Ümarlauad kehtiva eksamisüsteemi probleemistiku kohta

HTMi poolt korraldatavas huvigruppide ümarlauas 21.05.18 käsitleti kehtiva eksamisüsteemi probleeme ja esitati ettepanekud eksamisüsteemi täiustamiseks. Eesti Haridustöötajate Liitu esindas juhatuse liige Karin Klemmer.

Seisukohad põhikooli lõpueksamite läbiviimise kohta:

Pooltargumendid:

  • Mõõdik koolile sisehindamise läbiviimise alusena.
  • Takistab õpilastel ja õpetajatel mugavustsooni langemist ja motiveerib õpilasi õppima.
  • Tagab õppe ühtsuse (Õppe ühtsuse võiks tagada õpetajate professionaalsus).
  • Annab riigile tagasisidet õppe kvaliteedi kohta koolis.

Vastuargumendid:

  • Ei anna sisendit gümnaasiumile.
  • Annab koolile sõnumi, et tema õppe kvaliteeti ei usaldata.
  • Eksamite läbiviimise kord vajab üle vaatamist (erivajadustega õpilased).
  • Põhikooli lõpus on hilja saada infot õpilase taseme kohta.
  • Eksam ei saa olla õppimise motivaator.
  • Eksamite kaotamine soodustab koolidevahelist koostööd (kutsekool ja gümnaasium).

Tulevikuks pakutud lahendused:

  • Lõpetada riiklike põhikooli lõpueksamite tegemine.
  • Eksamid ei ole lõpetamise tingimus. Kooli lõpetamine on kooli otsustada (aastahinded või kolme viimase aasta keskmine hinne).
  • Riik ei pea tegema/teeb gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumiseksameid. Õpilase jaoks on sisseastumiseksamid vabatahtlikud.
  • Kool vastutab õpilase arengu toetamise eest. Anda koolile (koolipidajale) vabadus määrata välja- ja sisseastumise tingimused ise.
  • (Oskustepõhine) loovtöö ja uurimistöö kui lõpetamise tingimus peaks jääma.
  • Kui riik vajab tagasisidet õppe kvaliteedi kohta, tuleb eksamid asendada tasemetöödega. Tasemetöid tehakse valimipõhiselt ja koolil on võimalus tulla ise valimisse. Vähemalt iga kolme aasta tagant peab iga kool osalema tasemetöö valimis.
  • Kooli kogukonna poolt koostatud küpsuseksam ja sisseastumiseksam

 

Seisukohad gümnaasiumi riigieksamite läbiviimise kohta:

Pooltargumendid:

  • Motiveerib õpilasi õppima.
  • Annab riigile tagasisidet õppe kvaliteedi kohta koolis.
  • Riigieksamitulemused näitavad õpilaste oskust teha tööd ja seeläbi valmisolekut õppida ülikoolis.

Vastuargumendid:

  • Riigieksamite algne idee oli olla sisseastumiseksamid, mitte lõpetamise tingimus.
  • Kolm riigieksamit mõjutavad õpilaste motivatsiooni õppida teisi õppeaineid.
  • Eksam ei saa olla õppimise motivaator.
  • Koolid keskenduvad eksamiainetele.

Tulevikuks pakutud lahendused:

  • Riigieksamid ei ole lõpetamise tingimused. Kooli lõpetamine on kooli otsustada.
  • Riigi ja ülikoolide koostöös koostatud sisseastumiseksamid (akadeemiline test), mis on õpilaste jaoks vabatahtlikud.
  • Sisseastumiseksamid võib teha varem (jaanuar).
  • Eksamite suurem valik (eesti keel/eesti keel teise keelena, matemaatika, võõrkeeled, eksam(id) sotsiaal- ja loodusvaldkonnas).
  • Gümnaasium võib lisaks teha oma eripärale vastavaid eksamid.
  • Hoiame raha kokku, kui ülikoolid ühtlustavad oma sisseastumiseksameid.
  • Õpilaste koormus erinevate ülikoolide juures eksamid teha ei ole probleem, pigem näitab õpilase kohaletulek tema motivatsiooni õppida konkreetses ülikoolis.
  • Anda koolile vabadus korraldada välja- ja sisseastumine ise. Ka koolipidaja võib määrata oma koolide sisse- ja väljaastumistingimusi.

