Idee luua haridusala sotsiaaldialoogi komitee tuli ETUCE-le 2000. aastal. 2004. aastal võttis ETUCE vastu selle esimese tegevuskava Euroopa Haridusala Sotsiaaldialoogi Komitee (ingl.k. akronüüm ESSDE) loomiseks.

Seejärel alustas ETUCE Avaliku Osalusega Ettevõtete Euroopa Keskuse ja tööandjate riiklike organisatsioonidega aruteluprotsessi. Protsess viidi läbi Euroopa Komisjoni toetusel.

Oluline samm võeti ette 2009.a. veebruaris, kui loodi Haridusvaldkonna Tööandjate Euroopa Organisatsioon (Ingl.k. akronüüm EFEE) ja esitati ühine ETUCE-EFEE taotlus luua Euroopa Komisjoni tingimustel valdkondlik sotsiaaldialoogi komitee. Asutamisleping allkirjastati 2009.a. septembris.

Euroopa Haridusala Sotsiaaldialoogi Komitee loodi 11. juunil 2010. aastal Euroopa haridusala sotsiaalpartnerite – Euroopa Ametiühingute Hariduskomitee ETUCE ja Haridusvaldkonna Tööandjate Euroopa Organisatsiooni EFEE poolt.

Praegu esindab EFEE 24 tööandjate organisatsiooni 16 riigist. EFEE liikmelisus peegeldab haridusvaldkonna tööandjate mitmekesisust: ministeeriumid, piirkondlikud ja kohalike omavalitsuste liidud, riigiasutused ja koolijuhtide ühendused.

ESSDE loomine oli ajalooline sündmus, sest see tõi Euroopa suurima avaliku sektori Euroopa Sotsiaaldialoogi süsteemi, muutes sotsiaalpartnerid kaas-seadusandjateks oma eriala valdkonnas Euroopa tasandil.

Alates 21. sajandi algusest ja Lissaboni strateegia käivitamisest on praeguses kriisiolukorras rohkem kui kunagi varem just haridus peamine poliitine prioriteet nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. ESSDE on väga oluline element, et saavutada Euroopa Liidu 2020 strateegia eesmärke, sest see ühendab Euroopa haridusvaldkonna töötajad ja tööandjad, et leida tee haridussektori väljakutsetele vastu seismiseks.

Euroopa Haridusala Sotsiaaldialoogi Komitee koosneb ühest liikmest riigi kohta nii töötajate kui ka tööandjate delegatsioonis. Euroopa Komisjon abistab sotsiaalpartnereid koosolekute korraldamisel, kuid ei sekku dialoogi. ESSDE komitee katab kogu haridussektori: eelkool, algkool, põhikool, kutseõpe, kõrgharidus ja teadus.

Põhjalikumalt on võimalik Euroopa Haridusala Sotsiaaldialoogi Komitee kohta lugeda ETUCE kodulehelt (inglise keeles).

2015.a. sügisest on Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühenduse UNIVERSITAS-e asendusesinadaja ESSDE komitees EHL välissekretär Elis Randma.

ETUCE koduleheküljel on ESSDE’ liikmetele lähemale viimise ning läbipaistvuse ja selguse tagamiseks loodud leht “Who is representing you? (Kes sind esindab?). EHL-i ja UNIVERSITAS-e ühine delegaat Elis Randma vastas küsimustele järgnevalt:

EI symposium_raporteur Elis1

Palun kirjelda ennast ja oma tüüpilist tööpäeva.

Olen Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe juhiabi ja värske välissekretär ning tegelen väga erinevate teemadega alustades igapäevase asjaamisega ja lõpetades meie ametiühingu/Eesti riigi esindamisega erinevatel konverentsidel ja töögruppides, sh olen ka ETUCE ja ESSDE komitee liige. Välissekretäriks sain ma umbes 8 kuud tagasi, kuid EHL-is olen töötanud kokku ligi 3 aastat. Mul on Tartu Ülikooli bakalaureusekraad eripedagoogikas, kuid ma ei ole (veel) koolis õpetajana töötanud.

