EHL ühiskoosolek Soome õpetajate ametiühingu OAJ ja minister J. Ligiga

08. detsembril 2015 toimus Eesti Haridustöötajate Liidu volikogu ja Soome Õpetajate Ametiühingu esinduse ühiskoosolek, kus esines ettekandega ka Eesti haridus- ja teaduminister Jürgen Ligi.

Siinkohal on ära toodud märkmed tehtud esitlustest:

Soome Õpetajate Ametiühingu Opetusalan Ammattijärjestö (OAJ) esindaja Olli Luukkainen sõnavõtt (kõne lühendatud taasesitus).

OAJ vaatenurgast on Soomes palju erakordselt suuri küsimusi. Haridusest, koolitusest kärbitakse rahasid. Säästmine algas juba eelmise valitsuse ajal ja ka praegune jätkab säästupoliitikat. Midagi tuleb ette võtta. Just meie [hariduse] valdkonnad on need, millele tuleb ehitada juurde ja sealt ei tohi säästa. Kõik Soome poliitilised parteid on tegemas kärpeid ja see on väga halb. Soome rahvas usaldab haridussektorit,ja seda rohkem, kui mistahes muud avalikku sektorit. Rahva toetuse ja usalduse säilitamises oleme õnnestunud. Nii Soome kui ka Eesti õpetajad teevad pühendunult ja head tööd ning nende eest on hea võidelda.

Lisaks piiratakse lasteaiakohtade arvu ja kättesaadavust; kutsekoolide kohtade arvu. Tööturul on hakatud koostama kollektiivlepingut, mis hõlmaks kõiki valdkondi. Läbirääkimised on ummikus. Valitsus esitas ähvarduse, et kui ametiühing ei ole ise nõus palkasid kärpima, esitatakse sunniviisiliselt käsud selle tegemiseks.

Õpetajate tööalaseid õiguseid vähendatakse: vähendatakse puhkust, esimesed haiguspäevad kehtestakse palgata või osalise palgaga, puhkusekompensatsiooni kärpimine jne. Isegi rahvusvahelisel tasandil on see ainulaadne, et kavatsetakse piirata ametiühingu õigust teenindussuhetes kokku leppida. Seega hakatakse seadusandlusega kaitsma tööandjat tema kõige suurema vaenlase ehk töötegija eest. See on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhimõtetega täielikult vastuolus. Me teeme kõvasti tööd, et selliseid seaduseid kevadel ei tuleks. Väga lähedal on olukord, et kevadel tuleb hakata kaaluma streigivõimalust, et oma huve kaitsta. Oleme ametiühingu liikumise ja töö põhiküsimuste juures.

On positiivseimaid külgi ka – rahvas usaldab õpetajaid. Ja see ei ole ime, sest Eestis ja Soomes on parimad õpetajad. Soome Haridusministeeriumi töötajad on järjest rohkem hakanud rääkima Eesti haridusimest, mille tõttu oleme ka siin õppereisil ja kavatseme “varastada” teie kõik head ideed. Eriti huvitavad soomlasi digi- ja e-õpe. Uuendatakse õppekavasid nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhatuse esimehe Reemo Voltri sõnavõtt (kõne lühendatud taasesitus).

Haiguspäevade hüvitamine Eestis on päevakorras. Digihüppest rääkides on see ka meil palju kõneaineks. Eesti digitiiger on justkui magama jäänud, sellele üritatakse uut elu sisse puhuda. Elukestva õppe rakendamisel keskendutakse just digiõppele, vastavate tarkvarade arendamise osas. Üks olulisemaid meie organisatsiooni eesmärke on meie liikmeskonna suurendamine, tähelepanu all on lasteaia-õpetajatele ametiühingu töö atraktiivseks tegemine. Palgatõusu osas meil ei ole küsimus kas tõuseb, vaid kui palju tõuseb. Eesmärgiks on 120% keskmisest palgast. Aga Eesti ja Soome õpetajate palkade vahe on nii suur, et ainuvõimalik on taoline liikumine järskude sammudega palgatõusu teel.