Seisukohad tasemetööde läbiviimise kohta

Tulevikuks pakutud lahendused:

  • Riik kogub eksamite asemel olukorra kohta riigis (valimipõhine) tagasisidet tasemetöödega.
  • Õppimise keskmes on õpilase areng. Tasemetöö eesmärk on edasiside ja õppimise toetamine. Tasemetööd toimuvad sügisel ja tihemini kui vaid kooliastme lõpus.
  • Tasemetöödes toimub testimine tasemete kaupa. Eeldab tasemepõhist õpet ja õppekava, mis ei ole seotud vanusega. Mitu tasemetesti koos annavad kokku valdkonnapädevuse testi.
  • Gümnaasiumid ja kutsekoolid otsustavad, kas arvestavad tasemetöö tulemusi sisseastumisel.
  • Riiklikult koostatud tasemetööd pakuvad koolile teiste koolidega võrreldavat tagasisidet õppe kvaliteedi kohta ja õpilasele tagasisidet tema õppimise kohta.
  • Vajalik on varajane õpilaste eelduste ja võimete kaardistamine, et oleks võimalik objektiivselt hinnata õpilase edasijõudmist ja arengut.

Kaasava hariduse arengupäevi ettevalmistav koostööpartnerite ümarlaud

Kaasava hariduse arengupäevi ettevalmistav koostööpartnerite ümarlaual esindas EHLi juhatuse liige Karin Klemmer.

Käesoleva aasta alguses jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, mis  lõi koolidele ja kooli pidajatele senisest suuremad võimalused õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks ja tugisüsteemide rakendamiseks. Toetamaks koole ja kooli pidajaid seadusemuudatuste rakendamisel ning laiemalt kaasava hariduse põhimõtete ellu viimisel, soovib  Haridus- ja Teadusministeerium augustis-septembris 2018 korraldada koostöös parteritega piirkondlikke kaasava hariduse arengupäevi, jagamaks häid praktikaid parimate võimaluste loomisel tuge vajavatele õpilastele võimetekohase hariduse omandamiseks.

Ühises aruteluringis jäid kõlama järgmised mõtted:

 Ülioluline on ühiskondlike hoiakute suunamine, meediakajastuste suurendamine, sh erialalehtedes ja –ajakirjades (nt Õpetajate Leht), kohalikes lehtedes. Erialaliidud on valmis andma intervjuusid ja kommnetaare, kui meedia nende poole pöördub. Esindusorganisatsioonid saavad oma liikmete huvide eest seista ja eriala populariseerida.

