EHL avaldas arvamust seoses kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõuga

Arvamus edastati ka erinevatele meediaallikatele.

Jõulurahus vaikivasse ajastusse?

Eesti Haridustöötajate Liit suurima haridusvaldkonna töötajaid koondava organisatsioonina avaldab otsustavat protesti ministeeriumidele kooskõlastusringile saadetud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu suhtes.

Eelnõu puudutab otseselt kõiki haridustöötajaid ja õpetajaid, sest valdava enamuse õpetajate tööandjaks on riik või kohalik omavalitsus. Eelnõu praeguses sõnastuses võimaldab haridustöötajate poolt oma tööandja suhtes kasutatavad seaduslikud mõjutuvahendid, milleks on rahvusvaheliselt tunnustatud töötajate õigus töökatkestusele ehk streigile , tunnistada seadusevastaseks, kuna sätestatakse, et ebaseaduslik on töökatkestus, kui sellega avaldatakse survet riigi- või kohaliku omavalitsuse tegevusele.

Õpetajate ja teiste haridustöötajate tööandjaks on aga riik või kohalik omavalitsus, sest valdav enamik meie haridusasutusi on kas riigi või kohaliku omavalitsuse asutused. Millised on siis need õigused, mis jäävad meie õpetajatele ja teistele haridustöötajatele oma tööalaste seaduslike õiguste kaitseks? Streikimist riigi või kohaliku omavalitsuse kui tööandja vastu oma seaduslike tööalaste õiguste kaitseks ei saa ega tohi käsitleda seadusevastase tegevusena, nagu käsitletava eelnõu sõnastus seda võimaldab.

Streigiõigus peab jääma töötajate seaduslikuks õiguseks. Mõneti mõistetamatu on riikliku lepitaja kohusetäitja, aga ka sotsiaalministri meedias avaldatud seisukoht, et streik ei olegi parim vahend töövõitluses edu saavutamiseks ning et meeleavaldus ja rahvakogunemine võib olla streigist mõjusam. Antud juhul ei ole küsimus selles, milline kollektiivsete töötülide lahendamise vormidest või milline tegevus on efektiivsem, vaid jutt käib konkreetsest eelnõust, selle teksti vastavusest rahvusvaheliselt tunnustatud töötajate õigusest töökatkestusele oma tööalaste õigustatud nõuete kaitseks, eelnõu selgusest ja üheselt mõistetavusest kõigile osapooltele, nii töötajatele kui tööandjatele.

Kui antud seadus oleks eelnõu kujul kehtinud viimastel aastatel, siis oleks Eestis küsitav olnud peale taasiseseisvumist üldse streikide toimumine. Küsitav oleks olnud nii õpetajate streik kui ka ilmselt arstide streik, kuna oleks olnud võimalik tõstatada küsimus nende seaduslikkusest. Ja seega oleks õpetajate palgad paraku ka sellised nagu nad olid eelnevatel aastatel ja ei muutuks midagi, sest õigust enda eest seista meil ei oleks.

Eesti Haridustöötajate Liit leiab, et praegusel kujul, eriti mainitud sätete sõnastuses, on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks täiesti sobimatu ning vajab enne Riigikogule esitamist põhjalikku muutmist.

Lugupidamisega

Reemo Voltri

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees