STREIK

Kuigi nii EHL kui ka haridus- ja teadusministeerium (HTM) lükkasid riikliku lepitaja esmase pakkumise 20. novembril tagasi, otsustas lepitaja veelkord püüda leida ühisosa ja võimalikku kompromissi. Selleks oleme koos ministeeriumi ning linnade- ja valdade liiduga kutsutud selle nädala reedel, 1. detsembril kl 8:30 kohtumisele riikliku lepitaja juurde. Oleme teadlikud ja seda indikeerinud ka riiklikule lepitajale, et vabariigi valitsus on sidunud riigieelarve kinnitamise valitsuse usaldushääletusega. Seega on võimalik, et eelarve võetakse vastu enne lepitusprotsessi lõppemist, mis tähendaks aga aastal 2024 õpetajate palgafondi tõusuks kokku üksnes 4,3 % (sh 1,77 % palga alamäär ning diferentseerimisfond seniselt 17,1 %-lt 20 %-le). See ei ole kindlasti meid, haridustöötajaid, rahuldav lahendus ega anna kindlust edaspidisteks aastateks.

EHL on teinud kõik endast oleneva, et juba 20. juunil alustatud läbirääkimistel leida kompromiss, oleme pakkunud ka ise lahendusi. Riikliku lepitaja poole pöördusime septembri lõpus, kuna valitsuse esindajana ei olnud HTM valmis kompromisse leidma. Kahjuks näib retoorika valitsuse poolt ka praegu sama – raha ei ole. Meie oleme veendunud, et küsimus on prioriteetides. Haridustöötajate esindusorganisatsioonina oleme aga endiselt avatud aruteludeks ja lahendusteks, mis sisaldavad pikka plaani õpetajate palga osas ning tagavad seotuse lasteaiaõpetajate töötasuga. Meie selge soov on, et muutused peavad algama juba järgmisest aastast, mitte määramata tulevikus.

Liigselt spekuleerimata nädala lõpus toimuva koosoleku osas on üks fakt siiski kindel – kui lepitusprotsess nurjub ning riiklik lepitaja vormistab sellekohase protokolli, tekib meil ametiühinguna õigus kuulutada välja oma seisukohtade jõustamiseks (tähtajatu) streik. Sellest etteteatamise aeg on 2 nädalat. Olenemata sellest, miks on senine läbirääkimiste protsess venima jäänud, peame olema võimaluse tekkides valmis tegutsema kiirelt ja otsustavalt. Kui palgaläbirääkimised nurjuvad, tuleb meil end taas nähtavaks ja kuuldavaks teha ning üheks vahendiks on pikem streik.

Ühiskond on aru saanud, et õpetajad laovad vundamendi edukale riigile. Me vajame pikka plaani ja kindlust, et oleme ka poliitilisel tasandil prioriteediks. Õpetajate palk peab olema stabiilselt konkurentsivõimeline ja tagatud kollektiivlepinguga. Siis avaneb võimalus keskenduda ka muudele põletavatele probleemidele haridusmaastikul ning tuua järgi kõigi teiste haridustöötajate sissetulek selliseks, et see vastaks vastutusrikkale tööle. Riik peab andma praegustele noortele selge signaali, et haridusvaldkonnas töötamine on riigile oluline, prestiižne ning vastavalt ka tasustatud.

Järgnevalt ka ajajoon seni toimunud sündmustest

·      20.06 alustasime palgaläbirääkimisi haridus-
ja teadusministeeriumiga (HTM)

·      04.09 jätkusid palgaläbirääkimised HTM-ga, mis
tulemusi ei toonud

·      27.09. EHL volikogu otsustas pöörduda riikliku
lepitaja poole. Riiklik lepitaja võttis selle menetlusse 02.10. Sellele järgnes
lepitaja kohtumine nii EHL kui HTM delegatsioonidega.

·      26.10. toimus Toompeal haridustöötajate
toetuseks miiting

·      31.10. EHL volikogu otsustas 10.11 viia läbi
hoiatusstreigi

·      07.11 kohtus EHL delegatsioon (meie
initsiatiivil) peaminister Kaja Kallasega, kohtumine tulemusi ei toonud

·      09.11 kohtusid HTMi juristid ning EHLi palgatud advokaat Lauri
Talumäe (Advokaadibüroo LINDEBERG) ning tegid lõplikult selgeks töötüli
õiguslikud alused. Nõustuti, et käimas on läbirääkimiste luhtumise järgse
töötüliga ning et haridustöötajate hoiatusstreik on igati legaalne.

