Eesti Haridustöötajate Liidu seisukohad õpetajate 2023. aasta töötasu alammäärade läbirääkimistel
EHL taotleb 2023. aastal õpetaja töötasu alammääraks 1845 eurot. See on võrdne prognoositava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga aastal 2023.
Enamik poliitilisi parteisid on deklareerinud, et õpetajate töötasu peab olema vähemalt võrdne Eesti kõrgharidusega spetsialistide keskmise töötasuga. Teadaolevalt on Eestis kõrgharidusega spetsialistide keskmine töötasu riigi keskmisest töötasust ligikaudu 20% kõrgem. Paraku on õpetajate töötasu Eestis praegu oluliselt madalamal tasemel.
2022. aastaks tõsteti õpetajate palka natuke, kuid võrreldes Eesti keskmise palgaga edasiminekut tegelikult ei toimunud. Saavutasime selle palgatõusuga vähemalt niipalju, et õpetaja arvestuslik keskmine palk on võrdne riigi keskmise palgaga.
Oleme näitlikustamiseks välja toonud ka viimaste aastate lõikes seosed Eesti Vabariigi keskmise töötasu ja õpetajate töötasu miinimumi vahel ning õpetajate arvestusliku keskmise ja kõrgharidusega töötajate keskmise töötasu vahel:
|
Aasta |
Riigi keskmine töötasu (€) |
Õpetaja töötasu alammäär (€) |
Õpetaja töötasu alammäära suhe riigi keskmisesse (%) |
Õpetaja keskmise töötasu suhe riigi kõrgharidusega spetsialistide keskmisesse (%) |
|
2018 |
1314 |
1150 |
88 |
87,5 |
|
2019 |
1407 |
1250 |
89 |
88,8 |
|
2020 |
1448 |
1315 |
91 |
88,6 |
|
2021 |
1549 |
1315 |
85 |
82,8 |
|
2022 |
1718 |
1412 |
82 |
80,1 |
Nagu tabelist näha, lähenes õpetajate töötasu alammäär eelnevatel aastatel tagasihoidlike sammudega riigi keskmisele töötasule kuni aastani 2020. Aastal 2021 langes õpetajate töötasu järsult võrreldes riigi keskmise palgaga. Arvestades ka praegust ehmatavat üle 20% inflatsiooni, on ainumõeldav teha teoks ammu räägitud õpetaja ameti väärtustamine ka töötasu näol.
Riigi senine õpetajate palgapoliitika ei ole eelkõige õpetajate praegust vanuselist struktuuri silmas pidades jätkusuutlik. Reaalsus on see, et 54% töötajaskonnast on üle 50-aastased ning koolidel on üha raskem õpetajaid leida. Vähene huvi õpetajaameti vastu noorte seas on suuresti tingitud konkurentsivõimetust töötasust võrreldes palkadega teistel kõrgharidust nõudvatel töökohtadel. Teatavasti nõutakse Eestis õpetajalt vähemalt magistritaseme haridust. Õpetajate töötasu miinimum on teistest kõrgharidust nõudvate ametikohtade palkadest isegi 1/3 võrra väiksem.
On teada, et ka riigikogu kultuurikomisjon on saatnud seoses õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamisega oma soovitused EV valitsusele. Nendes soovitustes nimetatakse ühe olulise eesmärgina tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks, st keskmiselt 1,4-kordseks võrreldes riigi keskmisega.
Kutsume valitsust üles tegema konkreetne tegevuskava, et õpetajate palgaprobleem pikemaajaliselt lahendada ja see riigieelarve strateegias ka fikseerida. Siinkohal tuleb teravalt meeles hoida hetkeolukorda: riik on õpetajate järelkasvuga kriisis ja olukord ei ole paranemas. Kõigile õpetajatele, aga eelkõige potentsiaalsetele uutele õpetajatele tuleb anda tuleviku suhtes kindlus ning perspektiiv, et õpetaja saab professionaalse arengu kaudu oma sissetulekut mõjutada.
Tulenevalt enneolematult kõrgest inflatsioonist ja õpetajate järelkasvu kriisist teeme järgmised ettepanekud:
- Tõsta alates 2022. aasta septembrist õpetajate töötasu miinimum 1500 euroni.
-
Tõsta õpetajate töötasu alammäär alates 2023. aasta algusest 1845 euroni.
-
Koostöös EHLiga välja töötada õpetaja karjäärimudel ja leida vahendid, et see võimalikult kiiresti ellu rakendada.
-
Leida võimalus tasustada õpetajate lisatööd, mis on seotud Ukrainast tulnud õpilaste õpetamisega.
EHLil on hea meel tõdeda, et on rakendunud lasteaiaõpetajate töötasu järeleaitamise meede. Tänu sellele meetmele on lasteaiaõpetajate töötasud saavutanud ametile väärilise taseme ning on mõneks ajaks seotud kooliõpetajate töötasuga. Peame väga oluliseks, et see meede jätkuks ka järgnevatel aastatel.
Eelmainitu valguses soovime, et kehtestataks töötasu alammäärad ka kutsehariduse õpetajatele. Selleks tuleb kutseharidusasutuste pidajatel (enamasti on see riik) astuda läbirääkimistesse Eesti Haridustöötajate Liidu kui õpetajate esindusorganisatsiooniga, et sõlmida üleriigilised kollektiivlepingud. Nende kollektiivlepingutega lepitaks kokku töötasustamise alused ning tööaja jaotumine kutsehariduseasutustes.