Mis on kollektiivleping?

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, mis reguleerib tööandja ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivi nimel tööandjaga reguleerimaks või täpsustamaks töösuhteid, sealjuures võib sõlmida ka ainult üksikute tööalaste küsimuste/suhete reguleerimiseks. Kollektiivlepingul on seaduslik, kollektiivlepingu seadusega jt seadustega tagatud mõjujõud.

Miks sõlmida kollektiivlepingut?

  1. Kollektiivlepingu sõlmimisel on töötajatel ja tööandjatel selgus ja kindlus tööalastes küsimustes, mis vastasel korral võivad tekitada vaidlusi.
  2. Lisaks on sõlmitud kokkulepped on nö seaduse jõuga, st osapooltel on kohustus kokkuleppeid täita.
  3. Kollektiivlepinguga on võimalik kindlustada võrdset kohtlemist töösuhetes.

Kes on kollektiivlepingu pooled?

Kollektiivlepingutel on nö 3 taset:

  • Üleriigiline KL – mis sõlmitakse töötajate ühingute keskliidu (nt Eesti Haridustöötajate Liit), tööandjate keskliidu (kohalike omavalitsuste üleriigilised ühendused – EMOVL ja ELL) ja Vabariigi Valitsuse (Haridus- ja Teadusministeerium) vahel.
  • Paikkondlik KL (maakonna/linna tasandil) – sõlmitakse töötajate ühingute paikkondlike liitude (nt kõik 17 EHL liikmesliitu), tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste (maakonna kohalike omavalitsuste liit või omavalitsus) vahel.
  • Kohaliku tasandi KL (asutuse tasandil) – sõlmib asutus tööandjana (kohalik omavalitsus/riik) ja töötajate ühing – ametiühing (õppeasutuse ametiühing) omavahel. Kui töötajaid ei esinda ametiühing, siis sõlmib kollektiivlepingu töötajate ühing (töötajate usaldusisik). Kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna- või vallavalitsus. Sealjuures vastutab asutuse juht kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest valla- või linnaeelarvele.

Mida saab kollektiivlepinguga reguleerida?

Kollektiivlepinguga võib reguleerida nt:

  • palgatingimusi;
  • töötingimusi;
  • töö- ja puhkeaja tingimusi;
  • töölepingu muutmise tingimusi;
  • töölepingu ülesütlemise tingimusi;
  • töötajate koondamise tingimusi ja korda, tagatisi koondamise puhul;
  • muid küsimusi, mida pooled peavad vajalikuks.

Kollektiivlepingu sisu ja aü usaldusisik – kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku (nt aü usaldusisiku) täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes. Tegu ei ole töötajate ebavõrdse kohtlemisega, kuna selline võimalus on seaduses ette nähtud. Sealjuures aga ei puuduta töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töötasu!

Kellele laieneb kollektiivlepingus sätestatu?

Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.

Kollektiivlepingu sõlmimine, jõustumine ja kehtivus

Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult, selle lisad on lepingu lahutamatu osa ja nendel on kollektiivlepinguga võrdne jõud. Leping sõlmitakse poolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel.

Projekti valmistab ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada. Läbirääkimisi tuleb alustada 7 päeva jooksul teate saamisest.

Kollektiivlepingu sõlmimiseks võib moodustada komisjone. Pooltel on õigus kaasata eksperte, moodustada töörühmi,  samuti on võimalus vabastada esindajad läbirääkimiste ajaks tööülesannete täitmisest. Läbirääkimiste ajal ei saa töötajaga töölepingut üles öelda tööülesannete mittetäitmise tõttu.

Kollektiivleping  jõustub allakirjutamise  päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma lepingu tingimusi ja mitte välja kuulutama streiki (pidama töörahu).

Lepingu kehtivus on 1 aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu tähtaja saabumisel muutub leping tähtajatuks, kui kumbki pool ei teata vähemalt 3 kuud enne tähtaja lõppu teisele poolele kirjalikult, et ta ei soovi lepingu pikenemist.

Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki pool üles öelda, teatades ette vähemalt 6 kuud. Etteteatamisest lõpeb töörahu kohustus.

Kollektiivlepingu täitmise kontroll

Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad poolte volitatud isikud. Vaidlused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel, aga ka riikliku lepitaja vahendusel. Vaidlusi kollektiivlepingu tingimuste ja täitmise üle reguleerib kollektiivse töötüli seadus.

Kollektiivlepingu registreerimine ja tutvustamine

Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab.Tööandjal lasub kohustus tutvustada sõlmitud kollektiivlepingut kõigile töötajatele, samuti uutele töötajatele nende tööle asumisel.

Kollektiivlepingud registreeritakse 15 päeva jooksul nende sülmimisest Sotsiaalministeeriumis kollektiivlepingute andmekogus.

Lae alla praktiline kollektiivläbirääkimiste käsiraamat →