Meil on Eestis ütlemine – päevad ei ole vennad. See käib ka minu igapäevatöö kohta. “Tüüpiline” päev algab kell 9 kontoris, kus töötab koos esimehega kokku 4 inimest, mis tähendab, et meil on väga väike kontor 6000 liikmega liidu erinevate ülesannete ja väljakutsetega tegelemiseks. Üldiselt alustan ma oma päeva e-posti kontrollimisega, et suhelda liikmetega ning vahendada infot. Seda teen ma vastavalt võimalusele kogu päeva vältel.  Kui ma parasjagu kirju ei kirjuta, viin ma ennast riikliku ja Euroopa seadusandluse, programmide jm-ga kurssi. Ühtlasi vastutan ma ka kodulehe eest. Tihti koostan ja revideerin ma liikmetele ja meediale suunatud tekste; koosolekuteks ja partneritele vajalikke dokumente, kokkuvõtteid ja tutvustusi erinevate riiklike ja rahvusvaheliste sündmuste kohta, mida me ise korraldame ja millest osa võtame; planeerin koosolekuid, otsin võimalikke koostööpartnereid jne. Kokkuvõtlikult saab öela, et minu ülesandeks on veenduda, et kõik toimiks alati tõrgeteta. Võib ka olla, et kui ma ei alusta tööpäeva kontoris, võib mind leida erinevatelt sündmustelt (töögrupid, koolitused jm), mis on seotud riikliku ja ka rahvusvahelise suhtlusega. Olenevalt, millist positsiooni ma parasjagu täidan, lõppeb mu tööpäev kella 17 ja hilja vahel.

Kui kaua oled olnud seotud sotsiaaldialoogiga nii riiklikul kui ka Euroopa tasemel?

Kuna ma olen väga värske välissekretär, olen ma olnud Euroopa tasandi sotsiaaldialoogiga seotud vähem kui aasta (2016.a. juuni seisuga). Sellest olenemata olen ma suutnud lühikese ajaga sotsiaaldialoogi redelil päris kõrgele tõusta, kuna, nagu ka ennist mainisin, olen ma ETUCE ja ESSDE komitee liige. Kuna kahjuks meie kontor on liiga väike, et suudaksime kõigi oluliste teemadega Euroopa tasandil tegeleda, pean tunnistama, et meie organisatsiooni panus Euroopa sotsiaaldialoogi on olnud  piiratud.

Riigi tasandil olen ma pigem tagaplaanil, kuna meie riiklik sotsiaaldialoog on ametiühingu väljundilt väga traditsiooniline, st palga- ja töötingimuste läbirääkimised ministeeriumiga ning kollektiivlepingute läbirääkimised. Meie esimees Reemo Voltri ja jurist Külli Kröönström vastutavad praegu selle eest. Kuid plaanis on ameitühingu tegevuse laiendamine, seega tulevikus on mul loodetavasti ka riikliku tasandi sotsiaaldialoogis suurem roll.

Milline on sotsiaaldialoogi hetkeolukord Eesti haridusmaastikul?

Praegune olukord on rahuldav – oleme kaasatud konsultatsioonidesse, töögruppidesse ja teistesse olulistesse tegevustesse. Meie arvamust küsitakse ja mingil määral võetakse ka arvesse. Kuid dialoog võiks olla ja peakski olema vahetum ning rohkem vastastikku kasutoov.

EHL on väga huvitatud sotsiaaldialoogi arendamisest nii riigi kui ka Euroopa tasandil. Meie partneriteks on Haridus- ja teadusministeerium (HTM) riigikoolide esindajana, Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOVL) ja Eesti Linnade Liit (ELL) munitsipaalkoolide esindajatena. Oleme 2007. aastast üritanud saada Eesti haridusala tööandjaid ESSDE liikmeteks.  2009.a.-l tegi EHL ametliku ettepaneku tööandjate riiklikele organisatsioonidele määrata oma esindaja Euroopa Haridusala Tööandjate Föderatisooni (EFEE-sse), kuid meie tööandjad keeldusid. Pärast ETUCE-EFEE ühiselt korraldatud ESSDE ümarlaua kohtumist Tallinnas (1. juuni 2016) tundis EMOVL huvi EFEE liikmeks astumise vastu, mis on positiivne samm õiges suunas. Sellest (2016) aastast oleme suutnud ka ministeeriumist leida mõned väga võimekad ja sotsiaaldialoogile avatud ametnikud, kes töötavad erinevate õpetajatele ja õpetaja ametile suunatud projektide kallal, seega ootame pikisilmi sisukat dialoogi ja ühiseid projekte.

Teine murekoht on iga-aastane õpetajate töötasu alammäära läbirääkimine. Kohalike omavalitsuste (KOV) esindajad on osalenud läbirääkimistel mitte partnerite vaid vaatlejatena, kuna väidavad, et neil ei ole volitusi läbirääkimistel tööandjate esindajatena osalemiseks. Seetõttu on oleme me küll läbirääkimisi pidanud, kui ei ole saavutanud lepingut – miinimumtöötasu kehtestatakse ministeeriumi määrusena, mitte kokkuleppena. Seega on Eesti suurimaks haridusala sotsiaaldialoogi probleemiks  KOV-ide esindajate kui munitsipaalkoolide tööandjadate kaasamine riiklikesse läbirääkimistesse.

