2019.a.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on pidanud iga-aastaselt valitsusega töötasu alammäära läbirääkimisi. Meie kindel seisukoht on, et õpetajate töötasu peab olema võrreldav teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga ehk õpetaja palga alammäär peab algama riigi keskmisest töötasust ja seega keskmine töötasu peab olema riigi keskmisest töötasust 20% kõrgem!

Läbirääkimiste kulg oli ootuspärane – volituste jätkuva puudumise tõttu ei olnud Eesti Linnade ja Valdade Liidust taas sisulist läbirääkmiste partnerit. Sellele vaatamata seisime kindlalt väärilise töötasu kehtestamise eest, mille tulemusel on alates 2019.a. 1. jaanuarist Vabriigi Valitsuse määruse kohaselt täistööajaga töötavate õpetajate miinimumtöötasuks 1250 €. Lasteaiaõpetajate töötasu järeleaitamise meetme järgi on lasteaiaõpetajate töötasu käesoleval aastal vähemalt 90% (1125€) ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Lasteasutuse õpetajate toetuse vahendid eraldatakse kohalikele omavalitsustele toetusfondist, mille vahendite jaotuspõhimõtted on kehtestatud riigieelarve seaduse alusel toetusfondi määrusega. Eraldiseisva protsessina tõstatasime 2018.a. lõpus veel ka huvikoolide õpetajate töötasu küsimuse, mis Viljandi maakonna näitel on saanud ka poliitilist toetust.

Siiski ei saa me tulemusega lõplikult rahul olla. Õpetajatelt on nõutav magistrikraad, mille omandamise eel ja järel hindavad värsked õpetajad ametiga kaasnevat vastutust ja pakutavat tasu. Kõrgharidusega spetsialistile, kelle eriala eeldab jäägitut pühendumust, pidevat enesearengut ning lõputut vastutust tulevaste põlvkondade ees, ei ole 1250 eurone miinimumtöötasu atraktiivne.  Indikaatorid õpetajate keskmisest vanusest, mis on kõrgeim Euroopas, ja soolisest koosseisust, mille kohaselt meesõpetajate osakaal on väikseim Euroopas, näitavad riske, et õpetajate järelkasv on juba jäänud väheseks. Reaalainete õpetajaid ei ole juba täna igasse kooli leida. Õpetaja ametikohale peaks aga olema konkurents, mis tagaks parimatest parimate kandideerimise ametisse, mille otsese tulemusena kujundatakse järeltulevat põlve. Kui aga töötasu ei taga kohaseid elustandardeid, siis vaid muudest toetavatest meetmetest ametikohtade täitmiseks ei piisa. Õpetaja peab saama väärikat palka, et elada väärikat elu ning olla autoriteediks õpilaste ees.

Võitlus õpetajate palgatõusu nimel on olnud järjepidev ja intensiivne kõigil tasanditel. Siiski ei saa EHL kinnitatud töötasu alammäära suurusega rahul olla. EHL tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäär 2019. aastal võrdseks eeldatava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga, see tähendab ligikaudu 1385 euroni kuus. Vastavad seisukohad avaldas EHL ka Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule. Seatud eesmärki, milleks oli tõsta aastaks 2019 õpetajate töötasu alammäär 1,2 kordseks Eesti keskmisest palgast, ei saavutatud. Siiski, kui vaadata aastate lõikes õpetaja miinimumtöötasu ja riigi keskmise töötasu suhet, lähenes õpetaja töötasu keskmisele ka sel aastal. 1,2 kordse riigi keskmise tasuni jõudmine eeldab aga veel tõsist pingutust ning selle eest me ühiselt seisamegi:

EHL jätkab järjekindlalt õpetaja töö väärtustamise propageerimist kõigil tasanditel! Üks oluline osa sellest on õpetaja väärikas tasustamine. Selles osas on meie siht endine – kõigi õpetajate töötasu peab olema võrdne teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga, mis tähendab, et töötasu alammäär peab algama riigi keskmisest palgast!