·      10.11 toimus haridustöötajate hoiatusstreik. Meile laekunud info
kohaselt osales streigis 645 õppeasutust üle Eesti, neis streikis kokku
18715(!) haridustöötajat!

·      10.11 toimus riikliku lepitaja eestvedamisel kohtumine HTMi ja
ELVLiga.

·      13.11 kohtusime EV kultuurikomisjoniga, kus arutlesime koostöiselt
õpetajate töötasu läbirääkimiste hetkeseisu ning edasise perspektiivi üle. Kultuurikomisjoni
pädevuses on mh valmistada ette otsuste arutelusid Riigikogus ning pakkuda
võimalikke lahendusi.

·      13.11 pidi toimuma koalitsiooninõukogu koosolek, kus HT ministri
eestvedamisel oleks pidanud arutatama muuhulgas õpetajate pikema palgaplaani
üle, kuid nõukogu koosolek jäi ära, kuna peaminister on lähetuses ning
Reformierakonna arvates ei olnud koalitsioonil midagi arutada.

·      15.11 esitab riiklik lepitaja osapooltele kompromissettepaneku,
mis tuleb 20. novembriks kas vastu võtta või tagasi lükata.

·      16.11 toimub järjekordne EHL volikogu erakorraline koosolek, kus
otsustatakse riikliku lepitaja kompromissettepaneku üle. Kui osapooled võtavad
ettepaneku vastu, sõlmitakse kollektiivleping ning tagatakse töörahu. Kui
ettepanekut vastu ei võeta, jätkub töötüli ning päevakorda tõuseb pikemaajalise
streigi korraldamine.

·       22.11 ootasime riikliku lepitaja otsust lepitusprotsessi lõpetamiseks. Kuid lepitaja
otsustas siiski veel proovida kompromissi leida, tema uus ettepanek peaks
tulema nädalal 48

·       01.12 toimub HTM Tallinna kontoris algusega kl 08:30 kolmepoolne kohtumine, kuhu on
kutsutud riikliku lepitaja poolt EHL ja HTM delegatsioonid. Samal päeval kell
17 on kokku kutsutud EHL erakorraline volikogu eeldatavat viimast lepitaja
pakkumist arutama

·       12.12 koguneb EHL korraline volikogu, kelle päevakorras on vajadusel ka edasise tööseisaku
otsustamine

———————————————————————————————————————————————————————————————————————————————————————

10. novembril toimunud hoiatusstreigi saab igatahes lugeda õnnestunuks! Oleme näidanud valitsusele, et meil on tõsi taga! Lisaks meie endi – haridustöötajate – pingutusele, oleme me äärmiselt tänulikud organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on meie missioonile oma toetust avaldanud.

EHL-le on teada, et streikis 645 õppeasutust, sh 285 koolieelset lasteasutust ja 360 üld- ja kutsehariduskooli (kutsekoole sealjuures 10). Kokku streikis 18 715 haridustöötajat! Märkimisväärne oli ka erapidajate asutustse osalus! Kindlasti võib olla siin veel asutusi ja inimesi juures, kes ei andnud meile streigis osalemisest teada. Aitähh kõigile kes osalesid ja panustasid! Ning kui tõesti vaja, siis tulema ka pikema streigi korral kõik koos taas välja!

Toome siinkohal ära ka meile seni oma toetusest teada andnud ühingud, asutused ja teised toetajad:

o Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing

o Eesti Arstide Liit

o Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

o Eesti Inseneride Liit

o Eesti Raudteelaste Ametiühing

o Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu

o Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

o Eesti Koolijuhtide Ühendus

o Eesti Lasteaednike Liit

o Eesti Õpilasesinduste Liit

o Eesti Lastevanemate Liit

o Eesti Tööandjate Keskliit

o Sotsiaalala Töötajate Ametiühing

o Eesti ametiühingute keskliit

o Haritlaste Ametiühing

o Eesti Näitlejate Liit

o Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing (ETKA)

o Eesti Kõrgkoolide ning Teadus-ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS

o Läti Haridus- ja Teadustöötajate Ametiühing

o Leedu Haridus- ja Teadustöötajate Ametiühing

o Riigi-ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit

o Videoõps

o Eesti Keskerakond

o Isamaa erakond

o Sotsiaaldemokraatlik Erakond

o Eestimaa Rohelised

o Mitmed poliitikud (sh siseminister, Tallinna linnapea jt), ettevõtjad, eraisikud ning praegused ja endised õpetajad.