Mis on EHL-i peamised probleemid, väljakutsed?

Tooksin välja õpetajaskonna vananemise (keskmine vanus 48a., mis on Euroopa üks kõrgemaid), vähese noorte õpetajate ja õpetajaks õppivate noorte arvu, õpetajaameti vähese väärtustamise ja pideva võitluse kõrgema töötasu pärast – meie eesmärk on, et aastaks 2020 on õpetajate töötasu alammäär 120% riigi keskmisest töötasust. Kõik ülaltoodud probleemid kokku võttes võime end 10 aasta pärast avastada olukorras, kus meil ei ole piisavalt (motiveeritud ja kõrgelt haritud) õpetajaid, kes suudaksid tagada sellise kõrge kvaliteediga hariduse, mis meil on täna. Meie kui organisatsiooni suurimaks väljakutseks on läbi sotsiaaldialoogi ja tihed koostöö seada selged sihid ja konkreetsed sammud, et ülaltoodud murekohti lahendada.

Milliseid võimalusi pakub Sinu osalus ESSDE’s Sulle EHL-is töötades ja vastupidi?

Euroopa haridusala sotsiaaldialoogi kohta õppimine – kuidas läbirääkimiste süsteem Euroopa tasandil toimib, kuidas saame meie liikmesorganisatsioonina seda mõjutada ja sellest kasu saada – aitab mul riigi tasandil selgitada ja ellu rakendada teiste riikide häid praktikaid. Kuigi ma ei ole riigi tasandi sotsiaaldialoogi eest oma organisatsioonis vastutav, saan ma oma kolleegidele kogemusi jagada, harida neid teemal, kuidas Euroopa haridusala sotsiaaldialoog neid mõjutab ning kuidas saavad nemad ise selle tulemusi mõjutada. Olen arvamusel, et enamus Eesti haridustöötajatest ei taju, et nende tegevus võib viia märkimisväärsete tulemusteni erinevatel tasanditel, sh Euroopa tasandil. Ma arvan, et kui riigi  tasandil on teadlikkus kasvanud, on Eesti võimeline panustama hariduselu kujundamisele Euroopa tasemel.

Milline ESSDE 2016.-2017.a. tööprogrammi teema on teie liikmete murekeskmes ning miks?

EHL-i jaoks on mitmed teemad rohkem kui olulised, kui tooksin programmist välja 2 teemat: “Õpetajaameti veetluse kasvatamine” ja “Sotsiaaldialoogi edendamine”. Need kaks teemat on minu arust otseses vastastikuses seoses. Vaja on kõigi osapoolte pingutust, et muuta õpetajaamet taas ihaldusväärseks, kuna seeläbi on ka kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajad enesekindlamad ja teadlikumad sotsiaalpartnerid. Tööandjad, töötajad, lapsevanemad, õpilased ja üldine avalikkus peavad koos töötama, pidama kõikehõlmavat dialoogi, et muuta õpikeskkond nauditavamaks, seadusandlus kohustuste ja õiguste osas selgemaks, õpetajate palk konkurentsivõimelisemaks ning amet veetlevamaks. Kui õpetajad hakkavad end tundma väärtustatuna ning seeläbi ka vastavalt käituma, saavad neist konstruktiivsemad sotsiaalpartnerid.

Näiteks on meil praegu Euroopa ühed vanemad õpetajad, meil ei ole piisavalt noori õpetajaid ning isegi konkurentsi pole õpetajaks õppijate seas. Hea riigitasandi praktikana saab aga tuua välja mitmeid HTM-i ja erinevate organisatsioonide koostööna loodud programme nagu “Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ ja  “Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine”, et õpetaja ja haridusasutuse juhi ameti atrkatiivsust suurendada ja väärtustada ning kujundada täiendusõppesüsteemi. Samuti loovad sellised programmid hea pinna sotsiaaldialoogiks, et kõik osapooled saaksid olla kuulatud ja nende seisukohtadega arvestatud.

Kokkuvõtlikkult: mis loob hea dialoogi?

Hästi informeeritud osapooled ning ühine soov asju arutada, saavutada kokkuleppeid ja leida porbleemidele ühiselt lahendusi (võimalusel neid üldse ennetades). Hea dialoog koosneb võrdsetest partneritest, kellel on ühised eesmärgid ning valmidus külg külje kõrval töötada.