  • Õpetajakoolituses on oluline praktiliste oskuste osakaalu suurendamine, sh koolides kohapeal toimuv praktilisemat laadi koolitus.
  • Täiendkoolitused ei vasta sageli vajadustele, võiksid olla praktilisemad, juhtumipõhised, toimuda koolis kohapeal. Samas ei peaks need olema mitte üksnes praktikult-praktikule koolitused, vaid ka teoreetikud, ülikoolide õppejõud võiksid koolidesse kohapeale tulla ning praktikud ja teoreetikud koos saaksid jagada teadmisi ja oskusi, nt kuidas üht või teist tüüpi erivajadusega lapsega konkreetses keskkonnas toime tulla.
  • Vähe on tugispetsialistidele suunatud täiendkoolituspakkumisi. ESFi vahenditest rahastatakse õpetajate ja koolijuhtide täiendkoolitusi, järgmisel eelarveperioodil tuleks silmas pidada ka tugispetsialistide koolitamise vajadusi. Enamasti on koolitused üldised, kuid tugispetsialistid tunnevad vajadust spetsialisti koolituste järele, sh kõigil neljal valdkonnal on oma erinevad vajadused. Erialaliidud on valmis kirjeldama tugispetsialistide koolitusvajadust.
  • Lasteaia õpetaja jaoks, kes on sageli esmane märkaja, on sageli väljakutseks lapsevanema nõustamine, mistõttu võiks üheks lasteaiaõpetaja koolituse osaks olla nõustamisoskuste õpetamine.
  • Koolide nõustamisel on jätkuvalt arenguruumi. Rajaleidja keskuste spetsisalistid teise tasandi nõustamisteenuse osutajatena vajavad praktilist kogemust ning võimalusi oma pädevust järjepidevalt kasvatada.
  • Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija võiks olla eripedagoog. Koolides on vaja kokku leppida, kuidas info lapse kohta liigub.
  • Ülioluline on piirkondliku koostöö suurendamine.
  • Tugispetsialistide arvu suurendamisel on suureks väljakutseks õpetajate ümberõppe korraldamine.
  • Oluline on sotsiaal- ja haridusvaldkonnas erivajadustega laste hindamiste ühtlustamine. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on välja töötamisel integreeritud teenuste korraldusmudel. Vaja on juhendit lapsevanemale, kuhu oma murega pöörduda. Eesti Puuetega Inimeste Koda jõuab vanemateni ja saaks neid nõustada. Hädasti on vaja ka venekeelset materjali. Kuna nii lasteaia kui ka kooli koha lapsele tagab KOV, siis esmane koht, kuhu lapsevanem abi saamiseks pöördub, peaks olema kohalik omavalitus.
  • Ülioluline on võrgustikutöö ja info liikumine. Kui vanem infot ei jaga, siis kool ei oma infot erivajadustega lapse kohta. Lapsevanemal on küll kohustus lapse tervislikest erivajadustest teavitada, samas vanemad ei tule alati selle peale, et info asutuste vahel ei liigu. Vanemad sageli ei teadvusta, mis lapse kohta kogutud andmete ja antud soovitustega edasi saab. Vanemad ei pruugi teada, et nõustamismeeskonna soovitus ei jõua kooli enne, kui nad pole koolile nõusolekut andnud. See on vanema õigus, aga vanemat tuleb kohas, kus last hinnatakse, sellest õigusest informeerida. Lapsevanem peab saama info, mis nende andmetega edasi hakkab saama – kes seda näevad – õpetaja, kogu koolipersonal, teised lapsevanemad. Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusel on häid näiteid lasteaia ja kohaliku omavalitsuse vahelisest info liikumisest ja koostööst.

 

Piirkondlike arengupäevade osas olid ümarlaual osalenute ettepanekud: 

  • Parimate praktikate jagamiseks tuleks käsitleda häid näiteid pigem toimivate süsteemide kui üksikute töömeetodite kohta.
  • Selgitamist vajab uuenenud EHIS ja sellesse kantavad andmed ning info liikumine nõustamismeeskonna, lapsevanema, kooli ja kooli pidaja vahel. Oluline, et lapsega tegelevad spetsialistid oleksid ühes infoväljas ning kool saaks nõustamismeeskonnalt sisuka info lapse arengu toetamiseks.
  • Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on valmis jagama häid kogemusi ning andma soovitusi, kuidas põhikoolis õpilasi järgmisele haridustasemele või tööellu üleminekuks paremini ette valmistada. Kui üldhariduses on erivajadustega laps enamasti hästi toetatud, siis probleemiks on põhikoolijärgne aeg. Keskus on piloteerimas valikuaastat ning tegeleb igapäevaselt erivajadustega inimeste tööellu rakendamisega. Koolidel on kohustus koostada lisaõppes osalevatele õpilastele üleminekuplaane, aga praktikas neid väga ei esitata. Samas küsivad koolid põhikooli lõpetajalt enamasti pigem iseloomustust, aga seda pole vanemal kuskilt võtta. Kui õpilasele on koostatud üleminekuplaan, võiks see info koos lapsega järgmisesse kooli edasi liikuda.
  • Jagamist väärib Tartu linna hea praktika hariduse tugiteenuste korraldamisel ning tugispetsialistide toetamisel (supervisioonid, koolitused, mentorprogramm).

