Täna kell 15.00 algavad õpetajate palgaläbirääkimised

Õpetajate palgaläbirääkimised puudutavad pea 25 400 õpetajat Eestis

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) asub 30. septembril 2020 kell 15.00 Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga palgaläbirääkimiste laua taha. Kohtumise tulemus puudutab pea 25 400 õpetajat üle Eesti.

Käimas on Eesti Vabariigi 2021. aasta eelarve läbirääkimised ja 2021-2024 eelarvestrateegia (RES) koostamine ja arutelud. EHL on teinud aastast aastasse valitsusele ettepanekuid leida vahendeid õpetajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks ja lahendust eesootavale katastroofile, mis on tingitud asjaoludest, et 40% Eesti õpetajast soovib lähima viia aasta jooksul ametist lahkuda (OECD, 2020). Mitmete uuringute kinnitusena on see tingitud suuresti palkadest, mis pole konkurentsivõimelised teiste kõrghariduse spetsialistide töötasudega.

“Õpetaja on magistriharidusega spetsialist. Me peame võrdlema õpetaja palka teiste, sarnaste haridusnõuetega töökohtadega. Eestis on kõrgharidusega spetsialistide töötasu 20 protsenti kõrgem kui keskmine töötasu ja sellest jääb õpetajate palk ligikaudu 30 protsenti madalamaks,” räägib EHL-i juht Reemo Voltri.

Mitmed uuringud kinnitavad, et õpetajatöö väärtustamine ja tasustamine ei vasta õpetajate ootustele. Töökoormusest ning pingest tulenev stress tekitab läbipõlemist, millega võib sageli kaasneda õpetajaametist loobumine. Üksnes veerand (26,4%) Eesti õpetajatest on arvamusel, et õpetajaametit meie ühiskonnas väärtustataks. See aga, kas ametit peetakse väärtustatuks või mitte, võib mõjutada nii ametisse astuvate õpetajate kvaliteeti kui ka juba ametis olevate õpetajate rahulolu tööga.

“Kuigi rahandusminister ütles, et õpetajate või riigitöötajate töötasu on oluliselt eelistatud, siis tegelikult see nii ei ole. Kui selle ja järgmise aasta prognoosid kokku võtta, siis keskmine töötasu tõuseks Eestis 1,5 protsenti ja õpetajatel 2,5 protsenti. Siit ei nähtu küll olulist eelistamist, kui aus olla,” tõdeb Eesti suurima õpetajate esindusorganisatsiooni juht.

Reemo Voltri tuletas 28. septembri intervjuus ERR-le meelde, et haridusse suunatav raha on investeering ning seab eeskujuks Soomet. “Seal on ka majanduslikult rasketel aegadel just mõeldud selle peale, mis tooks tulevikus majandusedu jälle tagasi. Näiteks Soomes on aru saadud, et see on just haridus, ning ka rasketel aegadel panustatud just haridusse ja õpetajate palkadesse. Paraku on Eestis haridust riiklikult tähtsaks peetud pigem sõnades kui tegudes,” nendib Voltri.

EHL-i juhi Reemo Voltri sõnul pole ka kõige parematel aegadel olnud lihtne teha valitsuserakondadele mõistetavaks hariduse tähtsust ja väga suurt probleemi, milleks on õpetajate aina suurenev nappus. „Palgaläbirääkimistega mitte ei alustata vaid jätkatakse tööd, mida on tehtud juba aastaid. Eesmärgiks tagada Eesti õpetajatele (kes on magistriharidusnõudega spetsialistid) keskmine töötasu, mis on võrdne meie teiste kõrgharidusega spetsialistide töötasuga.“

 

 

Kõik kategooriad

Liikmeks Astumine

Astu ametiühingu liikmeks