STREIK

TEEMABLOKK: KES, MILLAL, KUI KAUA SAAB STREIKIDA?

Kas ainult ametiühingu liikmed tohivad osaleda streigil?

Ei, streigist saavad osa võtta kõik haridusasutuste töötajad, kes potentsiaalselt võiksid kuuluda läbi liikmesorganisatsioonide Eesti Haridustöötajate Liitu.

Kes saavad osaleda tähtajatus streigis algusega 22.01.2024?

Üldhariduskooli õpetajad saavad osaleda tähtajatus streigis algusega 22.01.2024.

Tähtajatust streigist saavad osa võtta ÕPETAJAD ehk need töötajad, kellel on töölepingus ametikohaks õpetaja. Õppejuht, kooli juhtkonna liige, raamatukogu töötaja, tugipersonal, abipersonal jt asutuse töötajad saavad osaleda toetusstreigis. Kehtib põhimõte, et kui töölepingus on kirjas üks-ühele seos õpetaja palga alammääraga, siis saab osaleda tähtajatus streigis. Vastasel juhul toetusstreigis.

Kes saavad osaleda toetusstreigis algusega 22.01.2024?

Toetusstreigis algusega 22.01.2024 (kestusega kuni 3 päeva), saavad osaleda:

• üldhariduskoolides, kus ei ole kehtivat kollektiivlepingut, kõik teised töötajad (välja arvatud õpetajad);
• üldhariduskoolides, kus on sõlmitud kollektiivleping, kõik töötajad (sh õpetajad).

Kes saavad osaleda toetusstreigis algusega 24.01.2024?

Alus-, kutse- ja huvihariduasutuste kõik töötajad saavad osaleda toetusstreigis algusega 24.01.2024 (kestusega kuni 3 päeva).

Kas üldhariduskoolide õpetajad, kellel ei ole kehtivat kollektiivlepingut, tohivad ka vaid toetusstreigil osaleda?

Üldhariduskoolide õpetajatel on võimalik osaleda tähtajatul streigil, mis algab 22.01.2024. Paralleelselt on välja kuulutatud üldhariduskoolide teiste töötajate toetusstreik, samuti algusega 22.01.2024. Nende teatiste alusel võivad kooli õpetajad seega osaleda väljakuulutatud tähtajatul streigil. Kui õpetajad soovivad osaleda justnimelt toetusstreigil, tuleb asutusel esitada streigiteade hiljemalt 5 tööpäeva enne kavandatava toetusstreigi algust tööandjale ja asutuse pidajale. Seda seetõttu, et EHL on üldhariduskoolide puhul teavitanud teist poolt õpetajate tähtajatust streigist ning teiste töötajate (välja arvatud õpetajate) toetusstreigist. Me soovitame üldhariduskoolide õpetajatel osaleda siiski väljakuulutatud tähtajatul streigil, kuna sellisel juhul ei ole asutusel lisakohustusi teise poole ametliku tavitamise näol. Ühtlasi otsustab streigi pikkuse ikkagi iga asutus, seega kohustust tähtajatult streikida ei ole.

Kas koolijuht või haridusasutuse juhtkonna liige võib streikida?

Kuivõrd direktor on haridustöötaja ja temal on võimalus astuda liikmesliidu kaudu Eesti Haridustöötajate Liitu, on temal õigus osaleda käesoleval juhul toetusstreigis. Streigis, nii öelda põhistreigis, võivad osaleda käesoleva streigi korral ainult üldhariduskoolide õpetajad.

Kas abipersonal (nt kokk, koristaja, õp. abi, abiõpetaja jm) ja tugipersonal võib streigist osa võtta?

Jah, tugi- ja abipersonal saavad osaleda toetusstreigis:

a) üldhariduskoolis algusega 22.01.2024 kestusega kuni 3 päeva;

b) alus-, kutse- ja huviharidusasutustes koos nende asutuste õpetajatega algusega 24.01.2024 kestusega kuni 3 päeva.

Kas toetusstreigiga võivad, tohivad ühineda ka nn. käsunduslepinguga töötavad õpetajad?

Jah, nad tohivad ühineda, aga nendel puudub töölepingu seadusest tulenev kaitse ehk õigus tööst keelduda streigi tõttu.

Kas toetusstreik on lubatud, kui haridusasutuses on kehtiv kollektiivleping?

