Rahvusvaheline alushariduse konverents The Nordic Way
26.-27.märtsil 2019 toimus Oslos rahvusvaheline alushariduse konverents ECEC Conference The Nordic Way. Konverentsil esitleti ja uuriti põhjamaiseid arusaamu alusharidusest, selle tavasid, määrusi ja pedagoogikat. Selgitati põhjusi, kuidas just selline lähenemine alusharidusele aitab luua lastele parimad võimalused kasvamiseks ja hariduse omandamiseks varases lapsepõlves ja arutleti ka teemadel nagu varajane sekkumine, kaasamine, kuuluvus ja integratsioon. Konverents oli mõlemat – nii poliitiline kui professionaalne foorum, see võimaldas koostööd ja dialoogi osalevate poliitikakujundajate, teadlaste ja õpetajate esindajate vahel alushariduse arendamise väga olulistel teemadel nagu mäng, kaasamine, professionaalsus ning vanemate ja kogukonna kaasamine.
Konverentsi korraldajateks olid Norra Haridusministeerium, Norra haridustöötajate ametiühing (Union of Education Norway), Põhjamaade Ministrite Nõukogu (Nordic Council of Ministers). Konverentsist võttis osa esindajaid 47 riigist ja on väga märkimisväärne, et ka Eesti esindus sai sellest kõrgetasemelisest konverentsist osa. Eesti esindajate osalemine sai teoks tänu asjaolule, et meil on olemas Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) ja et EHL teeb ka rahvusvahelist haridusalast koostööd. EHL kuulub Euroopa Ametiühingute Hariduskomiteesse (ETUCE), mis omakorda on osa ühendusest Education International (EI) (Rahvusvaheline Haridus), mis esindab üle maailma õpetajate ja teiste haridustöötajate organisatsioone. Kutsed rahvusvahelistele üritustele käivadki eelkõige ühenduste kaudu. Eestist osalesid konverentsil Reet Lepp EHL juhatuse liige, MLA Viimsi Lasteaiad õpetaja ja Hiie Silm Viljandi Männimäe lasteaia kauaaegne usaldusisik.
Konverentsil esinejate hulgas oli nii poliitikuid (Norra ja Rootsi haridusministrid, Põhjamaade Ministrite Nõukoja esindaja), teadlasi Norra, Rootsi, Taani, Soome, Islandi, Oxfordi, USA ülikooldest, haridusühenduste esindajaid (EI, ETUCE, samuti OECD tulevikuhariduse analüütik), laste ombudsman Rootsist ning mitmed teised haridusala spetsialistid ja poliitikakujundajad.
Ülevaate kõigist esinejatest ja ka konverentsi sisust saate konverentsi ametlikult kodulehelt https://ececthenordicway.no/ , mis veelgi parem – konverents on täies mahus salvestatud ja kõiki ettekandeid on võimalik samal aadressil vaadata ja kuulata koos slaidiesitlustega. Konverentsi materjalide all on üles pandud ka südamlikud ja inspireerivad filmiklipid norra laste igapäevaelust sealsetes lasteaedades. Konverents koosnes sõnavõttudest-esitlustest, kuid iga teemaplokk võeti kokku ka paneeldiskussiooniga ning teisel päeval oli võimalus osa saada poster-sessioonist, mille kohta leiab samuti ülevaatlikku materjali konverentsi kodulehelt.
Järgnevalt teen väikese kokkuvõtte sellest, missugune on konverentsil kuuldu põhjal see Põhjamaade alushariduse tava (the nordic way in ECEC) ja tahan jagada lugejatega ka seda, missugused mõtted mina just lasteaiaõpetajana sealt kaasa võtsin ja kuidas see konverentsikülastus minu igapäevatööd on mõjutanud.
Kõigil Põhjamaadel on oma ainulaadne ajalugu ja loomulikult ka pedagoogiliste traditsioonid on kujunenud pisut erinevaks. Kuid ometi on olemas mõned põhilised sarnasused, mille põhjal võib väita, et on olemas põhjamaine alushariduse tava. Norra ja teiste Põhjamaade alushariduse pedagoogiliste tavade märksõnadeks on sisemised väärtused, laste hääl, mäng ja demokraatia.