Lasteaiaiõpetajate palgad sõltuvad kohalikust omavalitsusest ja on oluliselt väiksemad. EHLil ei ole riiklikku partnerit, kellega kokku leppida. Näiteks kohalike omavalitsuste pädevat esindust. Iga lasteaia juhtkonna ja kohaliku omavalitsusega peame ise läbi rääkima. See on töömahukas, läbirääkijaks on lasteaia kollektiiv ise ja see teeb olukorra keerulisemaks. Eestis on üle 200 kohaliku omavalitsuse, loodame haldusreformi peale – et 2017. aastaks jääks kohalikke omavalitsusi 2-3 korda vähemaks.  Seoses uute, tugevamate kohalike omavalitsuste tekkega tekib reaalse partneri lootus, kellega lasteaiaõpetajate nimel läbi rääkida.

Koolivõrgu korrastamisest. Eesti poliitikud sõnades räägivad pidevalt, et eelistavad hariduse ja teaduse rahastamist, aga järgmise aasta eelarves väheneb selleks kuluv summa 2% võrra. Õnneks see ei puuduta õpetajate töötasu ja meie valitsus on sõnastanud oma prioriteedina, et õpetajate palk peab olema 2019. aastaks 120% riigi keskmisest palgast. Sellel aastal on see 82 protsendipunkti, aga minister on lubanud, et järgmistel aastatel on need sammud suuremad. Teemasid, millega EHLil ja OAJl tuleb tegelda, on piisavalt. Üheks neist on näiteks üliõpilaste kaasamine. Et õpetajaks õppivad üliõpilased juba ülikooli ajal saaksid aru ametiühingusse kuulumise vajalikkusest

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnavõtt (kõne lühendatud taasesitus vabas vormis).

Perekondlikult positsioonilt tulenevalt võtan alati õpetajat kaitsva seisukoha. Olles rahandusminister, võtsin pool haridusministri koormusest enda peale, selgitades, et me tõesti ei saa õpetajate palka tõsta majanduskriisi tingimustes, mis siis olid.

Nüüd konkreetse koolitunni ehk tänase esitluse juurde, käsitlen järgmisi teemasid:

  • Muutunud õppimiskäsitlus, loovus
  • Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja juhid
  • Elukestev õpe
  • Digipööre
  • Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja selle kasv

Kahest teemast – pädev õpetaja ja digipööre, tuleks rääkida pikemalt.

Strateegia ja koalitsioonileping näevad ette teatud strateegilisi numbreid, ja sellele tuleb rõhk panna, kuna sellel on poliitiline laeng: eesmärk on õpetajate palga tõus 120%ni Eesti keskmisest. Ja see ei ole asi iseeneses, vaid on defineeritud õpetaja kui strateegiline kuju hariduse andmises. Kulustruktuuris on ette nähtud ümberkorraldused. Eelarveläbirääkimised on olnud suur pettumus. Hariduse sisukvaliteedi ja motiveerimise kõrval on probleeme noorte õpetajate pealekasvuga.

Kogemus hariduses on ülioluline, aga järelkasvu puudumine on strateegiline mure. Kui ei ole piisavalt loodud motivatsiooni, et noored läheksid õpetajaks, siis on tulemus halb – õpetaja ameti peale ei ole enam noorte konkurentsi. Meesõpetajate osakaal on vaid 14%, Eestis nõutakse meestelt rohkem kui naistelt; nii öeldes peab õige Eesti mees suutma teenida enam kui keskmise palga, seda ka Eesti naiste arvates. Me tahaks teha õpetaja ameti sama atraktiivseks kui Soomes.

Kui suudaks poolegi nii atraktiivseks, oleks juba hea tulemus. Meie kvalifikatsiooni-nõuded on juba samad kui Soomes, vabadus valida õpetamisviise, vastutus oma töö eest on sarnased, aga palgad on erinevad. Muidugi pakume õpetajatele päris palju koolitust; ka koolide juhtidele. Kooli direktorid on seni olnud suhteliselt eraldiseisev institutsioon, aga kooli töö tase, töö-õhkkond sõltub direktorist päris palju.

