VHL avalik pöördumine huvikoolide eest

Läinud aasta 27. detsembril tegi EHL liikmesliit Viljandimaa Haridustöötajate Liit (VHL) avaliku pöördumise seoses jätkuva murega huvikoolide õpetajate madala tasustamise pärast. Organisatsiooni ümarlaual sõnastati ettepanekud seoses töötasu alammäära tõstmise ning töökorralduse kaasajastamisega. VHL eestvedamisel soovitakse kohtuda Viljandi linnavalitsuse ametnikega, et arutleda huvihariduse hetkeseisu ja arenguvõimaluste üle. EHL toetab Viljandimaa HL-i pöördumist ning jagab muret huvikoolide õpetajate hetkeolukorra kohta.

Pöördumise täistekst on leitav SIIT.

Ametiühingu konverents ja poliitikute haridusteemaline debatt

11. detsembril toimub Olümpia hotelli konverentsikeskuses Eesti Haridustöötajate Liidu liikmesorganisatsiooni Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liidu (THAÜL) eestvedamisel haridustöötajatele suunatud konverents „MIS MEIST SAAB?“. Konverentsil käsitletakse Eesti hariduse tulevikku läbi õpetajate vaimse tervise hoidmise prisma.

Kell 16:00 algab valimiseelne erakondade esindajate debatt, mis heidab valgust Eesti haridusmaastiku tulevikule. Debatis osalevad Tõnis Lukas (Isamaa), Mailis Reps (Kesk), Robert Kiviselg (EKRE), Maris Lauri (Reform), Märt Läänemets (Vaba) ja Toomas Jürgenstein (SDE), debatti modereerib Märt Treier. Debatist teeb otseülekande Delfi TV, ülekannet on võimalik jälgida ka EHL Facebooki lehel – https://www.facebook.com/EestiHaridustootajateLiit/.

Konverentsi toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.


Kellel ei õnnestunud osaleda päeva tippsündmusel ehk väga esindusliku poliitkoosseisu haridusdebatil, saab seda järele vaadata/kuulata Youtube’i keskkonnas aadressil –

https://www.youtube.com/watch?v=H9aHB88yxZU&feature=youtu.be

või EHL Facebooki lehel –

https://www.facebook.com/EestiHaridustootajateLiit/.

Alushariduse arendusseminar

31. oktoobril toimus Harjumaal Kiili Lasteaias alushariduse arendusseminar, mille sihtgrupiks oli ligi sada alushariduse huvilist ja eksperti. Eesti Haridustöötajate Liitu esindasid Reemo Voltri, Hiie Silm ja Reet Lepp.

Arendusseminari eesmärgiks oli välja selgitada huvigruppide ootused ja ettepanekud Eesti alusharidussüsteemi arendamiseks. Korraldati ajurünnak, milles tõepoolest kerkis esile palju küsimusi ja selgitusvajadust, et uued suunad alushariduse seaduses oleks kõigile osapooltele üheselt mõistetavad.
Mida rohkem on erinevaid osapooli, seda selgemaks on vaja rääkida järgmised küsimused:

  • mis on õppimine ja õpetamine koolieelses lasteasutuses ehk alushariduse mõiste üldse;
  • mis on ja mis eesmärke kannab koolieelse lasteasutuse õppekava;
  • kes on pedagoogiline personal lasteaias;
  • mis on õpetaja ja õpetajat abistava personali kohustused lasteaias ehk kes mida teeb;
  • missugune on mõistlik laste ja täiskasvanute suhtarv rühmas;
  • mis on varajane märkamine, kuidas see koolieelses lasteasutuses kaasvav hariduse tingimustes peaks efektiivselt toimima;
  • missugused muudatused ootavad ees (era)lastehoidusid;
  • kas alushariduse osaline kohustuslikuks muutmine lahendaks tegelikke probleeme või tekitaks ebamõistlikke kulutusi riigile;
  • kuidas jõuda seadusemuudatusega põhieesmärgini, et kvaliteetne alusharidus jõuaks iga Eestimaa lapseni, olenemata tema elukohast.

Kõikide nende ja paljude teiste küsimuste ja ettepanekutega alustab tööd HTMi kantsleri käskkirjaga kinnitatud alushariduse seaduse eelnõu töörühm, mille koosolekute ajakava on paigas ja kohtumised toimuvad detsembrist maini. Eesti haridustöötajate liidust osalevad neil kohtumistel Reemo Voltri või Hiie Silm.

Aasta Õpetaja gala 2018

Pühapäeval, 14. oktoobril tunnustatakse taaskord parimaid õpetajaid, haridustöötajaid ja hariduse toetajaid Eesti Haridustöötajate Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumikorraldatud Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”. Tunnustusüritus leiab aset Tallinnas Estonia Kontserdisaalis, kuhu on kutsutud kõikide kategooriate nominendid ning mille otseülekannet on võimalik jälgida ka ETV-s.

Eesti Haridustöötajate Liidu kinke kõigi kategooriate nominentidele ja laureaatidele on aidanud välja panna meie suurepärased koostööpartnerid: Eesti suurim tanklakett Olerex ning vanim kauplustekett Rahva Raamat.