Lapsepõlv on omaette väärtusega ja väga hinnatud eluetapp. Hoolitsuse/hoiu pakkumine ja suhtlemine annab lastele võimaluse leida sõpru, mis on täiesti omaette rõhutatud eesmärgiks. Mäng ja mängimine on põhjamaise alushariduse vaieldamatud märksõnad. Mäng on laste eluviis, väljendusviis, eraldi väärtus. Mäng annab lastele võimaluse uurida, õppida, katsetada ja areneda. Demokraatia, võrdõiguslikkus, laste osalemine ja kaasarääkimise õigus igapäevaelu ja tegemiste korraldamises lasteaias on loomulik. Igapäevase õppetöö korraldamisel lähtutakse laste huvidest, vajadustest. Alusharidus on kõigi laste jaoks kättesaadav, kaasatakse kõik lapsed olenemata vanusest, kultuurilisest taustast või eritoe vajadusest ning alusharidus on taskukohane kõigile peredele. Laste heaolule, õppimisele ja arenemisele lähtutakse terviklikkuse põhimõttel (lõimitud õpe). Eesmärgiks on lapse terviklik areng, mitte teadmised mingites kindlates valdkondades või üksikud oskused. Õues olemine ja mängimine, matkamine, looduses viibimine on lasteaiaelu igapäevane loomulik osa. Lasteaedade personal on haritud ja teeb meeskonnatööd. Õppetöö põhineb dialoogil, uudishimul ja uurimisel. Õpetajad püüavad luua õpisituatsioone vastavalt laste huvidele ja valikutele, teemapõhise lõimitud tegevuskultuuri, milles on suur roll mängul ja spontaansel tegevusel. Lasteaiapedagoogika tavad on loodud koostöös lapsevanematega. Arvestatakse vanemate ootusi, soove ja vajadusi. Nii lapsevanematel kui lasteaia personalil on ühine vastutus lapse heaolu ja arengu ees.
Võib ju küsida, et mis meil siin Eestimaal siis nii väga teisiti on, kuid mina õpetajana tajusin konverentsil kuuldu põhjal justkui pisut rohkem vabadust ja rahu Norra lasteaedade igapäevases tegevuskultuuris. Riigi tasandil on kokku lepitud alushariduse põhiväärtustes, arvestatud on kõigi osapooltega, on kõigi poolt aktsepteeritud õppekava, loodud on toimivad tugisüsteemid, on panustatud lastega töötavate inimeste väljaõppesse ja mis kõige tähtsam – elu käib loomulikku, pisut ehk isegi maalähedast (looduslähedast) rada pidi. Peaaegu kõik esinejad rõhutasid sõna mäng, mis on kahtlemata Norra alushariduse tuumaks. Keegi esinejatest nimetas lasteaiaõpetajat võluriks, kes muudab oma maagiaga (oskusliku pedagoogitööga) mängimise õppimiseks. Ka õpetajaid õpetatakse mängima ja laste mängu tundma õppima ning suunama. Et mängimine aga sujuks, tuleb lapsi maast madalast mängima õpetada. Õpetaja mängib, on laste kõrval, seab mänguks vahendeid, kohandab keskkonda. Igaüks ju teab, et lapsed armastavad täiskasvanuid, kes on lahked, kuulavad neid ja mängivad nendega. Tundub ju lihtne, kuid mitu korda kõlas inglise keeles konverentsil kenasti riimuv mõte „ECEC is not easy!“ Alusharidusest räägitakse riigi tasandil kui ühest olulisest ühiskonna toimimisele kaasaaitavast alustalast, millesse on vaja panustada ressursse.
Konverentsi õhtusöögil sattus meile lauanaabriks keegi haridusinimeste esindaja Rootsist ja temale sain küll öelda, et mulle meeldib Eestimaast mõelda ka kui ühest Põhjamaast, sest oleme ju naabrite soomlastega nii lähestikku ja meie alushariduse tavad on õnneks suhteliselt sarnased. Tegelikkuses tajun siiski õpetajana, et meil Eestis on ikka veel palju täiskasvanupoolset planeerimist (paberil) ja ehk pisut liiga vähe laste kuulamist. Meie lasteaedade tegevuskultuur on veel väga erinev, kuigi sihiks oleme võtnud samuti lapsest lähtumise ja praegu koostamisel olevasse uude alushariduse õppekavasse saab kindlasti see ka kirja, kuid kindlasti võtab ühtlase kvaliteedi ja ühtse tegevuskultuuri toimima saamine üle Eesti veel aega.
Sain lasteaiaõpetajana konverentsilt palju julgust edaspidiseks igapäevaselt teha lastega võimalikult palju „päris“ asju: olla rohkem looduses, anda lastele võimalust ennast proovile panna ronides (kui õuel on ikka kivid, siis laps peabki saama neil ronida), hüpates, katsetades, meisterdades päris tööriistadega; katsetada rohkem toidutegemist, lubada lastel rohkem endale ise tegevusi valida ja mitte laste toimivatesse mängudesse sekkuda.
Professor Ellen Beate Sandseter, (Queen Maud University College of Early Childhood Education, Norra) esines teemal „Riskiga seotud mängud lasteaiaeas“ ja tõi välja uuringu, kus oli jälgitud Norra lasteaedades aasta jooksul lastega toimuvaid õnnetusi ja tulemuseks oli, et üks laps kümnest sai küll viga, kuid vigastuseks olid enamasti vaid marrastused, millest ei tehta suurt probleemi (lapsevanemad), kergeid vigastusi peetakse elu loomulikuks osaks ja sellest juletakse rääkida, lasteaeda usaldatakse. Norra laps võibki proovida ka lasteaias olles õpetajatega koos nii mägedes turnimist, puu otsa ronimist, noaga puu vestmist, lõkke tegemist jmt. Loomulikult peab õpetaja teadma, mida õues teha ja kuidas, taas rõhutati lastega töötavate inimeste professionnalsusesse panustamist. Lapse tervis ja heaolu on esmatähtis, kuid lapsed, kes on saanud mängida ka riskiga seotud mänge on motoorselt osavamad, neil on parem ruumilise orienteerumise oskus, on sotsiaalselt julgemad ja see vähendab psüühiliste haiguste riski nii lapseeas kui täiskasvanuna.