Õpetajate õiguste täpsem reguleerimine ja õpetajate maine tõstmine – nende töödega on Eestis jäädud maha. Konflikti-olukordades õpilased teavad täpselt, millised on tema õigused, õpetajad veel mitte. Õpetaja autoriteet on tähtis, see teema on vabas ühiskonnas läinud natuke nihkesse, on isegi käsitletud õpetajat klienditeenidajana. Kui on õpe tagatud, kool turvaline, võidavad mõlemad pooled. Praegu on teema õigusteoreetikute vaielda, mis oleks parim mehhanism, et teemat reguleerida, ja seda nii, et ei ilmneks õigusloomelist ületootmist.

Õpetaja  palk on kinni veel mitte ainult hariduskuludes SKP kohta, vaid ka näiteks suurtes kinnisvara-kuludes. Toimub koolivõrgu korrastamine, et hoonete halduskuludelt kokku hoida ja õpetajate palku suurendada. Laste arv on langenud nii 40%.  Erakoolide rahastamine on tõsiseks probleemiks, selle all on kinni umbes 3% õpetajate palgatõusust. See on hästi ebaõiglane ja see, kuidas seda poliitiliselt käsitletakse, on tõeliselt ebaaus.  On suur ebaefektiivsus, mida kohendades saame lähemale Soome tasemele.

Digiteemadel on huvi teha Soomega ekspertide tasemel koostööd. Kui üldiselt e-riigiga on Eestil hästi, siis ka hariduse teemal ei tohiks jääda sellega üldisele arengule jalgu. Me tahame 2020. aastaks luua võimaluse täielikuks digiõppeks. Mitte kohustuslikuna, aga näiteks õppematerjal peaks olema digikujul kättesaadav. Digi peaks olema igapäevane, loomulik osa õppeprotsessist. Uuringud näitavad, et meie õpetajad ei ole väga hästi selleks valmis. Kuigi noored on kasvanud koos digiseadmetega, siis õpetajatel napib julgust ja oskuseid, sellega riik tegeleb. Julgustame koole uusi lahendusi katsetama ja korraldame selleks konkursse, õpetajate toetamiseks pakume haridustehnoloogide võrgustikku ehk digituge. Avatakse e-koolikoti portaal aastal 2016 – see on digipööre koolides.

Samuti e-hindamine, e-tasemetööd, e-eksamid. Riiklikul tasandil tähtsustatakse robootikat, et virtuaalne ja käegakatsutav oleks paremini seotud. Juba lasteaias hakatakse teadlikumalt ettevalmistust tegema konstruktorite jne tasemel. Soomega koostöö näide on edu.cloud; e-koolikott. Koolikotid püütakse teha vastastikku kasutatavaks.

Ülevaade haridustöötajate palgaläbirääkimistest

04.12.2015 toimus jätkukohtumine Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ja jurist Külli Kröönström kohtusid 04.12.2015 haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga, et jätkata palgaläbirääkimisi haridustöötajate nimel ja arutleda 2016. aastaks määratava õpetajate töötasumiinimumi suuruse osas.

Ministri sõnade kohaselt on võitlus õpetajate palgatõusu nimel olnud intensiivne. Eesmärk, et õpetajate miinimumpalk oleks 1,2 kordne Eesti keskmisest palgast aastaks 2019, on silme ees ja seda kavatseb minister kaitsta. Esialgu on number alla läinud, otsitakse katteallikaid.

Praeguse seisuga kasvab erakoolide kulu suure kiirusega. Minister kinnitas, et erinevusi eesmärgis haridustöötajate palgaküsimuste osas ministeeriumil ja Eesti Haridustöötajate Liidul ei ole. Järgmise aasta eelarvet ei ole alla kirjutatud, aga mõtetes on ja lootus on 6,4% palgatõusule, mille katteallikad on täpsustamisel.