Värske Õpetaja Vaimulaager 2018 – registreerimine avatud!

VÄRSKE ÕPETAJA VAIMULAAGER 2018

27.-28. august 2018

Järveveere Puhkekeskus (Järveveere 1, Valma, 70121 Viljandi maakond)

Registreerimine: https://goo.gl/forms/fIeZNBpQIDbtyrUk2

 

Hei, värske õpetaja!

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) viib läbi juba teise 2-päevase suveseminari, mille läbi toetame sügisel esmakordselt ametit alustavaid ja kuni 2 aastat õpetajaametit pidanud õpetajaid eesmärgiga luua juba varakult alus pikaks ja õnnelikuks karjääriks. Soovime seeläbi panna ka aluse toimivale võrgustikule, mis omaks vastastikuse mentorluse rolli esimestel aastatel iseseisvalt koolis, mil ametist loobumine on kõige tõenäolisem.

 

Selleaastase interaktiivse suveseminari peakoolitajaks on hinnatud RITA RÄTSEPP, kes käsitleb värskele õpetajale olulisimaid teemasid nagu õpetaja roll tänapäeva koolis ja lastega töötamise eripärad.

 

Kavandatav päevakava:

27. august
10:30-11:00 – registreerimine ja tervitusamps
11:00-11:30 – EHL juhatuse esimees Reemo Voltri
11:30-13:00 – EHL juristi Külli Kröönström – tööõiguse põhiprintsiibid I
13:00-13:45 – lõunapaus
13:45-15:45 – EHL juristi Külli Kröönström – tööõiguse põhiprintsiibid II
15:45-16:00 – jalasirutuspaus
16:00-18:00 – parimad palad praktikutelt: kogemusi jagavad klassiõpetaja Mari Timmi Veeriku koolist ja füüsikaõpetaja Eerik Säre Jaan Poska Gümnaasiumist
18:00-19:00 – õhtusöök
19:00-21:30 – meeskonnamäng

28. august – RITA RÄTSEPP
8.00-9.00 – hommikusöök
9.00-11.00 – räägime lastega töötamise eripäradest. Tänapäeva lastest psühholoogi pilgu läbi.
11.00-11.30 – kohvipaus
11.30-13.30 – kuidas toimib koostöö õpilane-õpetaja-lapsevanem-kool? Koostöö vajalikkus ja raskused.
13.30-14.15 – lõunasöök
14.15-16.15 – milline on õpetaja roll tänapäeva koolis? Miks lapsed käituvad tihti nii nagu nad käituvad?
16.15-16.30 – seminari lõpetamine

 

Koolitusest osavõtt Eesti Haridustöötajate Liidu liikmele TASUTA!, mitteliikmele 50 €.

Liikmeks saab astuda ka elektrooniliselt aadressil: http://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/

Osalustasu palume kanda üle 30. juuniks.

Rekvisiidid:

Saaja: Eesti Haridustöötajate Liit

IBAN: EE501010220232314224

Selgitusse: “Suveseminari kulude hüvitus”

 

Kohtumiseni juba augustis!

Märtsikuine koolitus Helsingis

16. märtsil toimus Harjumaa Haridustöötajate Liidu poolt ametiühingu usaldusisikute koolitus teemal “ HHL-i tegevuse tugevdamine Soome Vabariigi haridustöötajate ühenduste näitel“. Koolitus sai teoks tänu Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide toetusele projekti „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ raames.

Juba enne, kui jõudsime Helsingisse, oli töine koosolek laeva konverentsisaalis. Ühiselt arutati ja võeti vastu 2017 a. majandusaasta aruanne. HHL-i juhatuse esimees Kersti Kaldmäe andis ülevaate 2018 a. eelarvest ja plaanidest. Slaidiesitluses toodi välja, protsentuaalselt, kuhu a/ü liikmemaksust laekuv tulu läheb.  Gruppides arutati ja pandi kirja, mis on hetkel hästi ja kuidas veel paremini a/ü liikmemaksust saadavat raha jaotada, et nii väikese- kui ka suure liikmeskonnaga koolid tunneksid ennast võrdsena.

