EHL-i PÖÖRDUMINE: Läbirääkimiste alustamine õpetajate 2021.a. töötasu alammäära kehtestamiseks

Hr Jüri Ratas
Peaminister

Pr Mailis Reps
Minister
Haridus- ja Teadusministeerium

Hr Veikko Luhalaid
Tegevdirektor
Eesti Linnade ja Valdade Liit

 

Läbirääkimiste alustamine õpetajate 2021.a. töötasu alammäära kehtestamiseks

Austatud sotsiaalpartnerid

Tuginedes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) paragrahvile 76 teeb Eesti Haridustöötajate Liit ettepaneku alustada läbirääkimisi õpetajate 2021. aasta töötasu alamäära kehtestamiseks.

Vastavalt PGS paragrahvile 76 lepivad õpetajate töötasu alammääras kokku töötajate esindajana õpetajate registreeritud ühenduste, milleks on Eesti Haridustöötajate Liit, volitatud esindajad ning tööandjate esindajatena valdkonna eest vastutav minister, kelleks on Haridus- ja teadusminister, ja üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude volitatud esindajad, milleks on Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Töötajate esindajatena teeme ettepaneku tõsta õpetajate töötasu allammäär 2021. aastal võrdseks eeldatava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga, st vähemalt 1560 euroni kuus.

Teeme ka ettepaneku alustada läbirääkimisi koolieelsete lasteasutuste ja kutseõppeasutuste õpejatajate töötasude alammäärade alaliseks sidumiseks põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpetajate töötasu alammääraga.

 

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Reemo Voltri
Esimees
Eesti Haridustöötajate Liit

 

Kaaskiri

Eelmisel aastal tutvustatud Education at a Glance[1] rahvusvahelise uuringu järgi on võrdlusalustest riikidest Eesti õpetajaskond kõige vanem – 54% Eesti õpetajatest on vanemad kui 50 aastat. Sealjuures on 2019. aasta lõpus avaldatud PISA 2018[2] uuringu järgi Eesti õpilased oma oskuste ja teadmiste poolest Euroopa parimad. Õpilaste eesrindlike saavutuste kiuste ja vananeva õpetajaskonna asendamiseks on meil üha rohkemad uued õpetajad ilma nõutava kvalifikatsioonita ning selle olulisimaks põhjuseks on konkurentsivõimetu töötasu.

Eesti õpetaja on uhkusega magistriharidusega spetsialist. Kõrge kvalifikatsiooninõue on ka üheks põhjuseks, miks Eestis saadav haridus on niivõrd kõrge tasemega. Paraku on õpetajate töötasu oluliselt madalam sama kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade töötasudest. Kõrgharidusega spetsialisti töötasu on Eestis keskmiselt 20% kõrgem kui üldine riigi keskmine töötasu. Õpetaja miinimumtöötasu on käesoleval aastal aga 1315 eurot, mis moodustab kõrgharidusega spetsialistide kesmisest töötasust ainult 73,8%. Õpetajate keskmine töötasu küll ületab õpetajate töötasu alammäära, kuid see keskmine moodustub eelkõige erinevate lisaülesannete täitmisest, milleni noored õpetajad kaugeltki ei küündi (ega peakski). Samas on käesolev aasta alates 2013. aastast esimene, mil õpetajate keskmine töötasu väheneb võrreldes riigi üldise keskmise ja kõrgharidusega töötajate keskmise töötasuga.

Tabel 1. Töötasude võrdlus aastate kaupa

Aasta

Riigi keskmine töötasu (€)

Kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu (€)

Õpetaja keskmine töötasu* (€)

Õpetaja keskmine töötasu võrreldes kõrgharidusega töötajate keskmise töötasuga (%)