Arutati veel õpilaste arvudest klassidest, klasside täituvusnormidest, koolitustest ja kompetentsimudelist koolide direktoritele ning õpetajate õiguste sätestamisest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Ülevaade EHL esindajate kohtumisest Kultuurikomisjoniga

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi liikmete nimel Riigikogu Kultuurikomisjonile ettepaneku kohtuda, et arutada hariduse rahastamise ning õpetajate töötasu alammäära küsimusi 2016.a riigieelarve raames.

EHL poolt osalesid kohtumistel juhatuse esimees Reemo Voltri ja  jurist Külli Kröönström.

Reemo Voltri märkis sissejuhatavalt, kui oluline on õpetajate, sh ka lasteaiaõpetajate väärtustamine ühiskonnas. Riiklikult on raske lasteaiaõpetajate eest seista, kuna lasteaiad on kohalike omavalitsuste omandis ja suhtumine on omavalitsuseti erinev. Positiivne on aga, et õpetajate töötasu miinimum on aastate jooksul tõusnud, aga ka keskmine töötasu on tõusnud. Palgaläbirääkimised on iga-sügisene eesmärk, mille osas on EHL kohtunud ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga, ühtegi konkreetset numbrit õpetajate palga osas ei ole aga veel esitatud.

Kuigi õpetajad on magistri tasemel spetsialistid, on nende töötasu vaid 85-86 % riigi keskmisest tasemest. Õpetajate väärtustamise oluline komponent on töötasu. Sealt edasi tuleb vaadata ka muid töötingimusi, nagu tugispetsialistide olemasolu ja kvalifikatsioon. Õpetajatel peab olema võimalus tugispetsialistide teenuseid kasutada. Kasvatus- ja õppetööd tuleb vaadata koos, et tagada individuaalsem lähenemine õpilasele ning et kool saaks toetada nii andekaid kui ka aeglasemalt õpitut omandavaid lapsi.

Märgiti, et tugispetsialiste (logopeede, psühholooge, sotsiaaltöötajaid) ei ole koolides piisavalt. Konstateeriti ka, et statistiliste näitajate järgi on õpetajad vanemaealised ja naiste osakaal on suur. Kui noor inimene kaalutleb, millist eriala valida, siis mõtiskletakse ka vastava eriala eest pakutava töötasu üle ning sageli just selle tõttu esimeste valikute hulka õpetaja elukutse ei kuulu.

Eesmärk on läheneda õpetajate töötasuga Eesti Vabariigi keskmisele  ning et see oleks lähitulevikus 120% keskmisest.  Selline lahendus, et investeeringuteks ettenähtud raha kasutada palkade maksmiseks, ei tööta. Märgiti, et lisaks palgale on oluline  õpetaja kutseväärikuse tõstmine.

Eraldi peatuti lasteaiaõpetajate palgaküsimuse juures. Riik kehtestab õppekava nõuded, õpetajate kvalifikatsiooni nõuded, aga miinimumtöötasu ei ole riigi poolt tagatud. Iga kohaliku omavalitsusega tuleb läbirääkimisi eraldi pidada. EHL seisukoht on, et ka lasteaiaõpetajate miinimumtöötasu peaks olema riigi poolt määratud.

EHL seisab selle eest, et riik suudaks leida lisavahendid õpetajate töötasu tõusuks.

Ülevaade EHL esindajate kohtumisest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooniga

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi liikmete nimel Riigikogu kõigile fraktsioondele ettepaneku kohtuda, et arutada hariduse rahastamise ning õpetajate töötasu alammäära küsimusi 2016.a riigieelarve raames. 25. novembril toimus kohtumine EKRE fraktsiooni liikmetega.

EHL peab vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76-le läbirääkimisi haridustöötajate nimel Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsusüksuste üleriigiliste ühendustega põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärade kehtestamiseks 2016. aastaks. EHL tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäär 2016. aastal võrdseks eeldatava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga, st vähemalt 1104 euroni kuus.