o Mitu erivajadustega laste õppeasutust, kes oma tööspetsiifika tõttu ei osalenud hoiatusstreigil.

#ühtsusespeitubjõud

Korduma Kippuvad Küsimused

Kuidas käib tööandja teavitamine hoiatusstreigist? 

Riigi tasandil: vastavalt kollektiivse töötüli lahendamise seadusele ja heale tavale teavitab Eesti Haridustöötajate Liit kui töötajaid esindav liit Eesti Linnade ja Valdade Liitu kui tööandjate liitu, kohalikke omavalitsusi (79), haridus- ja teadusministeeriumi ning riiklikku lepitajat kavandatavast hoiatusstreigist kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. 

Haridusasutuse tasandil: streigis osalevate töötajate poolt valitud streigijuht teavitab oma asutuse direktorit kavandatavast hoiatusstreigist hea tava ja koostöö märgiks soovituslikult esimesel võimalusel. 

 

Kas koolijuht või haridusasutuse kooli juhtkonna liige võib streikida? 

Streigist osavõtu õigus on igaühe õigus. 

Direktori puhul: kuna direktor on haridustöötaja, on ka temal õigus selles streigis streikija olla. Soovitav on siis, et direktor annaks sellest kooli pidajale teada koos märkega tagada tööandja kohustused streigi ajal, sest tema ise streigib. 

 

Kuidas toimub streikimine lasteaias, kui lapsed on toodud lasteaeda streigi alguskellaajast varem? 

Kuidas on tagatud sel ajal laste turvalisus, selle eest vastutab tööandja. Soovitame lasteaiad avada peale streiki.

 

Kuidas toimub streikimine koolis, kui tunnid algavad streigi alguskellaajast varem? 

Näiteks kui koolis algab tund 8.20, siis õpetaja alustab tundi ning kl 9 katkestab tunni ning kõnnib klassist välja (õpetajate tuppa, parki jalutama vm). See, mida teevad hoiatusstreigi ajal õpilased, ei ole õpetaja vastutus. Kui õppetund saab vahepeal (nt kl 9.35) läbi ja algab järgmine tund (nt kl 9.45), siis õpetaja läheb ikkagi alles kl 10 klassiruumi ja alustab tunni andmisega. 

  

Kas (hoiatus)streik on lubatud, kui haridusasutuses on kehtiv kollektiivleping? 

Kuna tegemist on hoiatusstreigiga, siis võivad streikida kõikide  haridusasutuste kõik töötajad. Ka need, kellel on kollektiivleping. Põhistreigi, ehk streigi korral, ei tohi streikida nende haridusasutuste töötajad, kellede kollektiivleping sisaldab samu tingimusi, nagu streigi nõuetes, eelkõige töötasu tõstmist. Hoiatusstreik on eraldi streigi liik ja siia kollektiivlepingu klausel ei laiene. 

 

Kas on lubatud, et lasteaia direktor ei pea õpetajate töötasu streikimise ajal kinni, kuid soovib seda teha streikivatel assistentidel? 

Töölepingu seaduse §-s 3 on sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte. Töötajaid tuleb võrdselt kohelda. 

 

Kas streigijuhi nõusoleku peab kuhugi saatma? 

Streigijuhi nõusolekuvorm jääb streigijuhi kätte. See tuleb esitada vaid vajadusel (kui peaks tekkima vaidlus). 

 

Millal tasub hakata täitma streikijate allkirjalehte? 

