohtumine fraktsiooni koosolekul.
EHL peab vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 -le läbirääkimisi haridustöötajate nimel Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsusüksuste üleriigiliste ühendustega põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärade kehtestamiseks 2016. aastaks. EHL tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäär 2016. aastal võrdseks eeldatava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga, st vähemalt 1104 euroni kuus.
Reemo Voltri märkis sissejuhatavalt, et riigi poolt on räägitud hariduse rahastamise, sealhulgas haridustöötajate töötasu, riigieelarvelisest suurenemisest. 2016. aasta riigieelarve projektis see aga ei kajastu. Praegu kehtib haridustöötajatele täistööajaga töötamisel miinimumtasuna 900 eurot kuus, mis on 86% riigi keskmisest töötasust. EHL on juba aastaid eesmärgiks võtnud, et õpetajate miinumtöötasu suurus peab algama riigi keskmisest töötasust, mis on 2016. aastal 1104 eurot kuus.
Vaadates järgmise aasta eelarve projekti, on oht, et õpetajate töötasu võib hakata hoopis kaugenema riigi keskmisest töötastust. Õpetajatel on nõutav magistrikraad ning selle omandamisel ei ole 900 eurone töötasu kuigi atraktiivne, mistõttu juba praegusel hetkel on õpetajate järelkasvuga lood kriitilised ning õpetaja ametikohale ei ole konkurentsi. EHL seisab ka kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluva lasteaiaõpetajate töötasu eest. Kuigi kõik lasteaiad töötavad ühtse riikliku õppekava järgi, on üle Eesti lasteaia õpetajate palgakäärid väga suured.
Reformierakonna fraktisooni liikmete seisukoht oli, et püüdlused on ühised. Riigis liigutakse kohalike omavalitsuste autonoomia suurendamise poole. Ollakse seisukohal, et mida väiksem laps, seda enam tuleks jätta tema hoidmine-harimine kohaliku omavalitsuse pädevusse.
Riik monitoorib koostööd. Oldi üksmeelel, et õpetajate töötasude kaugenemist riigi keskmisest ei tohi kohe kindlasti lubada. Arutati ka hariduskulude suhet SKP-sse, haldusreformiga kaasnevat hariduselu korraldamisele suuremat autonoomia andmist kohalikele omavalitsustele jm. Konkreetset numbrit õpetajate järgmise aasta töötasu osas aga välja ei pakutud. Kinnitati vajadust töötada õpetajate töötasu tõusu nimel.
Keskerakonna fraktsiooniga arutati Haridus- ja Teadusministeeriumi valmistatud PGS muudatuse üle, kus tahetakse kaotada ära koolide investeeringu komponent ning vabanev raha suunata õpetajate palkadesse.
Näiliselt palgafond ja palk suurenevad, kuid tegelikkuses on see raha juba praegu paljudes kohtades kasutusel tugipersonali tasustamiseks ja seega ei pruugi anda soovitud efekti. Arutleti ka, et õpetaja reaalne tööaeg ei mahu 35 tunni sisse, mida näitavad ka kõik tööaja kohta tehtud uuringud. Fraktsiooni poolt väideti, et kooli juhid on sunnitud väikese eelarve tõttu määrama kontakttunde ebamõistlikult palju.
Oldi seisukohal, et on oluline, et õpetajate miinimumpalga alammäära tõusuga kaasneks rahanumbri suurenemine riigieelarves. Tuleb jälgida, et ei toimuks lihtsalt numbrite ümbertõstmist, sest kuuldu järgi on olnud kaalumisel variant, et riigi praegune eraldatav õpetajate töötasu miinimum (900 eurot) +20% võidakse asendada skeemiga, kus õpetajate töötasu miinimum tõstetakse küll 1000 euroni, kuid lisavahenditeks antaks vaid 5%.
Ka keskfraktsioon tõdes, et riik kavandab koos haldusreformiga kohalike omavalitsuste rahastamist ja sealhulgas ka hariduse sihtotstarbe vabaks andmist. Kohtumisel märgiti, et nii EHL-l kui ka Keskfraktsiooonil on ühine eesmärk – tõsta reaalselt õpetajate töötasu.