Reemo Voltri märkis sissejuhatuses, et riigieelarves hariduse rahastamine, sealhulgas haridustöötajate töötasu, peaks suurenema. 2016. aasta riigieelarve projekt seda aga ei kajasta. Praegu kehtib haridustöötajatele täistööajaga töötamisel miinimumtasuna 900 eurot kuus, mis on 86% riigi keskmisest töötasust.

EHL 2016.a. eesmärk on tõsta õpetajate miinumtöötasu 1104 euroni kuus. Kui vaadata aastate lõikes õpetajate miinimumtöötasu ja keskmise palga suhet, hakkab õpetajate palk kaugenema riigi keskmisest töötasust. Õpetajatel on nõutav magistrikraad, mille omandamise järel noored vaatavad pakutavat tasu ning 900 eurone töötasu ei ole atraktiivne. On risk, et õpetajate järelkasv jääb väheseks.

Õpetaja ametikohale peaks olema konkurents. Kui palk ei tule järgi, siis muud meetmed ei tööta. EHL seisab veel ka lasteaiaõpetajate palga eest, mille määramine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kuigi kõik lasteaiad töötavad ühtse riikliku õppekava järgi, on üle Eesti lasteaiaõpetajate palgakäärid väga suured (näiteks 500 kuni 1000 euroni kuus). EHL pakkus lahendust, et oleks üleriiklik kollektiivleping, millega lasteaia õpetajate töötasu miinimum kokku lepitakse. Riigieelarve eelnõu hariduse osast ei saa välja lugeda väga optimistlikke prognoose. Eesmärk on, et õpetajate palk ei kaugeneks keskmisest palgast.

Mitmetes uuringutes on välja toodud, et õpetajaskond vananeb, meesõpetajate osakaal väheneb, mis on olulised indikaatorid töö väärtustatuse mõttes. Seega ohumärke on mitmeid. Arutati hetkeolukorda, investeeringukomponendi kasutamist. Investeeringute raha kasutamise lubamine palgafondi ei anna reaalseid tulemusi, kuna seda juba tehakse.

Käsitleti kontakttundide arvu ehk õpetajate töökoormust. Hea tahte kokkuleppega on EHL saavutanud, et maksimaalselt on lubatud 24 kontakttundi nädalas. Tegelikult on ka 24 kontakttundi liiga palju, kuna kogu õpetaja töö hulk kujuneb sellisel juhul oluliselt suuremaks kui lubatud 35-tunniline nädala tööaeg.

EKRE seisukoht oli, et palk, koolivõrk, õpetajate koolituse vahendid – nendele tuleb läheneda kompleksselt ja plaanipäraselt, seejuures paindlikult ning arvestades Eesti erinevate piirkondade vajadustega. Vajadusel tuleb kasutada piirkonniti maksuerisusi.

EKRE toetab, et õpetajad saaksid korralikku palka. Haridus on olnud Eesti identiteedi üks kandetala. Õpetajatele palgatõusuks raha leidmine on mitte niivõrd raha, kui prioriteetide seadmise küsimus. Igas Eesti piirkonnas peavad lapsed saama korralikku haridust.

Ülevaade EHL esindajate kohtumistest Reformi- ja Keskerakonna fraktsioonidega

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) tegi liikmete nimel Riigikogu kõigile fraktsioondele ettepaneku kohtuda, et arutada hariduse rahastamise ning õpetajate töötasu alammäära küsimusi 2016.a riigieelarve raames.

Esimesed kohtumised õnnestus pidada juba 11. novembril Reformi- ja Keskerakonna fraktsioonide liikmetega. EHL poolt osalesid kohtumistel juhatuse esimees Reemo Voltri ja  jurist Külli Kröönström. Reformierakonna fraktsioonist osalesid kohtumisel Urve Tiidus ja Yoko Alender.

Keskerakonna  fraktsiooniga toimus kohtumine fraktsiooni koosolekul.
 