EHL on andnud suunised koguda streikijate allkirju streikimise päeval. Selle põhjendus on, et kirja saaksid streigist päriselt osavõtvad õpetajad (et ei juhtuks, et õpetaja on allkirja andnud, kuid streikimise päeval haigestub või otsustab siiski streigist mitte osa võtta). Küll aga on põhjendatud ka allkirjade kogumine varem, nt kui on teada, et töötaja ei ole streigi päeval asutuses. Ühtlasi õigustab varem allkirjade kogumist asjaolu, et siis on tööandjal  

mugavam arvestada, millistes rühmades/klassides on vaja tööd ümber korraldada. Sellisel juhul on aga kindlasti tarvis streikimise päeval allkirjalehed üle kontrollida. 

 

Kui õpetaja töötab kahes koolis, siis kummas ta streigib? Põhitöökohas streigi päeval tunde ei ole.   

Mõistlik oleks siis põhitöökohas; tunnivaba päev ei ole vaba päev. 

 
Kui koolis algab tund 8.55, kas see tähendab, et 5 minutit peaks tund kestma ja siis õpetaja lahkub? Kas see jääb koolijuhi otsustada? 

Kui tundide algust ei lükata edasi kl 10-ks, siis jah, peab streigil osalev õpetaja tunni alustama kl 8.55 ning kl 9 lahkuma. 

 
Kas ainult ametiühingu liikmed tohivad osaleda hoiatusstreigil? 

Ei. Kuna Eesti Haridustöötajate Liitu võivad tema liikmesliitude kaudu kuuluda kõik haridustöötajad, siis kõikidel haridustöötajatel õigus streigis osaleda. Streigiõigus on igaühe inimõigus, kui ta on vastava valdkonna, antud juhul haridusasutuse, töötaja. Streikimist reguleerib kollektiivse töötüli seadus. Antud seadus ei esita piiranguid, et streikida tohivad ainult ametiühingu liikmed. Tegemist on avaliku õigusega, milles sätestatust rohkem piiranguid välja mõelda ei tohi. Lisaks eeltoodule on kuuluvus ametiühingusse konfidentsiaalne. Asjaolu, et Eesti Haridustöötajate Liit on pädev kõnelema kõikide haridustöötajate nimel on pikaajalise praktika käigus tunnustanud ka Eesti riik, olles pidev partner palgaläbirääkimistel. 

 

Kas abipersonal (nt kokk, koristaja, õp. abi, abiõpetaja jm) ja tugipersonal võib streigist osa võtta? 

Jah, Eesti Haridustöötajate Liit on esindusorganisatsiooniks oma liikmesliitude kaudu kõikidele õppeasutuses töötavatele töötajatele. Kõikide õppeasutuste kõik töötajad võivad streikida.  

 
Kas töötaja saab osaleda hoiatusstreigil, kui tal ei ole streigi päeval tunde/ta on koolitusel? 

Jah, töötaja saab ikka streigil osaleda ning tema allkirja võib varem allkirjalehele koguda. 

 

Kas kool võib streigi kellaaega muuta? 

Väljakuulutatud streigi kellaaega muuta ei tohi. 

 

Kuidas toimub streikimine, kui on üks asutus kahes majas? 

Vajadusel, kui see on mõistlik, on õigus valida mitu streigijuhti. Valimise käigus tasub ära määratleda, mis on konkreetse streigijuhi haldusvaldkond. 

 

Kuidas toimub streikimine, kui on tegemist ühendasutusega (lasteaed-kool)? 

Need haridusasutuse töötajad, kes on tööl kui koolieelse õppeasutuse töötajad, streigivad koolieelsetele õppeasutustele ettenähtud tunnil. Need haridusasutuse töötajad, kes tööl  

kooli haridustöötajatena, streigivad koolile ettenähtud tunnil. Kui on haridustöötajaid, kes töötavad mitme õppeasutuse teenistuses (üldpersonal näiteks), siis need valivad ja määratlevad ära, millisel tunnil nad streigivad. Õppeasutuse juht peab teadma, kes mis ajal streigib. Kahte tundi lubatud streikida ei ole, antud streigi piires. 

 

Kas huvikoolid võivad ka hoiatusstreigist osa võtta? 

