Transatlantiline Kaubanduse ja Investeeringute Partnerlusleping (TTIP)

Transatlantiline Kaubanduse ja Investeeringute Partnerlusleping (ingl.k. akronüüm TTIP) on terviklik kaubandusleping, mis on läbirääkimiste järgus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Kõneluste eesmärk on vähendada kaupade ja teenuste vahendamise tõkkeid või need sootuks kõrvaldada, mis seaduslikult tagaks investorite õigused, ning edendada regulatiivset koostööd.

TTIP läbirääkimistega alustati 2013.a. juulis, sellest ajast alates on läbirääkimisi peetud kümnel korral. TTIP on sisult lai ja terviklik kaubanduse ja investeeringute leping, mis hõlmab kõiki sektoreid ja kauba või teenuse piiriületamise tarnimise viise.

Lepingu eesmärk on vähendada või kõrvaldada tööstus- ja põllumajandustoodete tariifid ning piirata toetusi ja määrusi, mida nähakse kaubanduse moonutamise või takistamisena.

Lisaks peab leping kehtima kogu teenindussektoris, mis võib endas sisaldada ka tundlikke valdkondi nagu tervishoid ja haridus. Leppe eesmärgiks on pakkuda õiguslikult siduvat kaitset investoritele, mis võib piirata avalikku poliitikaruumi.

Haridus on endiselt üks kõige vähem kaetud sektoritest kaubanduslepingutes, kuna õigustatult muretsetakse, kuidas õiguslikult siduvad kaubandusreeglid võivad piirata valitsuste ja määratud insritutsioonide võimet  tagada juurdepääs kvaliteetsele haridusele. Siiski on mõne valitsuse ja tööstuse propakanda tõttu kasvav surve kasutada kaubandusleppeid nagu TTIP  loomaks hariduse teenuste jaoks uusi turge.

Kuigi läbirääkimised on alles algusjärgus, on tõenäoline, et TTIP annab üldise vabastuse „teenustele, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel.“ Siiski on vajalik tõhusam ja laiem hariduse ja muude avalike teenuste välistamine, et kaitsta valitsuste võimet pakkuda teenuseid läbi riigi eesmärkide jaoks sobivaima avaliku- ja erakapitali osaluse tasakaalu.

Hariduse kaasamine mistahes kaubanduslepingusse tekitab olulisi riske piirates avalikku poliitikaruumi ning süvendades erastamise ja turustamise survet. Riiklik  käsitlus nõuab, et leppe osapool laiendaks samu soodustusi ja privileege, mida kohalikud pakkujad saavad, ka teise osapoole välismaistele pakkujatele.

Turule juurdepääs keelab osapooltel rakendada meetmeid, nagu kvoodid või piirangud kasumit taotlevatele pakkujatele, mis piiravad nende võimet siseneda turule. Need kaubandusreeglid on õiguslikult siduvad ning võivad mõjutada ärihuvidele allutamise ja erastamise surve lukustumist ja süvendamist.

Turule ligipääsu reeglid võivad piirata US ja EU liikmesriikide võimet piirata sisenemist ning reguleerida era- ja mittetulundusllike koolide ja asutuste tegevust. Iga katset seda teha, kehtestades uusi akrediteerimise ja kvaliteedi tagamise nõudeid, saab tõlgendada kui kaubanduse varjatud piiramist.

Turule pääsu reeglid võivad takistada riike tegemast vahet avalikul ja erapakkujal, kasumit mittetaotlevatel ja kasumit taotlevatel pakkujatel. See tähendab, et kui kohustused on võetud, ei pruugi valitsused riigikoole TTIP lepingu teise osapoole erakoolide ees soodustada.

Parim viis vältida hariduse ja muude avalike teenuste sattumist kaubanduslepingu reeglitesse on kaubelda tõhus üldine välistamine või „osaline sundlikvideerimine“ TTIP-st.

Rohkem infot TTIP-i kohta on võimalik saada ETUCE kodulehelt (inglise keeles).