Jah, kui asutuses on kehtiv kollektiivleping, on õiguskindlam osaleda toetusstreigis, mille võimalik kestus on kuni 3 päeva.

Kas asutus võib ise otsusustada, kui kaua nad streigil osalevad?

Jah. Kuigi üldhariduskoolide õpetajate streik on väja kuulutatud tähtajatult, on streigist osavõtt vabatahtlik, sellest osavõtmist ei saa ei takistada ega sundida osalema. Seega võivad tähtajatu streigi puhul õpetajad:

a) streigis osaleda tähtajatult ehk senikaua, kuni EHL streigi lõpetab;

b) lõpetada asutuses streigi kollektiivselt kokkulepitud ajal (nt 3 või 5 päeva, 2 nädala vm möödudes) või

c) lõpetada streikimine kollektiivist eraldiseisvalt endale sobival ajal, sellest tööandjat ja streigijuhti kirjalikult teavitades.

Toetusstreik, tohib kesta üksnes kuni 3 päeva.

Kui tähtajatu streik algab 22. jaanuaril, siis kas kool võib otsustada alustada streiki hoopis 23. jaanuaril?

Jah, põhimõtteliselt võib asutus otsustada alustada streiki ka hiljem. See siis aga ära märkida teates asutuse juhile. Siiski soovitame alustada streiki (ka toetusstreiki) väljakuulutatud ajal.

Kui töötaja saab ühineda juba streikijatega hiljem?

Jah, streigiga saab liituda igal hetkel. Sellest annab streigijuhile streigiga ühineja isiklikult teada.

Kas streikimist tohib nö jupitada?

Streigist osavõtt on vabatahtlik, seega kuni kestab tähtajatu streik üldhariduskoolide õpetajatele, saab tähtajatu streigiga ka taas liituda ja loobuda enne streigi lõppu. Streigi katkestamise või lõpetamise otsustab EHL. 

TEEMABLOKK: STREIGI PROTSEDUUR

Kas asutuses tuleb esitada eraldi veel juhile ja pidajale seaduses ettenähtud streigiteade?

Nii tähtajatu streigi streigiteate kui ka toetusstreigi streigiteate saatis EHL asutuste pidajatele (HTM, KOV, erapidajad) ja tööandjatele (asutuste üldmeiliaadressid) reedel, 5. jaanuaril. Sellega on tagatud, et teadetes nimetatud haridusasutustes võib vastavalt läbi viia tähtajatut streiki või toetusstreiki. Asutus eraldi streigiteadet teisele poolele esitama ei pea, kuid oleme suunanud streigijuhte hea tahte märgiks teavitama streigi toimumisest, kui asutuses on nii otsustatud, kirjalikult siiski oma haridusasutuse juhti. Streigi toimumisest teavitamise kohta vaata juhendmaterjali „Info streigijuhile“.

Kas töötajate koosolekut oleks korrektne läbi viia ka e-koosolekuna?

Digitaalsete vahenditega läbiviidud koosolek on täiesti sobiv.

Kas streigikoosoleku protokolli peab kuhugi saatma?

Ei, protokoll jääb streigijuhi käsutusse, seda kellelegi edastama ei pea. Hea tahte märgiks teavitada streigi toimumisest kirjalikult siiski haridusasutuse juhti.

Streigist teatamise kohta vaata juhendmaterjalist “Info streigijuhile”.

Kas tähtajatu streigi ja toetusstreigi juht võib olla sama inimene?

Jah, tähtajatu streigi juht ja toetusstreigi juht võib olla sama inimene.

Millal tasub hakata täitma streikijate allkirjalehte?

Sisemiseks streigijuhtimiseks soovitame alustada streigijuhil streikijate nimekirjade koostamisega (koguda streikijate allkirjad) nädal enne streigi algust, see on siis 15.01.2024. Peale streigi lõppu tuleb aga koostada täpne streigist osavõtnute nimekiri ning esitada see asutuse juhile.

Rohkem infot vaata juhendmaterjalist “Info streigijuhile”.

Millal tuleb esitada streikijate nimekiri asutuse juhile?