2018

1314

1577

1380

87,5

2019

1404

1685

1500

89,0

2020

1484

1781

1540

86,5

2021

1560

1872

1540

82,3

2022

1638

1966

1540

78,3

2023

1719

2063

1540

74,6

*riikliku rahastusmudeli alusel

On oluline, et õpetajate keskmise töötasu kaugenemine riiklikust ja kõrgharidusega töötajate keskmisest töötasust ei jätkuks ega saaks võimulolevale valitsusele omaseks. Paraku sätestab praegu kehtiv riigi eelarvestrateegia[3] (RES), et järgnevatel aastatel ei ole oodata õpetajate töötasu tõusu. See tähendab aga omakorda, et kui töötasu ei tõuse järgnevad 3 aastat, oleme töötasu määradega praktiliselt tagasi aastas 2013. Praeguse RES-i järgi saab aga aastal 2023 kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu olema 1/3 võrra suurem kui õpetajatel keskmiselt ehk 50% kõrgem kui õpetaja töötasu miinimum. Selle vältimiseks on väga oluline, et uues RES 2021-2024 viidaks sisse hariduse ja sealt tuleneva riigi jätkusuutlikkuse seisukohalt ainuvõimalikud muudatused õpetajate töötasude konkurentsivõimelisteks tõstmiseks.

Et jõuaksime olukorda, kus õpetajate keskmine töötasu oleks vähemalt võrdne riigi kõrgharidusega spetsialistide töötasuga, tuleb õpetajate töötasu miinimumi tõsta. Seda miinimumi ei tohi tõsta õpetajate keskmise töötasu arvelt nagu tehti käesoleva aasta töötasu tõusu lubadusega, kus töötasu miinimumi tõsteti protsentuaalselt ca kaks korda rohkem kui selleks raha eraldati. Selle skeemi tõttu ei tõusnud paljudel õpetajatel töötasu (vähemalt mitte sellisel määral nagu avalikult räägiti – ehk 5,2%) või muudeti töökohtadel osad lisatööülesanded õpetaja tasustamata tööülesanneteks, mille eest tasumine toimub kohalikele omavalitsustele õpetaja töötasu miinimumile lisaks eraldatud vahenditest (kuni 2019. aastani eraldati selleks 20%, 2020. aastal vaid 17,1%).

Esitame siinkohal kaks alternatiivset võimalust õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks järgmistel aastatel.

Tabel 2. Võimalus õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks

 

Aasta

Rriigi keskmine töötasu (€)

Õpetaja töötasu alammäär (€)

Õpetaja töötasu alammäära tõus (%)

Kõrgharidusega töötaja keskmine töötasu (€)

Õpetaja keskmine töötasu*

Õpetaja keskm. töötasu võrreldes kõrghar. töötaja keskm. töötasuga (%)

Õpetaja keskmise töötasu tõus (%)

2019

1404

1250

8,7

1685

1500

89

8,7

2020

1484

1315

5,2

1781

1540

86

2,7

2021

1560

1560

18,6

1872

1872

100

21,6

2022

1638

1638

5,0

1966

1966

100

5,0

2023

1719

1719

4,9

2063

2063

100

4,9

*riikliku rahastusmudeli alusel

Tabel 3. Alterantiivne võimalus õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks

 

Aasta

Rriigi keskmine töötasu (€)

Õpetaja töötasu alammäär (€)

Õpetaja töötasu alammäära tõus (%)

Kõrgharidusega töötaja keskmine töötasu (€)

Õpetaja keskmine töötasu*

Õpetaja keskm. töötasu võrreldes kõrghar. töötaja keskm. töötasuga (%)

Õpetaja keskmise töötasu tõus (%)

2020

1484

1315

5,2

1781

1540

86

2,7

2021

1560

1447

10

1872

1736

93

13

2022

1638

1577

9

1966

1892

96

9

2023

1719

1719

9

2063

2062

100

9

*riikliku rahastusmudeli alusel

 

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Reemo Voltri
Esimees
Eesti Haridustöötajate Liit

[1] OECD (2019), Education at a Glance 2019: OECD Indicators, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/f8d7880d-en.

[2] OECD (2019), PISA 2018 Results (Volume I): What Students Know and Can Do, PISA, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/5f07c754-en.

[3] Rahandusministeerium (2019), Riigi eelarvestrateegia 2020-20223 ja stabiilsusprogramm 2019, https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia

Kõik kategooriad

Liikmeks Astumine

Astu ametiühingu liikmeks