Kohtumine minister Ossinovskiga
EHL esimees kohtus eelmisel kolmapäeval, 7. mail haridus- ja teadusminister Jevegeni Ossinovskiga.
- Kohtusin eelmisel kolmapäeval, 7. mail, haridus- ja teadusminister Jevegeni Ossinovskiga. Meie kohtumine oli konstruktiivne ja loodetavasti ka edasiviiv. Esimesel kohtumisel rääkisime haridusvaldkonda puudutavatest teemadest üldisemalt, eelkõige arutlesime Eesti õpetaja viimase aja suurimate murekohtade üle.
- Esmalt rääkisime tunnikoormuse reguleerimisest. Minister oli seisukohal, et mingis vormis tuleb maksimaalne kontakttunnimäär fikseerida. Edasist arutlust nõuab parima regulatsiooni määramine.
- Teiseks teemaks oli õpetaja töötasu. Minister ei olnud kindlatest numbritest veel valmis rääkima, kuid avaldas lootust, et haridustöötajate palk tõuseb ka järgmisel aastal. Millisel määral, selgub juunis algavate läbirääkimiste käigus. EHL on jätkuvalt seisukohal, et Eesti õpetaja töötasu peab algama Eesti riigi keskmisest palgast ja olema keskmiselt 20% sellest kõrgem. Avaldasin ka EHL-poolse nägemuse lasteaia ning kutsehariduse õpetajate üleriiklikult kehtestatud miinimumtöötasu kohta.
- Lisaks töötasu suurusele rääkisime veel töötasu ja õpetaja professionaalsuse vahelisest seosest. Teadaolevalt oli siiani tagatud kõrgema järgu õpetajale ka kõrgem töötasu, kuid alates käesolevast õppeaastast see enam nii ei ole. Leidsime koos ministriga, et töötasu ja professionaalsus peavad olema omavahel seotud ning seda ei peaks ega tohiks hinnata direktor ainuisikuliselt.
- Kõne all oli ka õpetajate vanuseline jaotus, mis on Eestis noorte õpetajate vähese huvi tõttu õpetajaameti vastu eakamate õpetajate poole märgatavalt kaldus. Siinjuures on probleem õpetaja elukutse väärtustamises üldisemalt. Arutasime, kuidas EHL ja ministeerium saaksid koostööd tehes panustada õpetajaameti väärtustamisse. Ministeeriumis on loodud uus osakond – õpetaja osakond – ning selle juhil Kristi Mikiveril on antud probleemi lahendamine võetud üheks esmaseks oluliseks eesmärgiks ning selles olukorras saaks ka EHL oma panuse anda. Loomulikult on primaarseks maine kujundajaks töötasu, kuid mitte üksnes. Tuleb muuta suhtumist meie ametisse üldisemalt. Selleks on aga vajalik saavutada erinevate osapoolte vaheline koostöö (EHL, KOV, haridusasutuste juhid, ministeerium).
- Arutasime ka koolijuhtide kompetentsi puutuvat probleemistikku, kuna viimase aasta jooksul on EHL-i poole pöördutud mitmeid kordi probleemidega, mis on eelkõige tulenenud koolijuhi (eba)kompetentsusest. Hr Ossinovski andis mõista, et ministeeriumis liiguvad mõtted koolijuhtide regulaarse “atesteerimise” (nende kompetentsi hindamise) suunas.
- Avaldasin uuele ministrile ka meiepoolse soovi saada edaspidi rohkem kaasatud ning rõhutasin EHL seisukohtade arvesse võtmise olulisust edasiste sammude planeerimisel.
- Samuti leidsime, et rahastamise alused peaks olema pikemaajalised ning ministri lubadus oli, et sügisel saadetakse EHL-le koos riigieelarvega ka järgmise aasta rahastamise mudel. Lisaks sellele lubas minister, et sügisel lahendatakse tugipersonaliga seonduv segadus. Mõlemad rõhutasime korduvalt kohapealse tugipersonali olemasolu olulisust ja vajalikkust koolis.
- Rahastamismudeli juures tõin ma ka välja olulise vastuolu PGS-i ja rahastamismudeli vahel. Nimelt ütleb PGS, et põhikooli klassis võib olla kuni 24 õpilast. Rahastamismudeli aluseks on aga klassi keskmine täituvus, mis on samuti 24 õpilast. Seega näeb riik ette, et maksimaalne ja keskmine klassi täituvus oleksid võrdsed, mis ei ole kuidagi loogiline.
- Lõpetuseks arutasime, milline võiks olla Eesti hariduse nn suur eesmärk – mis võiks ideaalis olla parteideülene, mille poole saaksime kõik ühes koos liikuda ja millele peaks olema allutatud kõik tegevused haridusmaastikul.
Peale kohtumist olen konstruktiivse koostöö osas ministriga väga lootusrikas.
Reemo Voltri
EHL juhatuse esimees
