Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 76 lõike 3 alusel kehtestatakse igal aastal põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral. Vastavalt nimetatud paragrahvile on igal aastal pidanud õpetajate töötasu alammäära kehtestamiseks läbirääkimisi üleriigiliste kohalike omavalitsuste üksuste liitude esindajad, milleks on Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit, õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad, milleks on Eesti Haridustöötajate Liit kui Eesti õpetajate esindusorganisatsioon, ja Vabariigi Valitsus, keda on esindanud Haridus- ja teadusminister.

Oleme seisukohal, et õpetajate miinimumtöötasu peab algama riigi keskmisest töötasust. Meie hinnangul ei tohi õpetajate miinimumtöötasu kindlasti väheneda. Õpetaja töötasu alammäär peab olema riigi keskmise töötasu lähedal ning tulevikuperspektiivis 20 protsenti sellest kõrgem. Läbirääkimistel töötasu alammäärade üle oleme korduvalt teinud ka ettepanekuid sätestada Vabariigi Valitsuse määruses sama töötasu alammäär ka kutseõppeasutuse ja koolieelse lasteastuse õpetajale. Seni pole ettepanekuid praktikasse rakendatud.

Lisaks palgaläbirääkimistele osaleb EHL haridusasutuste aü organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste vaheliste kokkulepete sõlmimises töötasu, töötingimuste jt liikmeskonna jaoks oluliste küsimuste lahendamiseks. Oleme üheks osapooleks töötasu alastes läbirääkimistes Eesti Vabariigi Valitsusega. EHL liikmesliitude üheks põhiülesandeks on parendada oma liikmete töö-, töötasu-, puhkuse- jm tingimusi nn kohaliku (linna/maakonna) ja osakonna tasandi kollektiivlepingute sõlmimise kaudu.

Samuti osaleme seaduste ja määruste eelnõude koostamisel, korraldame üleriigilisi küsitlusi haridustöötajate töötasustamise, töötingimuste jmt kohta vajadusel ettepanekute esitamiseks võimu- ja valitsusorganitele olukorra parandamiseks ning korraldame oma liikmetega haridustöötajate seaduslike huvide toetuseks vajadusel protestiaktsioone.