Kollektiivse töötüli lahendamise seadus siin ajaraami ei anna. Soovitus on teatada siis, kui info koos on, võimalikult aegsasti. EHL hoiab streigis konservatiivset joont ja soovitab koostööd õppeasutuste juhtidega. Lõplik streigis osalenute nimekiri tuleb esitada peale streiki.

Kuidas käib tööandja teavitamine streigist?

Vaata juhendmaterjali „Info streigijuhile“.

Kui teatis asutuse direktorile jäi 22.01.24 edastamata, kas siis on ikka võimalik streigist osa võtta?

Jah, on. Sellisel puhul teavitada direktorit esimesel võimalusel. Vaata lisaks juhendmaterjali „Info streigijuhile“ ja dokumendinäidiseid.

Iga streigipäeva lõpus annab streigijuht EHLile ülevaate streigist osavõtjate arvust andmaks adekvaatset infot, kui keegi liitub või loobub jooksvalt. Kuidas oleks streigijuhil seda kõige parem korraldada?

Töötajate koosolekul on kindlaks tehtud streigist osavõtjate eeldatava arv. Kui töötaja lõpetab kollektiivist eraldiseisvalt streikimise, saadab ta e-kirja nii streigijuhile kui ka direktorile, mis annab streigijuhile sisendi, et streikijate arv on muutunud. Samuti – kui kollektiivis kokkulepitud ajal lisandub mõni kolleeg streigiga, annab ta sellest streigijuhile teada ning ka seeläbi saab streigijuht sisendi, et streikijate arv on muutunud.

Kui valdav enamus kollektiivist on valmis streikima X aega, vähemus Y aega, siis kuidas on korrektne dokumente vormistada?

Dokumendid tuleks sel juhul täita just nii, nagu asutuses töötajate valmisolek streikida on.

Kas streikija peab viibima streigi ajal töökohal?

Streigist osavõtjad ei pea viibima streigi ajal töökohas. Asjaolu, kuidas tööandja toimib koolihoonega, kas ta sulgeb selle või leiab õpilastele muu tegevuse – on tööandja ehk direktori otsustada. Streikijad ei võta üle tööandja kohustusi. Eeltoodu kehtib kõikidele õppeasutustele sõltumata sellest, kes on õppeasutuse pidaja.

TEEMABLOKK: STREIKIMINE ERINEVATEL JUHTUDEL

Kas huvikoolid võivad toetusstreigist osa võtta?

Jah, ka huvihariduasutuste töötajad võivad toetusstreigist algusega 24.01.2024 osa võtta.

Kas riigikoolid tohivad streikida?

Jah, ka riigikoolide töötajad võivad streikida.

Kui asutus koosneb erinevatest haridusastmetest (lastead-algkool, kutsekool-gümnaasium jmt), kuidas toimub siis streikimine?

Üldiselt: kui õppe liigid ja õpetajad on selgelt eraldatavad, siis saab korraldada selles õppeasutuses vastavalt väljakuulutatud streigiteadetele mitu streiki.

Kuidas toimub streikimine, kui on üks asutus kahes majas?

Mõistlik on valida 2 streigijuhti – 1 iga maja kohta. Edasine protseduur on sama, selleks vaata juhendmaterjali “Info streigijuhile”.

Kui õpetaja töötab kahes koolis, siis kummas ta streigib?

Streigis osalemine on vabatahtlik. Õpetajal on õigus valida, kummas koolis ta streigib. Soovitus on streikida mõlemas koolis, kuna siis on tema mõju ja solidaarsusavaldus streiginõuete toetuseks suurem.

Kas inimene, kes töötab koolis osalise koormusega, olles samal ajal tööl ka nt mõnes riigiametis, tohib õpetajana streikida?

Jah, tohib. Õpetajal on sellisel juhul koolis eraldi tööleping selle õppeasutusega ja selles töölepingus toodud töökohustustest on temal õigus streigi tõttu keelduda.

Kui õpetajal on töökohustusi mitmes ametis (nt õpetaja ja ringijuht vm), kas siis peab tema kohta võtma allkirja mõlemale (tähtajatu streigi ja toetusstreigi) allkirjalehele?

Jah, sel juhul peab töötaja oma soovist teavitama streigijuhti/-juhte ning töötaja allkirjad tuleb koguda nii tähtajatu strigi kui ka toetusstreigi allkirjalehtedele.