Helsingi haridustöötajate a/ü majas (OAJ esinduses) võeti meid soojalt vastu. Saime oma seminari pidada OAJ juhatuse koosolekute ruumis, mis nägi välja nagu meie Riigikogu töökoosolekute saal. Iga kahe istekoha ees laual oli arvuti, millest oli mugav ettekannet jälgida.

Soomes on õpetaja amet väga väärtustatud, vaid iga 10 soovija saab alustada klassiõpetaja kutse omandamist. 95 % Soome õpetajatest kuulub ametiühingusse. Sealne a/ü organisatsioon on väga tugev ja arvestatav partner nii kohaliku omavalitsuse, kui riigi tasandil. Alates 1991 a. on OAJ (Opetusalan Ammattijärjestö) ainuke, kes võib riigi tasandil pidada õpetajate töötasudega seotud palgaläbirääkimisi. Kõik reformid ja muudatused, mis puudutavad õpetaja tööd, tehakse alati koos OAJ esindajatega. A/ü alaliit on eraldi alles õpetaja ametit omandavatele noortele ja samuti pensionile siirdunud õpetajatele. Õpetajate Liit on arstide kõrval ainuke, kellel on õnnestunud kokku panna riiklik leping. See saavutati pärast 1984 a. üleriigilist õpetajate streiki.

Veel huvitavaid fakte, mida meiega jagati:

  • 25 % õpetajatest on mehed
  • Õpetajaid on 82 erinevast riigist
  • 10 % õpetajatest teab, kuidas erivajadusega lapsega toimetada
  • Kohustuslikku kooliaega tahetakse pikendada kuni 19 a., kuna koolist väljalangemise protsent on suurenenud
  • Igal direktoril on õpetajaharidus ning ta annab vähemalt 1 ainetunni nädalas
  • Õpetajal ei ole lubatud töö ajal puhkusele minna (sellega kaasneb rahatrahv)
  • Õpetaja võib töötada oma ametikohal kuni 67 a saamiseni, pensioniiga hakkab 60a.
  • Kui kooli väljasõit on pikem, kui koolipäev, siis on õpetajal õigus järgnevatel päevadel need tunnid tagasi saada kokkuleppel direktoriga.
  • a/ü usaldusisiku töökoormus on väiksem, kuna a/ü tööd on palju. Igas koolis on kontaktisik ja mitmete koolide peale on usaldusisik. Usaldusisiku töö on tasustatud.
  • 9 kl. lõpus eksameid ei ole, pannakse hinded
  • Klassikursust kordama ei jäeta. Kui on näha, et mõnes aines on õpilane nõrk, rakendatakse kohe erinevaid tugimeetmeid.
  • E-kooli süsteem on palju erinevaid võimalusi pakkuv. Eriti hea ja ülevaatlik uue õpetaja jaoks. Nt. e- koolis on olemas joonis iga lapse istumiskoha kohta ( nimi ja võimalusel ka pilt), nii on uuel õpetajal hea vaadata, kes tal klassis kohal on. Samuti on e- koolis kirjas kõik õpetaja jaoks oluline info õpilasele osutatavatest tugiteenustest ja erisustest, millega õpetaja peab arvestama konkreetset last õpetades.
  • Väikeklassis on 10 õpilast
  • 1-6 kl. on vahetunnid õues
  • Arenguvestlus kestab 15 minutit
  • Huvialaringid on väljaspool kooli. Koolimaja on valla või linna oma, kohe kui tunnid on läbi, saadetakse lapsed koolimajast välja, sest linnal on kasutus maksimaalselt ära planeeritud. Lapsevanem vastutab, mida laps edasi teeb.

Küsimusi, mida meie õpetajad esitasid oli palju ja info, mis meile jagati oli meie õpetajate jaoks huvitav ja mõtlemapanev. On mille poole püüelda.

Peale koolitust külastasime Pasila raamatukogu, kus oli hetkel üleval näitus 50 eesti ja 50 soome noore mõtetest 100 aastases riigis.

