2017.a.

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) pidas läinud aastal valitsusega töötasu alammäära läbirääkimisi, millest ei võtnud taas volituste puudumise tõttu osa Eesti Maaomavalitsuste Liit ega Eesti Linnade Liit.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele tõuseb õpetajate töötasu alammäär 2017. aastal kahel korral. Alates 2017.a 1. jaanuarist on täistööajaga töötavate õpetajate miinimumtöötasu 1000 €, mis tähendab alammäära 4,38% tõusu (2016.a. oli alammäär 958 €). Alates 1. septembrist tõuseb töötasu alammäär 1050 €-ni (5%).

Võitlus õpetajate palgatõusu nimel on olnud kõigil tasanditel intensiivne. Siiski ei saa EHL kinnitatud töötasu alammäära suurusega rahul olla. EHL tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäär 2017. aastal võrdseks eeldatava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga, see tähendab ligikaudu 1200 euroni kuus. Vastavad seisukohad avaldas EHL ka Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule. Selleks, et saavutada eesmärk, kus aastaks 2019 on õpetajate miinimumpalk 1,2 kordne Eesti keskmisest palgast, tuleb järgneval kahel aastal tõsta õpetajate töötasu miinimumi vähemalt samaväärses tempos.

Kui vaadata aastate lõikes õpetaja miinimumtöötasu ja Vabariigi keskmise töötasu suhet, tuleb paraku tõdeda, et 2016. aastal õpetajate töötasu miinimum riigi keskmisest töötasust hoopis eemaldus (2014.a. moodustas õpetajate miinimumtöötasu 80%, 2015.a. 85% ja 2016.a. 84% riigi keskmisest töötasust). Kuni uue õppeaasta alguseni on märgata jätkuvat õpetajate töötasu miinimumi eemaldumist riigi keskmisest töötasust (moodustab vaid 83,4%), viimases kvartalis näitab alammäära suhe keskmisesse siiski väikest kasvutendentsi (87,6%).

Lisaks soovis EHL, et kehtestataks töötasu alammäärad ka nii kutsehariduse- kui ka lasteaiaõpetajatele. Sama probleem  on kõrgema järgu õpetaja ja klassijuhataja töötasu alammääradega, mida valitsus ei ole juba mitu aastal kinnitanud. Seetõttu on oluline tegeleda intensiivselt nende fikseerimisega just kohalikul tasandil, vajadusel igas haridusasutuses eraldi.

Hariduse rahastamisega seoses on oluliseks teemaks ka riigikontrolli hariduse audit, milles soovitatakse loobuda hariduse sihtotstabelisest rahastamisest. Eesti Haridustöötajate Liit on otsustavalt selle vastu, et Eestis kaotataks hariduse sihtostrabeline rahastamine. See samm seaks veel suurema löögi alla juba eelpool välja toodud lubaduse tõsta õpetajate töötasu konkurentsivõimeliseks, st võrdseks teiste kõrgharidusega töötajate keskmise palgaga.

Peame meeles pidama, et Eesti õpetajatel on nõutav magistrikraad, mille omandamise eel ja järel vaatavad noored õpetajad töö eest pakutavat tasu ning praegune töötasu ei ole atraktiivne. Õpetaja peab saama väärikalt tasustatud, et olla autoriteediks õpilaste ees ning et õpetaja ametikohale tekiks konkurents. Eestis saavad lapsed käesoleval ajal maailma parimat haridust. See saab jääda nii ainult siis, kui karjäärivalikut tegevad noored on saadava töötasu tulemusena motiveeritud valima oma eneseteostuseks õpetaja elukutse.

EHL jätkab järjekindlalt õpetaja töö väärtustamise propageerimist kõigil tasanditel! Üks oluline osa sellest on õpetaja väärikas tasustamine. Selles osas on meie siht endine – kõigi õpetajate töötasu alammäär peab algama riigi keskmisest palgast!