Kas õpetaja saab osaleda streigil, kui tal ei ole streigi ajal tunde (ta on koolitusel või haiguslehel)?

a) Kui õpetaja on koolitusel.

Kui on tegemist tööandja poolt suunatud ja väljamakstud koolitusega, siis koolituse aeg on nagu tööaeg. Streikijal on õigus keelduda kõikide töökohustuste täitmisest, ka tööandja määratud koolitusest. Pigem on õige koolitusel mitte osaleda. Võimalus on koolitusfirmale teada anda, et koolitust saaks järele vaadata.

b) Kui õpetaja on haiguslehel.

Haiguslehel olija ei tohi streikida. Haigusleht tuleb streigi ajaks lõpetada. Kuna haiguslehel olijale maksab hüvitist Eesti Haigekassa, siis haiguslehel olija peaks haiguslehe lõpetama, et ta saaks streikida. Seega haiguslehel olijat ei saa streikijate nimekirja kanda.

Kui töötaja on streigi ajal puhkusel, siis kas ta saab ikka osaleda streigil?

Töötajal on võimalus taotleda puhkuse katkestamist streigis osalemise tõttu. Võimalus on iga-aastane puhkus planeerida nii, et streigi aeg jääb tööaega. Puhkuse aeg on töötaja isiklik aeg, ta võib teha mida soovib, aga kuna teda niikuinii ei ole tööandja jaoks olemas, siis mõju streigis osalemine ei anna.

Kas õppepuhkuse ajal tohib ka streikida?

Ei saa streikida õppepuhkuse ajal. Streik on töökatkestus. Puhkuse ajal töötajat niikuinii tööandja jaoks ei ole. Streigis osalemisel puuduks mõju.

Õppepuhkusel olija saab osaleda meeleavaldustel ja miitingutel.

TEEMABLOKK: TÖÖTASU, PUHKUSEARVESTUS

Kas töötasu streikimise ajal makstakse?

Streigi aja eest töötajatele töötasu ei pea maksma, kuid õppeasutuse juhil ja koolipidajal on õigus jätkata streigi ajal töötasu maksmist.

Kas EHL toetab streikijaid töötasuga?

EHL volikogi 25. jaanuari otsusega makstakse toetust neile streiki jätkavatele ametiühingusse kuuluvatele õpetajatele, kes on streigis osalenud juba eelnevad 5 päeva ning kellele nendel päevadel töötasu ei maksta, iga järgneva streigis osaletud päeva eest (ehk streikija jaoks alates 6. streigipäevast) 50% arvestuslikust päevasest brutotöötasust (aluseks õpetajate 2024. aasta töötasu alammäär).

Varasemalt otsustas EHL volikogu kompenseerida STTFi vahenditest lasteaias töötavatele EHLi liikmetele, kes streigivad vähemalt 3 päeva ja kelle töötasu peetakse streigi ajal kinni, iga streigitud päeva eest 50% lasteaiaõpetaja töötasu arvestuslikust päevamäärast (ehk 34 eur/bruto). Kuna alusharidusasutuses on välja kuulututatud toetusstreik, mille kestus saabki olla kuni 3 päeva, siis kohaldub siin põhimõte, et kui alusharidusasutuse töötajad osalevad toetusstreigil 3 päeva, siis kompenseerib EHL kirjeldatud määras selle asutuse ametiühingu liikmete töötasu.

Kuidas arvestatakse streikimise ajal puhkusepäevi?

Streigitud päevade eest puhkust ei arvestata. Aga näiteks nädalase streigil osalemise eest kaotab õpetaja puhkusest ca 1 päeva.

TEEMABLOKK: LAPSEVANEMALE

Kuidas peaksid (toetus)streigi ajal käituma lapsevanemad?

Eesti Lastevanemate Liit on andnud oma seisukoha ja jaganud nõuandeid streigi osas, s.h koolide lahtioleku ja laste kooli viimise suhtes. Tasub lugeda siit – https://www.laps.ee/korduma-kippuvad-kusimused/opetajate-streik/.

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist on andnud nõuandeid lastevanematele, milliseid võimalusi saavad nad kasutada, kui ei ole võimalik last kooli või lasteaeda viia kui selles toimub streik: https://tooelu.ee/et/uudised/1093/opetajate-hoiatusstreik-millised-lapsevanema-oigused-ja-voimalused.