                 

Ümarlauad kehtiva eksamisüsteemi probleemistiku kohta

HTMi poolt korraldatavas huvigruppide ümarlauas 21.05.18 käsitleti kehtiva eksamisüsteemi probleeme ja esitati ettepanekud eksamisüsteemi täiustamiseks. Eesti Haridustöötajate Liitu esindas juhatuse liige Karin Klemmer.

Seisukohad põhikooli lõpueksamite läbiviimise kohta:

Pooltargumendid:

  • Mõõdik koolile sisehindamise läbiviimise alusena.
  • Takistab õpilastel ja õpetajatel mugavustsooni langemist ja motiveerib õpilasi õppima.
  • Tagab õppe ühtsuse (Õppe ühtsuse võiks tagada õpetajate professionaalsus).
  • Annab riigile tagasisidet õppe kvaliteedi kohta koolis.

Vastuargumendid:

  • Ei anna sisendit gümnaasiumile.
  • Annab koolile sõnumi, et tema õppe kvaliteeti ei usaldata.
  • Eksamite läbiviimise kord vajab üle vaatamist (erivajadustega õpilased).
  • Põhikooli lõpus on hilja saada infot õpilase taseme kohta.
  • Eksam ei saa olla õppimise motivaator.
  • Eksamite kaotamine soodustab koolidevahelist koostööd (kutsekool ja gümnaasium).

Tulevikuks pakutud lahendused:

  • Lõpetada riiklike põhikooli lõpueksamite tegemine.
  • Eksamid ei ole lõpetamise tingimus. Kooli lõpetamine on kooli otsustada (aastahinded või kolme viimase aasta keskmine hinne).
  • Riik ei pea tegema/teeb gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumiseksameid. Õpilase jaoks on sisseastumiseksamid vabatahtlikud.
  • Kool vastutab õpilase arengu toetamise eest. Anda koolile (koolipidajale) vabadus määrata välja- ja sisseastumise tingimused ise.
  • (Oskustepõhine) loovtöö ja uurimistöö kui lõpetamise tingimus peaks jääma.
  • Kui riik vajab tagasisidet õppe kvaliteedi kohta, tuleb eksamid asendada tasemetöödega. Tasemetöid tehakse valimipõhiselt ja koolil on võimalus tulla ise valimisse. Vähemalt iga kolme aasta tagant peab iga kool osalema tasemetöö valimis.
  • Kooli kogukonna poolt koostatud küpsuseksam ja sisseastumiseksam

 

Seisukohad gümnaasiumi riigieksamite läbiviimise kohta:

Pooltargumendid:

  • Motiveerib õpilasi õppima.
  • Annab riigile tagasisidet õppe kvaliteedi kohta koolis.
  • Riigieksamitulemused näitavad õpilaste oskust teha tööd ja seeläbi valmisolekut õppida ülikoolis.

Vastuargumendid:

  • Riigieksamite algne idee oli olla sisseastumiseksamid, mitte lõpetamise tingimus.
  • Kolm riigieksamit mõjutavad õpilaste motivatsiooni õppida teisi õppeaineid.
  • Eksam ei saa olla õppimise motivaator.
  • Koolid keskenduvad eksamiainetele.

Tulevikuks pakutud lahendused:

  • Riigieksamid ei ole lõpetamise tingimused. Kooli lõpetamine on kooli otsustada.
  • Riigi ja ülikoolide koostöös koostatud sisseastumiseksamid (akadeemiline test), mis on õpilaste jaoks vabatahtlikud.
  • Sisseastumiseksamid võib teha varem (jaanuar).
  • Eksamite suurem valik (eesti keel/eesti keel teise keelena, matemaatika, võõrkeeled, eksam(id) sotsiaal- ja loodusvaldkonnas).
  • Gümnaasium võib lisaks teha oma eripärale vastavaid eksamid.
  • Hoiame raha kokku, kui ülikoolid ühtlustavad oma sisseastumiseksameid.
  • Õpilaste koormus erinevate ülikoolide juures eksamid teha ei ole probleem, pigem näitab õpilase kohaletulek tema motivatsiooni õppida konkreetses ülikoolis.
  • Anda koolile vabadus korraldada välja- ja sisseastumine ise. Ka koolipidaja võib määrata oma koolide sisse- ja väljaastumistingimusi.

Seisukohad tasemetööde läbiviimise kohta

Tulevikuks pakutud lahendused:

  • Riik kogub eksamite asemel olukorra kohta riigis (valimipõhine) tagasisidet tasemetöödega.
  • Õppimise keskmes on õpilase areng. Tasemetöö eesmärk on edasiside ja õppimise toetamine. Tasemetööd toimuvad sügisel ja tihemini kui vaid kooliastme lõpus.
  • Tasemetöödes toimub testimine tasemete kaupa. Eeldab tasemepõhist õpet ja õppekava, mis ei ole seotud vanusega. Mitu tasemetesti koos annavad kokku valdkonnapädevuse testi.
  • Gümnaasiumid ja kutsekoolid otsustavad, kas arvestavad tasemetöö tulemusi sisseastumisel.
  • Riiklikult koostatud tasemetööd pakuvad koolile teiste koolidega võrreldavat tagasisidet õppe kvaliteedi kohta ja õpilasele tagasisidet tema õppimise kohta.
  • Vajalik on varajane õpilaste eelduste ja võimete kaardistamine, et oleks võimalik objektiivselt hinnata õpilase edasijõudmist ja arengut.