EHL peab vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 -le läbirääkimisi haridustöötajate nimel Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsusüksuste üleriigiliste ühendustega põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärade kehtestamiseks 2016. aastaks. EHL tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäär 2016. aastal võrdseks eeldatava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga, st vähemalt 1104 euroni kuus.
 
Reemo Voltri märkis sissejuhatavalt, et riigi poolt on räägitud hariduse rahastamise, sealhulgas haridustöötajate töötasu, riigieelarvelisest suurenemisest. 2016. aasta riigieelarve projektis see aga ei kajastu. Praegu kehtib haridustöötajatele täistööajaga töötamisel miinimumtasuna 900 eurot kuus, mis on 86% riigi keskmisest töötasust. EHL on juba aastaid eesmärgiks võtnud, et õpetajate miinumtöötasu suurus peab algama riigi keskmisest töötasust, mis on 2016. aastal 1104 eurot kuus.

Vaadates järgmise aasta eelarve projekti, on oht, et õpetajate töötasu võib hakata hoopis kaugenema riigi keskmisest töötastust. Õpetajatel on nõutav magistrikraad ning selle omandamisel ei ole 900 eurone töötasu kuigi atraktiivne, mistõttu juba praegusel hetkel on õpetajate järelkasvuga lood kriitilised ning õpetaja ametikohale ei ole konkurentsi. EHL seisab  ka kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluva lasteaiaõpetajate töötasu eest. Kuigi kõik lasteaiad töötavad ühtse riikliku õppekava järgi, on üle Eesti lasteaia õpetajate palgakäärid väga suured.

Reformierakonna fraktisooni liikmete seisukoht oli, et püüdlused on ühised. Riigis liigutakse kohalike omavalitsuste autonoomia suurendamise poole. Ollakse seisukohal, et mida väiksem laps, seda enam tuleks jätta tema hoidmine-harimine kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Riik monitoorib koostööd. Oldi üksmeelel, et õpetajate töötasude kaugenemist riigi keskmisest ei tohi kohe kindlasti lubada. Arutati ka hariduskulude suhet SKP-sse, haldusreformiga kaasnevat hariduselu korraldamisele suuremat autonoomia andmist kohalikele omavalitsustele jm. Konkreetset numbrit õpetajate järgmise aasta töötasu osas aga välja ei pakutud. Kinnitati vajadust töötada õpetajate töötasu tõusu nimel.

Keskerakonna fraktsiooniga arutati Haridus- ja Teadusministeeriumi valmistatud PGS muudatuse üle, kus tahetakse kaotada ära koolide  investeeringu komponent ning vabanev raha suunata õpetajate palkadesse.

Näiliselt palgafond ja palk suurenevad, kuid tegelikkuses on see raha juba praegu paljudes kohtades kasutusel tugipersonali tasustamiseks ja seega ei pruugi anda soovitud efekti. Arutleti ka, et õpetaja reaalne tööaeg ei mahu 35 tunni sisse, mida näitavad ka kõik tööaja kohta tehtud uuringud. Fraktsiooni poolt väideti, et kooli juhid on sunnitud väikese eelarve tõttu määrama kontakttunde ebamõistlikult palju.

Oldi seisukohal, et on oluline, et õpetajate miinimumpalga alammäära tõusuga kaasneks rahanumbri suurenemine riigieelarves. Tuleb jälgida, et  ei toimuks lihtsalt numbrite ümbertõstmist, sest kuuldu järgi on olnud kaalumisel variant, et riigi praegune eraldatav õpetajate töötasu miinimum (900 eurot) +20% võidakse asendada skeemiga, kus õpetajate töötasu miinimum tõstetakse küll 1000 euroni, kuid lisavahenditeks antaks vaid 5%.

Ka keskfraktsioon tõdes, et riik kavandab koos haldusreformiga kohalike omavalitsuste rahastamist ja sealhulgas ka hariduse sihtotstarbe vabaks andmist. Kohtumisel märgiti, et nii EHL-l kui ka Keskfraktsiooonil on  ühine eesmärk – tõsta reaalselt õpetajate töötasu.