PALK 2024

Eesti Haridustöötajate Liidu seisukohad õpetajate 2024. aasta töötasu alammäärade läbirääkimistel

EHL taotleb 2024. aastal õpetaja töötasu alammääraks 1942 eurot. See on võrdne prognoositava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga aastal 2024.

Enamik poliitilisi parteisid on deklareerinud, et õpetajate töötasu peab olema vähemalt võrdne Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga. Teadaolevalt on Eestis kõrgharidusega spetsialistide keskmine töötasu riigi keskmisest töötasust ligikaudu 20% kõrgem. Paraku on õpetajate töötasu Eestis praegu oluliselt madalamal tasemel.

2023. aastaks tõsteti õpetajate palka – õpetaja töötasu alammäär jõudis 1749 euroni, kuid võrreldes Eesti keskmise palgaga edasiminekut tegelikult ei toimunud. Saavutasime selle palgatõusuga vähemalt niipalju, et õpetaja arvestuslik keskmine palk võrdsustus riigi keskmise palgaga.

Oleme näitlikustamiseks välja toonud ka viimaste aastate lõikes seosed Eesti Vabariigi keskmise töötasu ja õpetajate töötasu miinimumi vahel ning õpetajate arvestusliku keskmise ja kõrgharidusega töötajate keskmise töötasu vahel:

Aasta Riigi keskmine töötasu Õpetaja töötasu alammäär Õpetaja töötasu alammäära suhe riigi keskmisesse (%) Õpetaja keskmise töötasu suhe riigi kõrgharidusega spetsialistide keskmisesse (%)
2018 1314 1150 88 87,5
2019 1407 1250 89 88,8
2020 1448 1315 91 88,6
2021 1549 1315 85 82,8
2022 1718 1412 82 80,1
2023 1845 1749 95 92

Nagu tabelist näha, siis lähenes sel aastal üle mitmete aastate õpetajate töötasu alammäär riigi keskmisele töötasule. Eelmine töötasu alammäära lähenemine riigi keskmisele töötasule leidis aset vahemikus 2013-2019. Arvestades, et õpetaja on magistri haridusega spetsialist, peab õpetaja töötasu algama vähemalt teiste kõrgharidusega töötajate keskmisest töötasust.

Riigi senine õpetajate palgapoliitika ei ole eelkõige õpetajate praegust vanuselist struktuuri silmas pidades jätkusuutlik. Reaalsus on see, et 54% töötajaskonnast on üle 50-aastased ning koolidel on üha raskem õpetajaid leida. Vähene huvi õpetajaameti vastu noorte seas on suuresti tingitud konkurentsivõimetust töötasust võrreldes palkadega teistel kõrgharidust nõudvatel töökohtadel. Teatavasti nõutakse Eestis õpetajalt vähemalt magistritaseme haridust. Õpetajate töötasu miinimum on teistest kõrgharidust nõudvate ametikohtade palkadest isegi 1/3 võrra väiksem.

On teada, et ka riigikogu kultuurikomisjon on saatnud seoses õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamisega oma soovitused EV valitsusele. Nendes soovitustes nimetatakse ühe olulise eesmärgina tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks, st keskmiselt 1,4-kordseks võrreldes riigi keskmisega.

2023. aasta kevadel esitasime Riigikogule üleriikliku aktisooni „Vali Eesti haridus“ raames kogutud allkirjad ning käesolevast sügisest hakkab Riigikogu kultuurikomisjon seal esitatud nõudmistega edasi tegelema.

Eelnevale tuginedes ktsumegi valitsust üles looma konkreetse tegevuskava, et õpetajate palgaprobleem pikemaajaliselt lahendada ja see riigieelarve strateegias ka fikseerida. Siinkohal tuleb teravalt meeles hoida hetkeolukorda: riik on õpetajate järelkasvuga kriisis ja olukord ei ole paranemas. Kõigile õpetajatele, aga eelkõige potentsiaalsetele uutele õpetajatele tuleb anda tuleviku suhtes kindlus ning perspektiiv, et õpetaja saab professionaalse arengu kaudu oma sissetulekut mõjutada.

Tulenevalt kõrgest inflatsioonist ja õpetajate järelkasvu kriisist teeme järgmised ettepanekud:

1. Tõsta õpetajate töötasu alammäär alates 2024. aasta algusest 1942 euroni.

2. Koostöös EHLiga välja töötada õpetaja karjäärimudel ja leida vahendid, et see võimalikult kiiresti ellu rakendada.

EHLil on hea meel tõdeda, et on rakendunud lasteaiaõpetajate töötasu järeleaitamise meede. Tänu sellele meetmele on lasteaiaõpetajate töötasud saavutanud ametile väärilise taseme ning on mõneks ajaks seotud kooliõpetajate töötasuga. Peame väga oluliseks, et see meede jätkuks ka järgnevatel aastatel.

Eelmainitu valguses soovime, et kehtestataks töötasu alammäärad ka kutsehariduse õpetajatele. Selleks tuleb kutseharidusasutuste pidajatel (enamasti on selleks riik) astuda läbirääkimistesse Eesti Haridustöötajate Liidu kui õpetajate esindusorganisatsiooniga, et sõlmida üleriigilised kollektiivlepingud. Nende kollektiivlepingutega lepitaks kokku töötasustamise alused ning tööaja jaotumine kutsehariduseasutustes

.