Õhtul laevale jõudes, kui kõht oli täis söödud kogunesime uuesti konverentsisaali, et teha päevast kokkuvõte. Lisaks jagas Kersti erinevaid näpunäiteid, kuidas koolis a/ü usaldusisikuna tegutseda, kuidas oma liikmeid toetada ja kaitsta, kuidas uusi liikmeid juurde saada.

Koolitus oli inspireeriv ja innustav. Aitäh Sulle, Kersti selle organiseerimise eest!

 

Anu Parts

Turba Kool

Koolitus-konverents „Õpetaja ja õpetamine 100 aastases EV-s“

Koolitus-konverents „Õpetaja ja õpetamine 100 aastases EV-s“

19.-20. aprill 2018

Tallinki laeval Baltic Queen

Registreerimine 21. märtsini: https://goo.gl/forms/HFr8LO34DZpZ6YHH3

 

19.-20. aprillil toimub Eesti Haridustöötajate Liidu koolitus-konverents „Õpetaja ja õppimine 100 aastases EV-s“. Tegu on taaskordse üle-Eestilise EHL konverentsiga, mis toimub laevareisina Stockholmi Tallinki laeval Baltic Queen. Registreerimine konverentsile on avatud ja kestab kuni 21.03.2018 (k.a.). Kuna osalejate arv on piiratud, soovitame teil end konverentsile võimalikult varakult registreerida.

Konverentsil osaleja saab hea ülevaate muutustest haridusmaastikul, asjalikke nõuandeid EHL juristilt ning praktilist ja kasulikku teavet esinejatelt. Lisaks EHLi, riigi ja kohalike omavalitsuste liidu esindajatele astub sel aastal konverentsil üles kogenud praktik ja koolijuht Tiina Kallavus, kes jagab teadmisi, mida peab üks üldharidusasutuse õpetaja teadma, kui õpilaste seas on HEV laps ning kuidas saab ennast säästa õpetaja HEV lapsega töötades. Konverents loob taaskord soodsa võimaluse elava arutelu tekkeks ning suurendab kogu organisatsiooni ühtekuuluvustunnet.

 

PLANEERITUD PÄEVAKAVAD (NB! Kõik kellaajad on kohaliku aja järgi):

19. aprilli päevakava (kellaajad Eesti aja järgi)

10:30-11:30           Kogunemine D-terminalis (3. korrusel)

11:30-12:00           Liikumine laevale, kohv

12:00-12:15           Konverentsi avamine – EHL esimees Reemo Voltri

12:15-13:00           Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

13:00-13:30          „Kohaliku omavalitsuse ja KOV liidu roll hariduselu korraldamisel“ – Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast

13:30-14:30          Lõuna

14:30-16:00          „(H)EV laps hariduses – kus, mida ja kuidas märgata?“ – Herbert Masingu direktor Tiina Kallavus

16:15-17:30            „Kaasav haridus– kuidas õppida end säästma?“ – Tiina Kallavus

17:45-19:00            „Haldusreform ja EHL – kuhu liigud, EHL?“

20:30                      Buffee õhtusöök

 

20. aprilli päevakava (kellaajad Rootsi aja järgi)

06:30-10:00          Buffee hommikusöök

10:15                        Saabumine Stockholmi (Värtahamneni terminal)

10:15-16:30            Vaba aeg

16:30-18:30           „Jõustunud ja planeeritavad PGS muudatused. Tööõiguse rakendamine haridusasutustes“ – EHL jurist Külli Kröönström

20:00                      Buffee õhtusöök

 

21. aprill (kellaaeg Eesti aja järgi)

10:00                       Laev maabub D-terminali.

 

Konverentsile on oodatud kõik usalduslikud, st igast haridusasutuse ametiühingust (aü) vähemalt üks esindaja. Kui aü usaldusisikul ei ole võimalik konverentsil osaleda, tasub osalusega premeerida mõnd oma ametiühingu aktiivset liiget.

 

Küsimuste tekkimise korral  palume helistada numbril 641 9803 või saata kiri e-posti aadressile ehl@ehl.org.ee.

Kohtumiseni konverentsil!

Sinu EHL