EHL võttis vastu otsuse, et kuna huvikoolide õpetajate töötasud ei ole hetkel otseselt seotud üldhariduskoolid õpetajate töötasu alammääraga, kuulutatakse tuleval reedel, 10.11.2023 toimuv hoiatusstreik välja üksnes alus-, üld– ja kutsehariduse õpetajatele. KUI peaks aga juhtuma, et hoiatusstreik palgaläbirääkimisi soovitud tulemusteni ei vii ning kui peame hakkama planeerima tähtajatut streiki, arutab volikogu seda küsimust uuesti. 

 

Kas inimene, kes töötab koolis osalise koormusega, olles samal ajal tööl ka nt mõnes riigi ametis, tohib õpetajana streikida? 

Jah, tohib. Aga kollektiivse töötüli seadus teda teises ametis töötamise ajal mittetöötamise eest ei kaitse. Inimene peab ise vaatama, et streigi ajal on temal õigus tööd mitte teha kui haridustöötaja. 

 

Kas riigikoolid tohivad streikida? 

Jah, kõik õppeasutused tohivad streikida, sõltumata kooli pidaja isikust. Seega, kui kooli pidaja on riik, siis ka selle kooli haridustöötajad tohivad streikida. 

 

Kas teatise hoiatusstreigist tohib esitada korraga ühe teatisena nii direktorile kui ka asutuse pidajale? 

Jah, teatis võib korraga olla adresseeritud nii direktorile kui ka asutuse pidajale ühe e-kirjana. 

 

Kui teatis asutuse direktorile ja pidajale jäi 06.11.2023 edastamata, kas siis on ikka võimalik hoiatusstreigist osa võtta? 

Oleme seisukohal, et teade streigist on kollektiivse töötüli seaduse kohaselt määratud subjektidele (tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele) 06.11.23 ära saadetud. Kõik õppeasutused saavad selle kohaselt valmis olla streigiks. Õppeasutuse streigijuhtide edastatud teade on täiendav teave, mis võib laekuda kuni streigi alguseni (kuid hea tahte ja koostöö märgiks soovitame seda teha esimesel võimalusel). 

 

HTMist/KOVist on tulnud info, et korraldatav hoiatusstreik on seadusevastane. 

06.11 saatis haridus- ja teadusministeerium (HTM) laiali e-kirja, kus väitis, et sel reedel toimuv õpetajate hoiatusstreik polevat seadusega lubatud. Tegu on väärinfoga, reedese hoiatusstreigi õigus tuleneb otseselt seadusest, see on korrektselt teatavaks tehtud riiklikule lepitajale ning tema poolt vastuväiteid ei ole. 


Kuidas peaks käituma lapsevanemad?

Tööinspektsiooni juhised on leitavad siit!

  

Põhipunktid, kus HTM-i hinnang olukorrale eksib: 

  1. HTM väidab, et “palga alammäära kokkulepe ei ole käsitatav konkreetse töötingimusena” ja seega ei ole praegu tegu kollektiivse töötüliga (KTTLS § 2 lg 1), kus hoiatusstreik on lubatud. See on lausa kummaline väide. Palk on üks kõige tähtsam töötingimus. Samuti on palk väga konkreetne. Praegused erimeelsused puudutavad palka. Loomulikult on hetkel tegu kollektiivse töötüliga. 

  1. Samuti on ekslik HTM-i väide, et käimas pole töötüli, vaid üksnes “ettevalmistavad arutelud”. Riiklik lepitaja on töötüli oma menetlusse võtnud. Kui tegu poleks seaduse mõttes töötüliga, poleks riiklik lepitaja seda menetlusse võtnud – tema ainus roll on töötülide lahendamine (KTTLS § 8 lg 1). 

  

Kas hoiatusstreigiks vajalikud tingimused on täidetud? Hoiatusstreigiks peavad olema täidetud kaks ja ainult kaks tingimust (KTTLS § 18 – loe ise): 

  1. Hoiatusstreigi kestus ei tohi olla rohkem kui üks tund. See tingimus on täidetud. 

  1. Kavandatavast hoiatusstreigist tuleb teatada kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. Ka see tingimus on täidetud. 

  

EHL-i tegevus lähtub otseseselt seadustest ja vastavat regulatsiooni on sel moel tõlgendatud ka kohtus (tsiviilasi nr 2-12-9463). 

  

Seega kõik nõuded hoiatusstreigiks on täidetud ning sel reedel toimub korrektne õpetajate hoiatusstreik.