Professor Judith Wagner (Whittier College, USA) pani norrakatele südamele – hoidke seda, mis teil praegu on. Lastel on õigus osaleda ja olla vaba. Ameerika laps on kogu aeg väga range järelvalve all ja pigem püüab igal võimalikul hetkel pisutki omaette olekut otsida. Ta nimetas Ameerikat vabaduse ja võimaluste maaks täiskavanutele, kuid laste jaoks piirangute, reeglite ja järelvalve maaks. Ma loodan südamest, et Eesti vanemad jäävad ikka hindama põhjamaist mõtteviisi, et Eesti laps tohib ka edaspidi lasteaias riideid mängides ära määrida, mõnikord kukkuda ja varvast ära lüüa ja selles ei süüdistata kedagi.
Meie lasteaiaõpetajate esindajana konverentsil osaledes tundsin mitmeid kordi heameelt selle üle, kui olulised me oma ametis oleme ja kui kõrgelt seda ametit Põhjamaades hinnatakse. Euroopa maades läbivalt on suhtumine riigiti küll olnud erinev. Kümmekond aastat tagasi oli mõni Euroopa riik veel arvamusel, et lasteaiaõpetaja ei vaja kõrgharidust, kuid ajapikku üleeuroopaliste diskussioonide läbi on suhtumine muutunud. Nähakse, et professionaalne lasteiaõpetaja võib olla lahenduseks paljudele probleemidele ühiskonnas. Just lasteaias luuakse alus kuuluvutundele, demokraatiale, sallivusele, võrdõiguslikkusele, pööratakse tähelepanu laste enesehinnangule ehk just lapsepõlves kogetust sõltub, missugused kodanikud lastest ühiskonda kasvavad. Investeerimine alushariduse kvaliteeti ei ole kunagi raiskamine, see on investeerimine tulevikku, võimalus võidelda ebavõrdsusega (kaasatakse kõik lapsed), panna alus elukestvale õppele. 2017 võtsid Põhjamaad vastu olulise alusharidust puudutava dokumendi, mille sisuks on riiklikul tasandil alushariduse kvaliteedi tagamisega tegelemine. Kaasamine ja professionaalsuse toetamine on ka Euroopa Komisjoni uute arutelude märksõnaks.
Susan Flocken ETUCE juht ja esindaja tõi välja praegu Euroopas ühised teemad, millega tegeletakse. Näiteks õpetajaameti populariseerimine – kaugeltki kõigis Euroopa riikides ei ole alushariduse pedagoogi amet väga populaarne, ka näiteks Taanis on praegu väga suur puudus lasteaiaõpetajatest. Räägitakse sobivast töötasust, selleks ressursside leidmisest. Uuringu põhjal on vaid 17% Euroopa alushariduse pedagoogidest rahul oma töötasuga. Kuigi Norra lasteaedades töötab palju mehi, on siiski 95% Euroopa lasteaiaõpetajatest naised – kuidas tuua alusharidusse tööle rohkem mehi? Räägitakse panustamisest lastega töötavate inimeste väljaõppesse – lasteaeda kvalifitseeritud õpetajad ja ka kvalifitseeritud juhid. Pedagoogiline eestvedamine on oluline kõigil tasanditel. Samuti räägitakse kvaliteedinõuete loomisest lasteaedadele. Eestis on alushariduse pedagoog kõrgharidusega spetsialist, selles osas oleme tõeliselt edumeelsed, kuid õpetajat abistavate töötajate (abiõpetaja, assistent, õpetaja abi) kvalifikatsiooninõuded puuduvad ja olen veendunud, et see on meie alushariduses praegu suureks probleemiks, pidades silmas kvaliteeti. Loomulikult on lastega töötavate inimeste puhul eelkõige olulised töötaja inimlikud omadused, kuid konverentsil kuuldu ja kogetu kinnitas minu veendumust veelgi, et lastega töötavate inimeste oskused on võtmeküsimuseks alushariuduse kvaliteedis.
Sain konverentsilt veel lasteaiaõpetaja igapäevatöösse sobiva juhtmõtte: kui ma väljendan oma töös, mida ma teen ja miks ma seda teen, siis inimesed saavad aru ja see ongi minu professionalism. Õppekava annab meie töösse sisu, kuid kuidas seda teha – see jäägu meie kui professionaalide otsustada. Kuulame lapsi, kuulame vanemaid, selgitame, teeme koostööd. Ärme mõtle niivõrd laste koolivalmidusest, vaid „eluvalmidusest“ – ehk mida laps eluks vajalikku lasteaiast kaasa saab, missugune inimene temast kasvab.
Vasakult: Reet Lepp ja Hiie Silm
Reet Lepp
MLA Viimsi Lasteaiad Laanelinnu maja õpetaja
EHL juhatuse liige
